Palaestra Olümpias
Kreekas Olümpias asuv Palaestra on iidne ehitis, mis on nüüdseks varemetes. Kogu Kreekas oli palju palatestraid. Palaestra oli koht, kus kreeka sportlased treenisid ja harjutasid maadlust, pankratiooni ja mõnikord poksi. Olümpia paleestra ehitati millalgi kolmandal sajandil eKr.
See asub gümnaasiumist põhja pool. See on ruudukujuline. Selle küljed on umbes 66 meetrit pikad. Selle uks on loodenurgas. Välisseinte alumine osa oli kivist ja ülemine osa telliskivist. Seespool oli liivaga kaetud õu, mis oli avatud taevasse. Seda õue ümbritsesid kõigist neljast küljest dorilistest sammastest koosnevad kolonnaadid. Halva ilma korral harjutasid sportlased nende kolonnaadide all.
Nende kolonnaadide kõrval olid ruumid, kus sportlased riietusid ja riisusid, hõõrusid end oliiviõliga, tolmutasid end pulbriga või liivaga ja kohtusid sõpradega. Hoovinurgas oli 1,5 meetri sügavune vann, mida kasutati külmade vannide tegemiseks. Seal olid ruumid õli ja varustuse hoidmiseks.
Aastatel 1955-56 taastas Saksa Arheoloogiainstituut osaliselt paleestra. Täielik restaureerimine ei ole võimalik, sest paljud sambad on täielikult hävinud.
Palaestra
Palaestra
· 
Palaestra
· 
Palaestra sambad
· 
Kolonnaad, siseõu (vasakul) ja ruumid (paremal)
· 
Palaestra on nr 21 vasakul
· 
Veergu alus
Küsimused ja vastused
K: Mis oli palatsi eesmärk?
A: Palestra oli koht, kus kreeka sportlased treenisid ja harjutasid maadlust, pankratiooni ja mõnikord poksi.
K: Millal ehitati Olümpia paleestra?
V: Olümpia paleestra ehitati millalgi kolmandal sajandil eKr.
Küsimus: Kus asub palaestra gümnaasiumi suhtes?
V: Olümpia paleestra asub gümnaasiumist põhja pool.
K: Kui suur see on?
V: Ruudukujulise ehitise küljed on igaüks umbes 66 meetrit pikad.
K: Milliseid materjale kasutati selle seinte ehitamiseks?
V: Selle välisseinte alumine osa oli valmistatud kivist ja ülemine osa telliskivist.
K: Millised tegevused toimusid sees?
V: Sees oli liivaga kaetud, taevasse avatud õu, mida ümbritsesid kolonnaadid kõigist neljast küljest, samuti ruumid riietumiseks ja lahti riietumiseks, õliga hõõrumiseks, pulbriga või liivaga tolmutamiseks, sõpradega kohtumiseks ja varustuse hoidmiseks. Ühes nurgas oli ka vann, mida võis kasutada külmade vannide tegemiseks.
K: Kas seda kunagi restaureeriti?
V: 1955-56 restaureeris Saksa Arheoloogiainstituut selle osaliselt, kuid täielik restaureerimine ei ole võimalik, sest paljud sambad on hävinud.
