Hippokrates – Kreeka arst ja meditsiini isa, Hippokratese vanne ja eetika

Hippokrates (umbes 460 - umbes 370 eKr) oli kreeka arst, keda nimetatakse "meditsiini isaks". Ta oli esimene, kes õpetas, et inimesed haigestuvad teaduslikel põhjustel. Varem uskusid inimesed, et haigusi põhjustavad vihased jumalad.

Paljud Hippokratese kirjutised on arstide jaoks endiselt olulised. Näiteks patsiendi konfidentsiaalsus, mis tähendab, et arstid võivad patsienti arutada ainult patsiendi endaga. Teine tema mõte on, et patsienti ei tohi kunagi teadlikult viia kannatusteni või surmani. Sellised ideed on osa meditsiinieetikast.

Tema järgi on nimetatud Hippokratese vanne. See on reeglite kogum, mida arstid lubavad järgida. See on näide kaasaegsest Hippokratese vandest, mida kasutatakse Põhja-Carolina ülikooli meditsiinikooli juures. Ma vannun pidulikult kõige püha juures, mida ma pean kõige pühamaks:

Elulugu ja ajalooline taust

Hippokrates oli tõenäoliselt pärit Kos’i saarelt ja elas Vana-Kreeka klassikalise perioodi lõpus. Palju tema elust on legendi ja väheste ajalooliste allikate segu, mistõttu on raske eristada täpset fakti müüdist. Teda ühendatakse arstliku koolkonna ja õpetustega, mis rõhutasid haiguste looduslikke põhjuseid ning vaatlejal põhinevat diagnostikat ja ravi.

Corpus Hippocraticum ja kirjutised

Hippokratese nime all on säilinud suur kogum meditsiinitekste, mida nimetatakse Corpus Hippocraticum ehk Hippokratese kogumik. See ei pruugi olla ühe autori töö, vaid erinevate autorite ja koolkondade tekstide kogu. Mõned tuntumad tööd on näiteks:

• "Airs, Waters, Places" (Airid, veed, paigad) – rõhutab keskkonna mõju tervisele;
• "On the Nature of Man" (Inimese olemusest) – sisaldab humoraalteooria (vere, röga, kollase ja musta sapi tasakaal) kirjelduse elemente;
• "Aphorisms" (Aforismid) – lühikesed kliinilised tähelepanekud ja õpetussõnad;
• erinevad kliinilised raportid ja ravijuhised, mis rõhutavad täpset vaatlust, haigusloo kogumist ja prognoosimist.

Meditsiini põhialused ja meetod

Hippokrates rõhutas:

• täpset ja neutraalset patsiendi vaatlust;
• haiguse loomuliku kulgemise tundmaõppimist ja prognoosimist;
• ravi kohandamist vastavalt patsiendi seisundile ja looduslikele põhjustele;
• ravi määramise mõõdukust – vältida liigset sekkumist, mis võib patsiendile rohkem kahju teha.

Kuigi humoraalteooria (nelja vedeliku tasakaal) ei vasta tänapäeva teaduslikule arusaamale, oli see Hippokratese ajastul püüe seletada haigusi loogiliselt ja mitte-üleloomulikult.

Hippokrates ja meditsiini eetika

Hippokratese õpetused panid aluse mitmele meditsiinietika põhimõttele, mis kestavad tänapäevani:

• Konfidentsiaalsus: patsiendi andmete ja vestluse hoidmine saladuses;
• Non-maleficence (kahju vältimine): arst ei tohi teadlikult tekitada kannatusi ega surma (see printsiip on sageli kokku võetud fraasiga primum non nocere — "esmajoones mitte kahjustada");
• Beneficence (heategevus): arsti kohustus tegutseda patsiendi huvides;
• Professionaalsus ja vastutus: arsti pühendumus oskuste arendamisele ja aususele patsiendi ees.

Originaalne Hippokratese vanne sisaldas ka konkreetsemaid keeldu (näiteks surmava ravimi andmine ja teatud kirurgiliste protseduuride tegemisest hoidumine), mis kajastasid tolle aja arstiabi praktikat. Paljud tänapäevased meditsiinilised vandetekstid on vanne moderniseerinud, eemaldades usulisi elemente ja lisades inimõigustele, patsiendi autonoomiale ning perekonna- ja ühiskondlikele rollidele vastavaid lõike.

Hippokratese vanne ja kaasaegsed versioonid

Hippokratese vanne on saanud sümboolseks dokumendiks, mida kasutatakse meditsiinikoolide aktustel ja eetikaõppes. Kaasaegsed alternatiivid, nagu Geneve deklaratsioon (Declaration of Geneva) või paljude ülikoolide kohandatud vandetekstid, rõhutavad:

• patsiendi heaolu ja autonoomiat;
• konfidentsiaalsuse ja professionaalse käitumise tähtsust;
• vastutust ühiskonna ja kolleegide ees;
• diskrimineerimise vältimist ja inimõiguste austamist.

Pärand ja mõju

Hippokrates on meditsiini ajaloo üks mõjukamaid nimesid. Tema rõhuasetus loogilisele seletusele, vaatlusel põhinevale diagnostikale ja eetilisele käitumisele on kujundanud lääne meditsiinitraditsiooni aluseid. Kuigi paljusid tema konkreetseid teooriaid on teadus arendanud edasi või ümber lükanud, jääb tema suurimaks pärandiks lähenemine, mis seab haiguse uurimise ja patsiendi heaolu teadliku, inimliku ja kohusetundliku tegevuse keskmesse.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Hippokrates?

K: Mida õpetas Hippokrates haiguste kohta?

K: Mida uskusid inimesed varem haiguste põhjustajaks?

K: Millised on mõned Hippokratese õpetused, mis on arstidele tänapäevalgi olulised?

K: Mis on Hippokratese vanne?

K: Mis on Hippokratese vande nime päritolu?

K: Kas te saate tuua näite kaasaegse Hippokratese vande kohta?

Otsing