Saamid on etniline rühm, kes elab Sápmis — Põhja-Euroopas paiknevas piirkonnas, mis hõlmab osa Norrast, Rootsist, Soomest ja Venemaast. Saamide maailmaarv on hinnanguliselt umbes 80 000–135 000 inimest. Saame on ajalooliselt mõnikord kutsutud laplasteks, kuid see nimetus on paljude jaoks solvav ja negatiivse tähendusega; inglise keeles kasutatakse seda piirkonna kohta vananenult vahel endiselt terminit Lapimaa.
Keelte mitmekesisus
Saami keeltes räägitakse tavaliselt 10 erineva keele või keele variandi kohta, mille hulgas on suured erinevused nii sõnavara kui grammatiliste struktuuride poolest ja mis ei ole kõigi puhul omavahel arusaadavad. Suurim kõnelejate arv on põhjasaami keelel; teised saami keeled on näiteks lulesaami, lõuna- (south) saami, inkari-, skoolti- ja kildiinisaami. Mitmetel saami keeltest on tänapäeval välja töötatud kirjasüsteemid ja standardid — selle tulemusena saab paljusid neist keeli ka kirjutada. Samas on palju saami keeli ohustatud või väheste kõnelejatega, mistõttu keele säilitamine nõuab aktiivset õpet ja üleriigilist tuge.
Ajalugu ja arheoloogia
"Arheoloogilised uuringud näitavad, et saami kultuur tekkis Skandinaavia poolsaarel 1500 ja 1000 eKr vahel." See tähendab, et saamide kultuurilised jooned, nagu teatud majapidamisviisid, käsitöötraditsioonid ja elupaikade kasutus, kujunesid juba aastatuhandeid tagasi. Ajaloos on saame mõjutanud nii põhjapoolsed kliimatingimused kui ka kontakti- ja kaubavahetus teiste põhjamaade rahvastega. Igasugused uurimused ja ajaloolised allikad näitavad, et saamide eluviis on läbi aegade kohanenud rändamisele ja looduse ressursside kasutamisele.
Elatusallikad ja ühiskond
Traditsioonilised elatusviisid hõlmavad põllumajandust ja kalapüüki, kuid kõige tuntum on saamide seos põdrakasvatusega — põhjapõdrakasvatus ehk reindeer herding on paljude saami kogukondade jaoks nii majanduslik kui ka kultuuriline alus. Lisaks mängivad olulist rolli metsandus, käsitöö (duodji), käsitööna valmistatud riided nagu gákti, ja kohalik käsitöökunsti traditsioonid.
Kultuur ja identiteet
Saamide kultuur on rikkalik ja mitmekesine. Üks kuulsamaid väljendusvorme on joik — traditsiooniline laulustiil, mis väljendab suhet inimesete, loomade ja paikadega. Käsitöö, rahvarõivad, söögid ja sümboolika on olulised identiteedi kandjad. Viimastel kümnenditel on toimunud tugev kultuuriline ärkamine: saami kunst, kirjandus, muusika ja meedia on saanud suuremat nähtavust ning järjest enam väärtustatakse ka traditsioonide edasiandmist noorematele põlvkondadele.
Poliitika, õigused ja tänapäevased väljakutsed
Saamide õigused ja iseolek on tänapäeval aktiivne poliitiline teema. Põhjamaades on loodud saami parlamentide ja nõukogude struktuure, mis esindavad saami huve poliitikas ja kultuuri säilitamisel. Samal ajal seisavad saami kogukonnad silmitsi mitmete väljakutsetega: maa- ja veekasutuse konfliktid, looduslike elupaikade muutused, kliimamuutuse mõjud (näiteks põhjapõtrade toidubaasi ja rändeprobleemid) ning keeleline assimileerumine. Põlisrahvaste õiguste tugevdamine, hariduse pakkumine saami keeles ning kultuuripärandi kaitse on keskseid ülesandeid.
Miks saami teema on oluline
Saamid on oluline osa Põhja-Euroopa kultuurilisest mitmekesisusest ja ökoloogilisest teadmistepagasist. Nende säilinud traditsiooniline teadmine looduse kasutamisest, kliimaga kohanemisest ja jätkusuutlikust ressursikasutusest annab väärtuslikke õppetunde laiemalt. Samal ajal on õiglane kohtlemine, keele ja kultuuri elujõulisuse tagamine ning osalus otsustusprotsessides võtmetähtsusega, et säilitada saami kogukondade elujõudu tulevikus.
Kui soovite, võin lisada täpsemaid andmeid üksikute saami keelte kohta, kirjeldada saamide rahvarõivaid ja käsitööd või kokku panna nimekirja olulisematest saami institutsioonidest ja muuseumidest.
