Karupalve
Karupalve (tuntud ka kui karukultus või arktolaatria) on karude kummardamise usundiline tava. Paljud Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasia etnilised arktilised usundid sisaldavad karu kummardamist oma uskumustes. Nende hulka kuuluvad saamid, nivhid, ainu ja eelkristlikud soomlased.
Ka keldi Galliast ja Suurbritanniast on mitmeid karuga sarnaseid jumalusi. Karu esineb ka paljudel totemitel kõigis põhjamaistes kultuurides, kus neid nikerdatakse. Karu kummardamist võidi praktiseerida juba keskmises paleoliitikumis neandertallaste seas (Wunn, 2000, lk 434-435).
Ainu Iomante tseremoonia (karu saatmine). Jaapani rullimaal, umbes 1870. aasta.
Küsimused ja vastused
K: Mis on karupalve?
V: Karupalve (karukultus või arktolaatria) on karude kummardamise religioosne tava.
K: Millised etnilised arktilised usundid sisaldavad karu kummardamist oma uskumustes?
V: Paljud Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasia etnilised arktilised usundid sisaldavad karu kummardamist oma uskumustes, sealhulgas saamid, nivhid, ainu ja eelkristlikud soomlased.
K: Kas keldi Gallia ja Britannia jumalused on sarnased karuga?
V: Jah, keldi Galliast ja Suurbritanniast on mitmeid karuga sarnaseid jumalusi.
K: Kas põhjamaistes kultuurides on karu nikerdatud totemeid?
V: Jah, karu on kujutatud paljudel totemitel kõigis põhjamaistes kultuurides, mis neid nikerdavad.
K: Kui kaugele tagasi võis karu kummardamist harrastada?
V: Karu kultust võidi harrastada juba keskmises paleoliitikumis neandertallaste seas.
K: Mida sisaldavad paljude Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasia etniliste arktiliste usundite uskumused?
V: Karu kummardamine kuulub paljude Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasia etniliste arktiliste religioonide uskumuste hulka.
K: Millised kultuurirühmad on harrastanud karu kultust?
V: Paljud Põhja-Ameerika ja Põhja-Euraasia etnilised arktilised usundid, nagu saamid, nivhid, ainu ja eelkristlikud soomlased, on praktiseerinud karu kummardamist. Lisaks sellele olid teatud keldi Gallia ja Britannia jumalused sarnased karule.
