Suahiili rahvas ja keel: kultuur, ajalugu ja levik Ida-Aafrikas
Avasta Suahiili rahvas ja keel: ajalugu, kultuur, keele levik Ida-Aafrikas, keelestatistika, rannikuelanike pärand ja tänapäeva tähtsus.
Suahiili rahvas ja kultuur elab Aafrika idarannikul, peamiselt Kenya ja Tansaania rannikualadel ja saartel ning Põhja-Mosambiigis. Suahiili rahvaarv on umbes 1 328 000. Suahiili keele kõnelejate arv on aga umbes 90 miljonit inimest; hinnangud kõikuvad sõltuvalt sellest, kas arvesse võetakse ainult emakeelt või kõiki teisekeeli rääkijaid. Nimi suahiili tuleb araabia sõnast Sawahil ja tähendab "rannikuelanikke". Suahiili keel on ametlik keel ainult Tansaanias. Mujal Ida-Aafrikas elavad suahiili keele kõnelejad peavad samuti kasutama oma riigi ametlikku keelt: Keenias inglise keelt, Mosambiigis portugali keelt ja Komooridel prantsuse keelt. Ainult väike osa suahiili keele kasutajatest on emakeele kõnelejad ja veel vähem on etnilised suahiili keele kõnelejad. Seda asjaolu varjutab sageli suahiili keeletraditsioon, mille kohaselt nimetatakse neid, kes seda keelt räägivad, sageli suahiili (waswahili) keeleks, olenemata nende tegelikust etnilisest päritolust. Teisisõnu võib mõiste "suahiili" tähendada "neid, kes räägivad suahiili keelt" või "etnilisi suahiili inimesi".
Ajalugu ja päritolu
Suahiili kultuur ja keel on tekkinud idapoolse Aafrika rannikualade mitmekihilisest kontaktist, kus põlisbantu rahvad kohtusid araabia, pärsia ja hiljem indiaanepäraste kaupmeeste ning moslemitest ränduritega. Suahiili keel põhineb peamiselt bantu-tüüpi grammatikal, kuid selle sõnavara on tugevalt mõjutanud araabia ja teised laenuallikad. Ranniku linnriigid (nt Kilwa, Mombasa, Lamu ja hiljem Zanzibar) kujunesid tähtsaks kauplemis- ja kultuurikeskuseks juba keskajal. 18.–19. sajandil tõi oma mõju Omaanist pärit dünastia ja hiljem ka Euroopa kolonialism, mis mõjutas nii poliitikat kui ka keelevormi ja haridust.
Keel ja dialektid
Suahiili keelt (tuntud ka kui Kiswahili) kullerdatakse mitmete piirkondlike murrete abil. Peamised dialektirühmad hõlmavad ranniku- ja saaredialekte (nt Kiunguja Zanzibaril, Kimvita Mombasas), samuti sisemaiseid kujundeid. 19.–20. sajandil toimus keele standardiseerimine, millele aitasid kaasa misjonärid, koolid ja koloniaaladministratsioon ning hiljem riikide haridussüsteemid. Kirjapiltis kasutati algselt araabia kirja (ns. ajami või “ajami/jawi”), aga nüüd on suahiili laialdaselt kirjutatud ladina tähestikus. Võtmesõnad, laenud ja religioossed terminid tulevad araabia keelest, ent ka portugali, hindi ja inglise keelest on laene.
Kultuurilised tunnusjooned
- Usund: Rannikualadel on islam sügavalt juurdunud ja mõjutab igapäevaelu, rituale ja haridust; sisemaal on laialt levinud ka kristlus ja traditsioonilised uskumused.
- Muusika ja kirjandus: Taarab-muusika, luule (näiteks oral poetry ja utendi-teosed) ning kaasaegne suahiili kirjandus on olulised eneseväljendusvormid.
- Kunst ja arhitektuur: Korallikivist majad, nikerdatud uksed ja siseõued on tüüpilised rannikuasulatele; käsitöö, nagu kangad (kanga, kikois) ja ehted, on kultuuripärandi osa.
- Köök: Ranniku toidud sisaldavad sageli kookospähklit, riisi, vürtse (nt pilau) ning mereande, peegeldades ajaloolisi kaubandussuhteid.
Leviku geograafia ja ametlik staatus
Suahiili on tänapäeval üks tähtsamaid lingua francasid Ida- ja Kesk-Aafrikas. Selle kõnelejate hulk hõlmab nii emakeele- kui ka teisekeelt rääkijaid; paljud linnainimesed kasutavad suahiilit igapäevases suhtluses. Tansaanias on suahiili rahvuslikuks siduskeeleks ja laialdaselt kasutatav riigikeel. Ka teistes riikides — nagu Kenya, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik, Mosambiik (nt Põhja-Mosambiigis) ja saarestikes — on suahiili tähtis nii suhtlus-, meedia- kui ka hariduskeelena, kuigi ametlik staatus ja kasutusvaldkonnad erinevad riigiti.
Kaasaegne tähtsus ja tulevik
Kaasaegne suahiili on elujõuline ja kasvav keel: see on meedia-, haridus- ja poliitikakeskkonnas laialt esindatud ning mängib olulist rolli piirkondlikus integratsioonis (nt Ida-Aafrika kogukondades). Standarditud kirjakeel (Kiswahili Sanifu) toetab meediat ja õppekavu, samal ajal areneb keelepopulaarsus ka internetis, filmis ja popkultuuris. Keele ja kultuuri säilitamine ja edendamine on tähtis nii kohalikule identiteedile kui ka rahvusvahelisele koostööle Ida-Aafrikas.
Lõpuks on oluline meeles pidada vahet terminite vahel: "suahiili" võib viidata nii keelele kui ka etnilisele rühmale, kuid enamik sellest, kes suahiili räägivad, on tegelikult osa mitmekesisest ja hübriidsest kogukonnast, kelle juured on Bantu, araabia ja teiste rannikutestide ajaloolistes kontaktides.
Määratlus
Suahiili on Ida-Aafrika ranniku unikaalsed bantu elanikud peamiselt Keeniast, Tansaaniast ja Mosambiigist. Neid ühendab peamiselt kultuur ja emakeeleks olev bantu keel kiswahili. On araablasi, pärslasi ja teisi sisserändajaid, kes jõudsid rannikule mõned arvavad, et juba 7.-8. sajandil pKr, ja segunesid sealse rahvaga, mida nüüd peetakse suahiili keeleks. Selle mõju tõttu sisaldab suahiili keel palju araabia ja pärsia keele laenusõnu. Arheoloog Felix Chami arvab, et bantu asulad Ida-Aafrika rannikul eksisteerisid juba 1. aastatuhande alguses. Alates 6. sajandist muutusid need tähtsamaks, kuna kaubandus (peamiselt araabia kaupmeestega), rahvastiku kasv ja edasine tsentraliseeritud linnastumine suurenesid. Nii kujunesid välja suahiili linnriigid.
Religioon
Islam jõudis Ida-Aafrika rannikule umbes 1012. aastal pKr, kui Pärsia lahe ja Araabia poolsaare kaupmehed jätkasid reisimist nendesse piirkondadesse mussoonide ajal ning puutusid kohalike elanikega kokku kaubanduse, abielu ja ideede vahetamise kaudu. Selle suhtluse tõttu on enamik suahiilidest tänapäeval moslemid. Svaahiilid järgivad väga ranget ja ortodoksset islami vormi.
Economy
Sajandeid sõltusid suahiilid suuresti India ookeanist lähtuvast kaubandusest. Svaahiilid on mänginud olulist rolli vahendajana Ida-, Kesk- ja Lõuna-Aafrika ning välismaailma vahel. Kaubanduskontakte on täheldatud juba 100. aastal pKr varajaste Rooma kirjanike poolt, kes külastasid Ida-Aafrika rannikut esimesel sajandil. Kaubateed ulatusid üle Tansaania tänapäeva Zaire'i. Neid mööda toodi kaupu rannikule ja neid müüdi araabia, india ja portugali kaupmeestele ning need jõudsid isegi Hiinasse ja Indiasse. Selle kaubanduse materjale leiti ka Suurest Zimbabwest. Keskajal said elevandiluu ja orjad oluliseks sissetulekuallikaks. Paljud Zanzibaril müüdud orjad sattusid Brasiiliasse, mis oli tollal Portugali koloonia. Tänapäeva suahiili kalurid sõltuvad endiselt ookeanist, mis on nende peamine sissetulekuallikas. Kala müüakse nende sisemaal asuvatele naabritele sisemaa toodete vastu.
Seotud leheküljed
- Suahiili keel
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kus asuvad suahiili rahvas ja kultuur?
V: Suahiili rahvast leidub Aafrika idarannikul, peamiselt Kenya ja Tansaania rannikualadel ja saartel ning Põhja-Mosambiigis.
K: Kui palju on suahiili rahvast?
V: Suahiili rahvaarv on umbes 1 328 000.
K: Kui palju on seal suahiili keele kõnelejaid?
V: Suahiili keele kõnelejate arv on umbes 90 miljonit inimest.
K: Mis on suahiili nime tähendus?
V: Nimi suahiili tuleneb araabia sõnast Sawahil ja tähendab "rannikuelanikud".
K: Kas suahiili keel on Keenias ja Mosambiigis ametlik keel?
V: Svaahiili keel ei ole Keenias ja Mosambiigis ametlik keel. Mujal Ida-Aafrikas elavad suahiili keele kõnelejad peavad samuti kasutama oma riigi ametlikku keelt: Keenias inglise keelt, Mosambiigis portugali keelt ja Komooridel prantsuse keelt.
K: Kas kõik suahiili keele kõnelejad on etnilised suahiilid?
V: Ei, ainult väike osa suahiili keele kasutajatest on esimese keele kõnelejad ja veel vähem on etnilised suahiili keele kõnelejad. Mõiste "suahiili" võib tähendada "neid, kes räägivad suahiili keelt" või "etnilisi suahiili inimesi".
K: Kuidas on suahiili keeletraditsioon seotud termini "suahiili" kasutamisega?
V: Suahiili keeletraditsioon, mille kohaselt nimetatakse neid, kes seda keelt räägivad, sageli suahiili (waswahili) keelt rääkivaid inimesi, sõltumata nende tegelikust etnilisest päritolust. Teisisõnu võib mõiste "suahiili" tähendada "neid, kes räägivad suahiili keelt" või "etnilisi suahiili inimesi".
Otsige