Palaestra: Vana-Kreeka maadluse ja hariduse keskus
Palaestra oli hoone Vana-Kreekas. See on koht, kus õpetati ja harjutati maadlust. Tavaliselt koosnes palaestra suurest ruudukujulisest või ristkülikukujulisest hoovist, mis oli avatud taevasse. Hoovi ümber kulgesid sambakaared ehk kolonnaadid, mis andsid varju ja võimaldasid treenida ka halvema ilma korral. Kolonnaadide tagant avanesid riietusruumid, loenguruumid, vannitoad ja ruumid varustuse hoidmiseks; maadlejad harjutasid sageli just kolonnaadide all, kuna seal oli kaitstud, kuid õhustav ruum.
Ehitus ja ruumilahendus
Palaestra keskne osa oli õu, mille ümber paiknesid portikud ja väiksemad ruumid. Võimalikud ruumid hõlmasid apodyterion'e (riietusruumid), oleiothesion'e (õli- ja hooldusruumid), loutra või teiste vanniruumide ala ning hoiuruume treeningvarustusele. Mõnel kujul võis paleestra olla osa suuremast kompleksist, kus paiknesid ka spordisaalid ja gümnaasiumid.
Otstarve ja kasutus
Palaestra peamine ülesanne oli sportlik ja kehaline haridus — eelkõige maadlus ja muud kehalised harjutused. Samas oli see ka sotsiaalne koht, kus noored mehed kogunesid, vestlesid, õppisid ja vahetasid mõtteid. Palaestras toimusid nii praktilised treeningud kui vahel ka loengud või filosoofilised arutelud, eriti kui paleestra kuulus gümnaasiumi juurde.
Seos gümnaasiumidega ja ühiskondlik tähtsus
Palaestrad olid sageli gümnaasiumide lähedal või moodustasid osa gümnaasiumikompleksidest. Gümnaasium oli koht nii kehaliseks kui vaimseks kasvatuseks: seal õpetati sporti, kuid ka kuldseid oskusi nagu kõnekunst ja filosoofia. Palaestra oli paljuski keskne koht kreeka meeste ja poiste igapäevaelus: seal omandati nii füüsilisi oskusi kui ka sotsiaalseid kombeid.
Levinud asukohad, omand ja rahastamine
Enamikus Kreeka maailma linnades oli paleestra, suurtel asualadel võis olla mitu. Mõned palaestrad olid eraomanduses, kuid paljud ehitati ja hooldati avaliku raha abil — sageli maksude või linnaomanike toetuse eest. Palaestra roll ühiskonnas oli nii praktiline kui ka sümboolne: paljud mehed tundsid oma varajaseid treeningpaiku suure kiindumusega; mõnel juhul oldi valmis isegi olema maetud oma lemmikpalaestrasse.
Kultuurilised ja rituaalsed aspektid
Palaestra ei olnud ainult spordikoht: see kandis ka kultuurilist tähendust. Noortele meessoost kodanikele oli paleestra osa kasvatuse- ja täiskasvanuks saamise protsessist. Paljudel juhtudel järgnes treeningule kehahoolitsus — õlitamine, naha puhastamine ja vannitamine — ning kolonnaadides võis toimuda suhtlemine õpetajate ja kaasteelistega. Naistel oli osalemine tavaliselt piiratud või keelatud sõltuvalt linnriigist ja ajalooperioodist.
Kokkuvõte
Palaestra oli Vana-Kreeka ühiskonnas oluliseks osaks nii kehalise kasvatuse kui noormeeste sotsiaalse elu seisukohalt. See oli arhitektuurselt lihtne, kuid funktsionaalne — avatud hooviga hoone, mille ümber rühmitusid mitmesugused treening- ja toetavad ruumid. Mõnikord kuulusid need kompleksid laiemasse gümnaasiumi traditsiooni, mõnikord olid iseseisvad; ent igal juhul mõjutasid paleestrad tugevalt noorte meeste kehakultuuri ja haridust.
Olümpia paleestra õu (vasakul) ja kolonnaad (paremal)
Mis oli palaestra?
Palaestra oli Vana-Kreekas hoone, kus õpetati ja harrastati maadlust. Sõna palaestra tuleneb kreekakeelsest sõnast pale, mis tähendab maadlust. Alates kuuendast sajandist eKr kuni Rooma keisririigi ajastu lõpuni ehitati kogu Kreekas palatestraid. Esimesed neist olid eraomanduses, kuid viiendal sajandil eKr hakati ehitama avalikke. Peaaegu igas Kreeka linnas oli vähemalt üks palaestra ja mõnes suures linnas oli neid mitu.
Palaestrad asusid sageli gümnaasiumide lähedal või olid nendega ühendatud. Gümnaasium ilmus tõenäoliselt esmakordselt kuuendal sajandil eKr. Mõlemat nimetati sageli lihtsalt "gümnaasiumiks". Kreeka ajaloolane, biograaf ja esseist Plutarchos kirjutab, et paleestra kasutati üksnes maadluseks ja pankratiooniks, mis oli maadlusele sarnane, kuid sellest palju karmim spordiala. Poksi õpetati ja harrastati gümnaasiumis. Pensionäridest sportlased omasid ja pidasid väikeseid palatestraid. Igas vanuses kreeka mehed liitusid palaestras. Vanematel (vanematel) meestel oli mõnikord omaenda palaestras.
Kolonnaad Olümpia paleestris
Palaestra kujundus
Vitruvius oli Augustuse ajal elanud Rooma arhitekt. Ta koostas oma raamatus "Arhitektuurist" täiusliku palatestra plaani. See palaestra sarnaneb Kreekas Olümpias, antiikaja olümpiamängude toimumiskohas asuva palatestra omaga. Vitruviuse palaestra on suure, taevasse avatud sisehooviga. Seda hoovi ümbritsevad katusega kolonnaadid.
Hoov oleks olnud täis skammata-koopaid, kus maadlejad ja pankratiastid oleksid harjutanud. Skamma ("kaevatud osa") oli ala, kus pinnas oli ümber pööratud ja kaetud paksu liivakihiga, et pakkuda maadlejatele kindlat alust. Kuna maadlejad võisid võistelda vihmase ilmaga, siis oli palatooriumis kaks skammat: kuiv ja märg. Maadlejad nimetasid märja skamma muda "mesilasvaks".
Maadlejad ise keerasid mulda ja liiva kirvega ümber. Seda peeti mõttekaks harjutuseks ja kirvest sai kreeka kunstis maadluse sümboliks. Tõenäoliselt asus märg skamma kolonnaadide all, et vältida aurustumist. Kreeka arstid arvasid, et muda ja õli segul on tervendav toime ning sageli kasutati kaevikutes muda ja õli segu.
Vitruvius kirjeldab ühekordseid kolonnaade õue kolmel küljel ja kahekordset kolonnaadi põhjaküljel. See kahekordne kolonnaad kaitses selle taga asuvat ruumi päikese ja vihma eest. Palaestra oli keha ja vaimu treenimise koht. See ruum oli ephebeion. Siin said noored mehed (epheebid) kreeka kultuuri õpetust. Seintesse olid paigaldatud kivipingid.
Paremal ephebeionist oleks Vitruviusel olnud kolm tuba: löögiruum, tolmu- ja pulbriruum ning vannituba. Ephebeionist vasakule jääksid õliladu ning ahju ja kuumade vannide jaoks mõeldud ruumide rühm. Kuumad vannid olid Rooma vajadus ja neid ei leitud Olümpias siiski. Selle põhjuseks võis olla vee nappus Olümpias. Olümpia vannid olid lihtsad, Delfi omad aga suured ja keerukad.
Vitruvius ei maini riietusruumi (apodyterion), kuid kindlasti pidi igas palatooriumis olema vähemalt üks. Nii paleodestriat kui ka pankratiooni harrastati alasti. Vitruvius ei maini ka palatooriumi (sphairisterion), mis mõnel palatestril oli olemas. Ei ole teada, kas seda ruumi kasutati pallimängudeks, ladustamiseks või treenimiseks.
Vihmastel päevadel õpetati ja harjutati maadlust õueala kahe kuni nelja katusealuse kolonnadi all. Kohe nende kolonnaadide kõrval olid riietusruumid, vannituba, laoruumid ja ruumid loengute pidamiseks ja sõpradega kohtumiseks. Neid ruume kasutati sageli homoseksuaalsete või pederastiliste vahekordade pidamiseks.
Hermes Enagonios ("Võistluse Hermes") juhatas Palaestrat. Ta oli kujutatud ristkülikukujulisel marmoritükil pea ja erekteerunud peenisega. Hermes oli maadluse jumal ja mõnikord öeldakse, et ta on maadluse jumalanna Palaestra isa. Kreeka kunstis näitab Hermes sageli, et tegemist on Palaestra stseeniga. Apolloni ja Heraklese kujud seisid samuti palaleestra sees.
Palaestra kohal seisis Herm. Tema fallose hõõrumine tõi õnne. (Marmor; u. 520 eKr; 66 cm (25 ¾ in.); Riiklik Arheoloogiamuuseum, Ateena)
Küsimused ja vastused
K: Mis oli paleestra?
V: Palaestra oli hoone Vana-Kreekas, kus õpetati ja harrastati maadlust.
K: Milline nägi välja paleestra õu?
V: Palaestra õu oli tavaliselt suur ja ristkülikukujuline, taeva poole avatud ja ümbritsetud kolonnaadidega.
K: Millised ruumid asusid kolonnaadide kõrval?
V: Palaestra kolonnaadide kõrval olid riietusruumid, loenguruumid, vannituba ja ruumid varustuse hoidmiseks.
K: Kui tihti maadlejad palestras harjutasid?
V: Maadlejad harjutasid kolonnaadide all asuvates palaestras iga ilmaga.
K: Kas kõigis Vana-Kreeka linnades oli paleestra?
V: Enamikus Vana-Kreeka linnades oli vähemalt üks palaestra; suuremates linnades võis olla mitu.
K: Kellele kuulus enamik neist hoonetest?
V: Enamik neist hoonetest ehitati pigem maksude abil kui eraomandis.
K: Kui oluline oli see hoone Kreeka meeste ja poiste jaoks?
V: Palaestra oli Kreeka meeste ja poiste igapäevaelu väga oluline osa; mõned tundsid oma lemmikpalaestra vastu isegi sama suurt kiindumust kui tänapäeva mehed tunnevad oma alma materi vastu.
