Palestra
Palaestra oli hoone Vana-Kreekas. See on koht, kus õpetati ja harjutati maadlust. See koosnes suurest ruudukujulisest või ristkülikukujulisest hoovist. See õu oli avatud taevasse. Seda ümbritsesid kolonnaadid. Nendest kolonnaadidest eemal olid riietusruumid, loenguruumid, vannitoad ja ruumid varustuse hoidmiseks. Maadlejad harjutasid kolonnaadide all iga ilmaga.
Palaestras olid sageli gümnaasiumide lähedal. Mõnikord olid need osa gümnaasiumikompleksidest. Enamikus Kreeka maailma linnades oli paleestra. Suurtes linnades võis olla mitu. Mõned palaestrad olid eraomanduses. Enamik neist ehitati maksude eest. Palaestra oli väga oluline osa kreeka meeste ja poiste igapäevaelust. Mõned mehed tundsid palaleestra vastu, kus nad üles kasvasid, sama suurt kiindumust kui tänapäeva mehed tunnevad oma alma materi vastu. Mõned mehed maeti oma lemmikpalaestrasse.
Olümpia paleestra õu (vasakul) ja kolonnaad (paremal)
Mis oli palaestra?
Palaestra oli Vana-Kreekas hoone, kus õpetati ja harrastati maadlust. Sõna palaestra tuleneb kreekakeelsest sõnast pale, mis tähendab maadlust. Alates kuuendast sajandist eKr kuni Rooma keisririigi ajastu lõpuni ehitati kogu Kreekas palatestraid. Esimesed neist olid eraomanduses, kuid viiendal sajandil eKr hakati ehitama avalikke. Peaaegu igas Kreeka linnas oli vähemalt üks palaestra ja mõnes suures linnas oli neid mitu.
Palaestrad asusid sageli gümnaasiumide lähedal või olid nendega ühendatud. Gümnaasium ilmus tõenäoliselt esmakordselt kuuendal sajandil eKr. Mõlemat nimetati sageli lihtsalt "gümnaasiumiks". Kreeka ajaloolane, biograaf ja esseist Plutarchos kirjutab, et paleestra kasutati üksnes maadluseks ja pankratiooniks, mis oli maadlusele sarnane, kuid sellest palju karmim spordiala. Poksi õpetati ja harrastati gümnaasiumis. Pensionäridest sportlased omasid ja pidasid väikeseid palatestraid. Igas vanuses kreeka mehed liitusid palaestras. Vanematel (vanematel) meestel oli mõnikord omaenda palaestras.
Kolonnaad Olümpia paleestris
Palaestra kujundus
Vitruvius oli Augustuse ajal elanud Rooma arhitekt. Ta koostas oma raamatus "Arhitektuurist" täiusliku palatestra plaani. See palaestra sarnaneb Kreekas Olümpias, antiikaja olümpiamängude toimumiskohas asuva palatestra omaga. Vitruviuse palaestra on suure, taevasse avatud sisehooviga. Seda hoovi ümbritsevad katusega kolonnaadid.
Hoov oleks olnud täis skammata-koopaid, kus maadlejad ja pankratiastid oleksid harjutanud. Skamma ("kaevatud osa") oli ala, kus pinnas oli ümber pööratud ja kaetud paksu liivakihiga, et pakkuda maadlejatele kindlat alust. Kuna maadlejad võisid võistelda vihmase ilmaga, siis oli palatooriumis kaks skammat: kuiv ja märg. Maadlejad nimetasid märja skamma muda "mesilasvaks".
Maadlejad ise keerasid mulda ja liiva kirvega ümber. Seda peeti mõttekaks harjutuseks ja kirvest sai kreeka kunstis maadluse sümboliks. Tõenäoliselt asus märg skamma kolonnaadide all, et vältida aurustumist. Kreeka arstid arvasid, et muda ja õli segul on tervendav toime ning sageli kasutati kaevikutes muda ja õli segu.
Vitruvius kirjeldab ühekordseid kolonnaade õue kolmel küljel ja kahekordset kolonnaadi põhjaküljel. See kahekordne kolonnaad kaitses selle taga asuvat ruumi päikese ja vihma eest. Palaestra oli keha ja vaimu treenimise koht. See ruum oli ephebeion. Siin said noored mehed (epheebid) kreeka kultuuri õpetust. Seintesse olid paigaldatud kivipingid.
Paremal ephebeionist oleks Vitruviusel olnud kolm tuba: löögiruum, tolmu- ja pulbriruum ning vannituba. Ephebeionist vasakule jääksid õliladu ning ahju ja kuumade vannide jaoks mõeldud ruumide rühm. Kuumad vannid olid Rooma vajadus ja neid ei leitud Olümpias siiski. Selle põhjuseks võis olla vee nappus Olümpias. Olümpia vannid olid lihtsad, Delfi omad aga suured ja keerukad.
Vitruvius ei maini riietusruumi (apodyterion), kuid kindlasti pidi igas palatooriumis olema vähemalt üks. Nii paleodestriat kui ka pankratiooni harrastati alasti. Vitruvius ei maini ka palatooriumi (sphairisterion), mis mõnel palatestril oli olemas. Ei ole teada, kas seda ruumi kasutati pallimängudeks, ladustamiseks või treenimiseks.
Vihmastel päevadel õpetati ja harjutati maadlust õueala kahe kuni nelja katusealuse kolonnadi all. Kohe nende kolonnaadide kõrval olid riietusruumid, vannituba, laoruumid ja ruumid loengute pidamiseks ja sõpradega kohtumiseks. Neid ruume kasutati sageli homoseksuaalsete või pederastiliste vahekordade pidamiseks.
Hermes Enagonios ("Võistluse Hermes") juhatas Palaestrat. Ta oli kujutatud ristkülikukujulisel marmoritükil pea ja erekteerunud peenisega. Hermes oli maadluse jumal ja mõnikord öeldakse, et ta on maadluse jumalanna Palaestra isa. Kreeka kunstis näitab Hermes sageli, et tegemist on Palaestra stseeniga. Apolloni ja Heraklese kujud seisid samuti palaleestra sees.
Palaestra kohal seisis Herm. Tema fallose hõõrumine tõi õnne. (Marmor; u. 520 eKr; 66 cm (25 ¾ in.); Riiklik Arheoloogiamuuseum, Ateena)
Küsimused ja vastused
K: Mis oli paleestra?
V: Palaestra oli hoone Vana-Kreekas, kus õpetati ja harrastati maadlust.
K: Milline nägi välja paleestra õu?
V: Palaestra õu oli tavaliselt suur ja ristkülikukujuline, taeva poole avatud ja ümbritsetud kolonnaadidega.
K: Millised ruumid asusid kolonnaadide kõrval?
V: Palaestra kolonnaadide kõrval olid riietusruumid, loenguruumid, vannituba ja ruumid varustuse hoidmiseks.
K: Kui tihti maadlejad palestras harjutasid?
V: Maadlejad harjutasid kolonnaadide all asuvates palaestras iga ilmaga.
K: Kas kõigis Vana-Kreeka linnades oli paleestra?
V: Enamikus Vana-Kreeka linnades oli vähemalt üks palaestra; suuremates linnades võis olla mitu.
K: Kellele kuulus enamik neist hoonetest?
V: Enamik neist hoonetest ehitati pigem maksude abil kui eraomandis.
K: Kui oluline oli see hoone Kreeka meeste ja poiste jaoks?
V: Palaestra oli Kreeka meeste ja poiste igapäevaelu väga oluline osa; mõned tundsid oma lemmikpalaestra vastu isegi sama suurt kiindumust kui tänapäeva mehed tunnevad oma alma materi vastu.
