Saamid

Ajalugu

Esimest korda mainis saamid kirjalikult umbes 98. aastal pKr. Tacitus .

Ühe aruande (või kirjelduse) 896. aastast jutustas Alfred Suurele Hålogalandi Ohthere (Norra pealik). Ohthere oli mingil moel seotud inglise kuninga õukonnaga.

Vanad põhjamaade lood, näiteks islandi saagad, räägivad saamidest. "Olav Tryggvasoni saagas" öeldakse, "et kuningas tappis ühe suure mehe, kes oli "trollimees" ja "talle järgnes suur hulk soomlasi, kui tal oli neid vaja". ("Soomlased" on nimetus, mis mõnikord tähendas "saamlasi").

19. sajandil lõpetas Venemaa põhjapõdrakasvatajate ja nende põhjapõdrakarjade liikumise üle Norra-Venemaa piiri. Mõned saami põhjapõdrakasvatajad kolisid teise Põhjamaale ja viisid oma põhjapõdrakarjad Venemaale (kuid mitte läbi Norra-Venemaa piiri); hiljem suleti teise riigi piir Venemaaga põhjapõdrakarjadele (mis tulid Venemaale).

Soome

16. sajandil kasvasid Soomes põllumajanduslikud asulad. Savonia provintsist pärit talupojad asustasid Kesk-Soome ulatuslikke kõrbealasid ja algne saami elanikkond pidi sageli lahkuma.

Norra

Dovrefjellis, kui Harald Hardrada oli kuningas, saadi kasu põhjapõdrakarjade pidamisest ja äri oli kõige intensiivsem.

Mis puutub saamidesse (Norras), kellel olid põhjapõdrakarjad; kui need saamid kolisid oma karja (igal aastal), siis suhtlesid nad inimestega, kes elasid alaliselt rannikul; suhtlus hõlmas ka verdde: mugavussõprus; näiteks saamid vajasid piima ja kala pärast seda, kui nad olid olnud mõned nädalad platool (või kõrgustikul); saamid võisid vajada varustuse remonti; kaubeldi: Ranniku inimesed vahetasid kala põhjapõdra liha vastu.

Mis puutub saamide sundimisse oma usku kristluse vastu vahetama: sajandil juhtis pietist Thomas von Westen (ei) misjonitööd (saamide seas), mida on nimetatud kooskõlastatud (või eriliseks) pingutuseks. "Umbes sajand hiljem töötas saamide seas Niels Vibe Stockfleth (no) ja tõlkis [Piibli] Uue Testamendi" [ühte saami keeltest].

Põhja-Norra rannikul alaliselt elavad inimesed olid [suures osas] saamid; nendel saamidel olid alalised elukohad ja neil saamidel oli lihtsam lõpetada saamina käitumine; mõnes piirkonnas ei tohtinud saamlane maad omada; mõned saamid muutsid nimesid, et need kõlaksid rohkem norralikult (ja sellised perekonnanimed nagu Sæter, Strømeng ja Kalvemo muutusid uuteks perekonnanimedeks).

Saami keel [suures osas] kadus ranniku saamide seas. Saamid, kes tegelesid põhjapõdrakasvatusega, ja rannikusaamid kaotasid aeglaselt tiheda kontakti [kahe rühma vahel].

Saamide "norraliseerimise" poliitika

"Saami keelt ja kultuuri üritati organiseeritult välja juurida [või kaduma panna] kui sammu saamide assimileerimiseks Norra ühiskonda". Saamide "norralikuks muutmise" poliitika oli kasutusel alates 1840. aastate lõpust kuni 1980. aastateni.

"Alates 1840. aastate lõpust kuni 1950. aastateni püüdsid misjonärid, põllumajanduseksperdid ja kooliõpetajad" "norraliseerida saami"; "esimene ametlik parlamendi seadus saamide norraliseerimise kohta võeti vastu 1848. aastal": "Valitsust palutakse uurida ... [välja selgitada, kas ja kui kaugele] peaks olema võimalus viia norra lapplaste, eriti rannikualadel elavate inimeste valgustamiseks norra keele õpetamine, ja et nende tulemuste kohta esitataks aruanne järgmisele parlamendile"".

Norra ametivõimud tegid "1880. aastal keeledirektiivi (või -reegli), mida" "1898. aastal muudeti jõulisemaks. Selles" öeldi, et "õpetajad nendes piirkondades, kus lapi ... ja soome (kvænsk) keeled on lubatud, peavad tegema kõik endast oleneva, et levitada norra keele teadmisi ja püüda edendada selle kasutamist nendes ringkondades, kus nad töötavad". Lisaks "oli valitsusel koolide jaoks üks peamine eesmärk: Kooli territooriumil" või koolihoonetes ei tohtinud kuulda ühtegi saami sõna.

"Ametiasutused kasutasid" ka "majandusmeetmeid, sealhulgas maaseadust, et viia läbi norraliseerimistööd. Määrus [või seaduse osa] aastast 1902" ütleb, et "müüa [maad] võib ainult Norra kodanikele ... kes oskavad norra keelt rääkida, lugeda ja kirjutada ning seda igapäevaselt kasutada".

1922. aastal ametisse nimetatud "parlamentaarse koolikomisjoni" aruandes öeldi, ilma et oleks suudetud näidata [ tõendeid], "et saamid on vähem harimisvõimelised [või õppimisvõimelised] kui teised"; aruandes öeldi ka, et saami elanikkond on vähem andekas ja "saami kultuur ei sobi arenguks".

Umbes 1850. aastast alates järgiti valitsuse poliitikat Fornorskning [püüdis eemaldada saami kultuuri]. Klassekampenis ilmunud artiklis öeldi, et see poliitika oli väga karm [saamlaste suhtes]. Kuni 1980. aastateni kestis Fornorskningi poliitika mõnes kohas.

Assotsiatsioonide loomine

[Võimalik, et esimene] saami ühing (Norras) loodi 1911. aasta uue aasta nädalavahetusel: Buolbmag Same Særvve, Polmaki vallas.

Rootsi

Esimene saamiühing Rootsis näib olevat asutatud 1903. aastal: Tärnaby lappeforening.

Venemaa

1826. aastal ei lubanud Venemaa põhjapõdrakarjadel ja nende saamiomanikel sõita Norrast Venemaale.

Alates 1852. aastast ei ole Venemaa lubanud põhjapõdrakarjadel ja nende saamiomanikel Norrast Venemaale sõita.

Põhjapõdrakasvatus

Põhjapõdrakasvatust, mis on üks loomakasvatuse liike, harrastavad saamid Valge mere vahel ning lääne ja lõuna suunas, üle Venemaa Koola poolsaare, Soome, Rootsi ja Norra kuni Norra Hedmarki maakonnani.

Põhjapõdrakasvatuses "reisivad saamid oma (põhjapõdra)karjadega vastavalt kehtestatud tsüklile"; tsükkel tagab, et "põhjapõdrad" saavad aasta eri [või erinevatel] aastaaegadel korralikult süüa. Näiteks kevadine ränne suvistele karjamaadele, kus on rikkalikult erinevaid rohttaimi ja rohttaimi, toimub vahetult enne uute vasikate sündi mais. Suvi on aeg, mil vasikad kasvavad ja täiskasvanud loomad saavad pärast pikka ja rasket talve taas jõudu".

Saamide seas on nomaadid, kes tegelevad põhjapõdrakasvatusega. Nad elasid oma külmas keskkonnas, kodustades põhjapõtru. Nad suutsid hirvedest saada kõike, mida nad vajasid. Nad sõid peamiselt liha, piima ja juustu. Nende riided valmistati põhjapõdranahkadest ja villast. Ka nende telgid olid valmistatud põhjapõdranahkadest. Villased riided olid kaunilt kaunistatud.

Saamid kaitsesid karju, liikudes koos nendega, kui nad rändasid suviselt karjamaalt talvekarjamaale. Nad kasutasid põhjapõtru, et vedada kelke, mis vedasid nende varusid. Talvel liikusid karjad lõuna poole, kus kasvasid puud. Saamid elasid selle lähedal palkidest või sordist ehitatud kodudes.

Talveriided valmistati põhjapõdranahkadest. Sisekihti kanti nii, et karusnahk oli inimese naha poole suunatud. Teist kihti kanti karvkate väljapoole suunatud. Saapad valmistati samuti karusnahast ja vooderdati lühikese suve jooksul kogutud rohuga. Igal õhtul võeti rohi välja ja kuivatati tule juures, et seda saaks järgmisel päeval uuesti kasutada. Nii võis saami olla soe ja mugav ka kõige külmema ilmaga.

Tänapäeval jälgivad vaid mõned saamid veel karja. Need vähesed kasutavad oma iidsetel rännakutel tänapäevaseid tööriistu. Nad kasutavad põhjapõtrade karjatamiseks mootorsaani ja püssidega hunte, kes neid taga ajavad. Isegi helikoptereid ja raadiosid kasutatakse põhjapõtrade leidmiseks ja liikumiseks. Enamik saamidest elab praegu väikestes taludes ühes Lapimaa neljast rahvusest. Nad kasvatavad oma vajaduste rahuldamiseks põllukultuure ja loomi, sealhulgas mõned põhjapõdrad. Põhjapõdraliha müük on saamide jaoks oluline sissetulekuallikas.

Saamid ei raisanud midagi, mida nad põhjapõtradelt said. Piima kasutati joogiks või juustu valmistamiseks. Liha võeti toiduks. Veri külmutati ja kasutati hiljem supi ja pannkookide valmistamiseks. Luudest ja sarvedest nikerdati noad ja vööpaelad. Sääriseid (kõõluseid) kasutati õmblusniidina. Puhastatud kõhtu kasutati piima või juustu kandmiseks. Kõik surnud põhjapõdra osad kasutati ära.

Sami käsitöö

Saami käsitööd nimetatakse duodji (en:). Mehed valmistavad puust, luust ja sarvedest nuge, trumme ja "guksi" (nopakuppe). Naised kasutavad nahka ja juurikaid, et valmistada "gakti" (rõivaid). Naised kasutavad ka kaske ja kuuske, et punuda korve.

Sami riided

Saami rõivaid nimetatakse "gaktiks" ja algselt valmistati neid põhjapõdranahast, kuid nüüd valmistatakse neid tavaliselt villast, puuvillast või siidist. Tavaliselt on meestele ja naistele mõeldud eri tüüpi riided.

Religioon ja vaimsus

Saami šamanism on saamide peamine religioon. Need uskumused on seotud maa, animismi ja üleloomulikkusega. Teatud määral harrastatakse karu kummardamist. Tegemist on polüteistliku religiooniga, kus on palju jumalaid. Saami šamaane nimetatakse "Noadiks". On olemas mõned "targad mehed" ja "targad naised", kes püüavad ravida haigeid inimesi. Nad kasutavad rituaale ja ravimtaimede ravi. Mõned saamid on oma uskumused muutnud kristluseks ja liitunud kas vene õigeusu kirikuga või luteri kirikuga.

Populaarkultuuris

Snorri Sturlusoni (1178-1241) väljaannetes on kirjas, et saami naine Snøfrid abiellus Harald Fairhairiga; lisaks ei saanud ükski tema lastest ega lapselastest kuningaks; kui Harald Hardrada sai kuningaks, siis sai tema veri osa kuningliku perekonna verest.

2013. aasta Disney filmi "Frozen" tegelaskuju Kristoff on Sami. Filmi esimeses stseenis kõlav laul "Frozen Heart" on kirjutatud lõuna-saami helilooja Frode Fjellheimi poolt ja on traditsioonilises saami stiilis, mida nimetatakse Vuelie'ks. Mõned vaatajad kurtsid, et Kristoffi ei ole hea viis näidata saami, sest ta on heledanahaline ja blond. Seda nimetatakse valgekspesuks. Kuigi mõned saamid näevad välja nagu Kristoff, on enamik neist tumedama naha ja juustega. 2019. aasta jätkufilmi "Frozen II" tegemisel sõlmis Disney lepingu saami liidritega ja palkas saami eksperdid, et tagada, et kultuuri näidatakse austavalt.

Seotud leheküljed

• Nomadid