Sappho
Sappho oli Vana-Kreeka lüüriline luuletaja. Ta sündis tõenäoliselt umbes 630 eKr Lesbose saarel. Antiikmaailmas hinnati Sappho luulet väga kõrgelt. Tänapäeval on enamik neist kadunud. Sappho kirjutas arvatavasti umbes 10 000 luulerea, kuid tänapäeval on säilinud vaid umbes 650 rida. Sappho elu kohta on vähe kindlat teavet.
Sappho luuletuste keskmes on kirg ja armastus nii meeste kui ka naiste vastu. Tema luuletuste jutustajad räägivad sageli armumisest ja armastusest erinevate naiste vastu. Naistevaheliste füüsiliste aktide kirjeldusi on vähe ja need on vaieldavad. Kas need luuletused on mõeldud autobiograafiliseks, ei ole teada, kuigi Sappho loomingus esinevad elemendid Sappho elu muudest osadest. Tema stiilile oleks omane, et neid intiimseid kohtumisi väljendatakse poeetiliselt.
Sappho herma
Life
Sappho elu kohta on vähe kindlat teavet. See, mis on teada, pärineb kolmest allikast: Sappho säilinud luulest, muudest tema kohta käivatest antiiksetest kirjutistest ja tõenditest arhailise Kreeka kohta üldiselt. Ta sündis Kreeka Lesbose saarel umbes 630 eKr kas Eresosel või Mytilene'is. Tema vanemate nimed ei ole kindlalt teada, kuigi tema ema kutsutakse sageli Kleïsiks. Vanas pärimuses on tema isale antud vähemalt kaheksa võimalikku nime. Üks antiikajalugu, mis võib põhineda Sappho nüüdseks kadunud luuletusel, ütleb, et tema isa suri, kui Sappho oli veel laps. Sapphol oli väidetavalt kolm venda, keda kutsuti Charaxoseks, Larichoseks ja Eurygioseks. 2014. aastal avastatud "Vendade luuletus" räägib Charaxosest ja Larichosest.
Sapphol võis olla tütar Kleïs (sama, mis tema emal). Kaks Sappho luuletust räägivad temast. Kõik ajaloolased ei nõustu, et Sappho luuletustes esinev Kleïs oli Sappho tütar. Mõned on väitnud, et ta oli hoopis Sappho armuke. Kuid antiiksed allikad nimetavad Kleïs'i Sappho tütreks ja mõned kaasaegsed ajaloolased on väitnud, et ta pidi olema Sappho tütar, mitte tema armuke. Sappho abikaasa, Kleïsi isa, olevat olnud rikas kaupmees Kerkylas Androselt. Kui Sappho oli abielus, ei olnud see aga kindlasti tema abikaasa nimi: see on nali ühest Sappho elu käsitlevast komöödiast.
Sappho portree, Palazzo Massimo alle Terme, Rooma. Foto: Paolo Monti, 1969.
Luule
Sappho on kõige tuntum lüürika kirjutamise poolest, mis on lüürika liik, mida lauldi ja mida saatis lüüramuusika. Enamik tema luuletustest keskendub naiste elule. Suur osa sellest oli armastusluulet, kuid ta kirjutas ka hümne, pulmalaule ja luuletusi oma perekonnast. Mõne antiigi allika kohaselt kirjutas Sappho lisaks lüürikale ka epigramme, eleegiaid ja jambiike (kolm muud lüürikast erineva meetrumiga luulet). Kuid ükski neist ei ole säilinud ja tõenäoliselt ei kirjutanud Sappho nendes stiilides. Säilinud on kolm Sapphole omistatud epigrammi, kuid need on kirjutatud palju hiljem, tõenäoliselt hellenistlikul perioodil.
Sappho luuletuste vanad tekstid on säilinud juba kolmandast sajandist eKr ja seitsmendast sajandist pKr. Keskajaks oli Sappho luule kadunud, kuni kuueteistkümnendal sajandil hakati välja andma uusi trükitud väljaandeid antiikautorite, nagu Dionysios Halikarnassose, kes oli tsiteerinud Sappho oode Aphrodite'ile. Alates XIX sajandi teisest poolest on arheoloogid avastanud palju Sappho luuletuste vanade koopiate fragmente ja tema teoseid on peaaegu kahekordistunud.
