Sappho — Vana-Kreeka lüüriline luuletaja: Lesbos, armastus ja pärand

Sappho oli Vana-Kreeka lüüriline luuletaja. Ta sündis tõenäoliselt umbes 630 eKr Lesbose saarel. Antiikmaailmas hinnati Sappho luulet väga kõrgelt; ta oli üheks olulisemaks lüürikuks oma ajastul ja teda on sageli nimetatud muusade hulka kuuluvaks. Tänapäeval on enamik tema loomingust kadunud: arvatakse, et ta kirjutas kokku umbes 10 000 luulerea, kuid säilinud on vaid umbes 650 rida. Sappho elu kohta on säilinud väga vähe kindlaid ja usaldusväärseid andmeid ning paljud jutustused tema elust on hilisemate legendide ja tagasiulatuvate interpretatsioonide mõju all.

Elulugu ja ajalooline kontekst

Sappho kohta on teada vaid killustatud andmeid, mis pärinevad antiiksetest kirjandusekestest, biograafilistest märkmetest ja hilisemast traditsioonist. Tema eluaja määratakse ligikaudu 7. ja 6. sajandi eKr vahele; mõnedes allikates mainitakse tema perekonda või selliseid nimesid nagu Faidon või Skamandrónümos, kuid need ei ole kindlad. On oletatud, et ta võis juhtida naiste ringi ehk thiasos — muusika-, tantsu- ja poeetilisi oskusi arendavat koolkonda või seltskonda, kus nooremad naised said haridust ja kultuurilist väljaõpet.

Antiiksed legendid seostavad teda ka armastusloodustega, näiteks Phaoniga seotu ja lugu hüppamisest Leukada kaljudelt — need on pigem mütoloogilised tahud kui usaldusväärsed faktid. Ka surmaaja kohta pole kindlust; mõned allikad viitavad umbes 570 eKr, ent see on spekulatiivne.

Looming, keel ja vorm

Sappho kirjutas Aeoolia murdes ja tema poeetiline käekiri on iseloomulik lüürilisele, intimistlikule häälele. Ta kasutas erilisi mõõte, millest kuulsaim on hiljem tema nime saanud sapphiline stroof (kolm pikemat rida ja lühem Adoniline rida). Tema luuletuste teemad on peamiselt armastus ja iha — nii meeste kui ka naiste vastu —, aga ka perekond, sõprus, pulmad, mälestused ja jumalate palved. Tema luuletajaminast kõnelevad hääled on sageli otsesed, emotsionaalsed ja kujundirohked.

Üks ehk kõige paremini säilinud tekstidest on palve armastuse jumalannale, Aphroditele, mis on antiikklassikalises traditsioonis tuntud kui Sappho fragment 1 — see on peaaegu täielik laul, mis annab hea ettekujutuse tema poeetilisest stiilist: vahetu kõne, palve ja elav kujutlusvõime.

Säilimine, tekstikriitika ja tõlkimine

Sappho tekstide säilinus on olnud fragmentaarne: paljud read on säilinud ainult teisekirjutajate tsitaatidena või paberipüsikutest (papüürustest), mida on avastatud alates 19. sajandist ja eriti 20. sajandi arheoloogiliste leidude järel (näiteks Oxyrhynchose papüürused). Uued fragmendid ilmuvad aeg-ajalt, mistõttu Sappho tekstide kildude arv ja tõlgendus pidevalt täieneb. Tekstide rekonstrueerimine on sageli eelduste ja tekstitöötluse kombinatsioon ning teadlased ei pruugi fragmente alati üheselt tõlgendada.

Tõlkimine on olnud keerukas nii keele (Aeoolia murre) kui ka konteksti tõttu. Sappho intiimne maitse ja lühike, tihe kujundus nõuavad sageli otsustamist, kui tõlkida kas sõna-sõnalt või taasesitada poeetlikku mõju sihtkeeles.

Teemad ja tõlgendused

• Armastus ja iha: Sappho luuletused väljendavad tugevaid isiklikke tundeid, sageli suunatuna konkreetsete inimeste poole.
• Identiteet ja sugu: Sappho kujutas armastust naiste vahel, mistõttu on ta hiljem saanud sümboliks naiselikule romantilisele ja seksuaalsele soovile; sõna lesbian tuleneb tema kodusaarest Lesbosest.
• Emotsioonide ja mälestuse kujundamine: tema luuletused kasutavad üksikasjalikke metafoore ja meelelisi kujundeid (näiteks looduse pildid) tunnete edasiandmiseks.
• Religioon ja palved: jumalannade, eriti Aphrodite, üleskutsed ja palved avavad näo kultuurilisest taustast lähtuvale religioossele praktikale.

Pärand ja kultuuriline mõju

Sappho on olnud oluline nii antiikajast saadik kui ka läänelikus luulelooduses. Roomlased (nt Catullus) imetlesid tema stiili ja sajandite jooksul on tema nimi korduvalt tõusnud esile kui isik, kelle poeetilise hääle intiimsus ja tehniline meisterlikkus on eeskujuks. 19. ja 20. sajandil tekkinud tõlgendused ja tõlked aitasid taastada tema populaarsust, kuid samal ajal mõjutasid ka moraalsed ja sotsiaalsed hoiakud seda, kuidas tema tekste esitleti ja milliseid teemasid rõhutati.

Tänapäeval on Sappho tähtis nii kirjandusajaloolasena kui ka kultuurilise sümbolina: ta on feminismi ja LGBTQ liikumise diskursuses sageli viidatud figuurina. Samas püsivad teaduslikud diskussioonid selle üle, kui autobiograafiline tema looming tegelikult on ja kuidas fragmente usaldusväärselt tõlgendada.

Olulised kokkuvõttepunktid

• Sappho oli üks tuntumaid Vana-Kreeka lüürilisi luuletajaid, kes elas umbes 7.–6. saj eKr Lesbose saarel.
• Enamik tema luuletusi on kadunud; säilinud fragmentide põhjal võib hinnata tema mõju poeetikale kui suurt ja püsivat.
• Ta kirjutas Aeoolia murdes ja tema nimega on seotud sapphiline stroof — eriline poeetiline vorm.
• Sappho temaatika keskmes on armastus, iha, isiklikud mälestused ja jumalate palved; tema töö on olnud mitmeti tõlgendatav nii kirjandus- kui ka kultuuriajaloolises kontekstis.

Life

Sappho elu kohta on vähe kindlat teavet. See, mis on teada, pärineb kolmest allikast: Sappho säilinud luulest, muudest tema kohta käivatest antiiksetest kirjutistest ja tõenditest arhailise Kreeka kohta üldiselt. Ta sündis Kreeka Lesbose saarel umbes 630 eKr kas Eresosel või Mytilene'is. Tema vanemate nimed ei ole kindlalt teada, kuigi tema ema kutsutakse sageli Kleïsiks. Vanas pärimuses on tema isale antud vähemalt kaheksa võimalikku nime. Üks antiikajalugu, mis võib põhineda Sappho nüüdseks kadunud luuletusel, ütleb, et tema isa suri, kui Sappho oli veel laps. Sapphol oli väidetavalt kolm venda, keda kutsuti Charaxoseks, Larichoseks ja Eurygioseks. 2014. aastal avastatud "Vendade luuletus" räägib Charaxosest ja Larichosest.

Sapphol võis olla tütar Kleïs (sama, mis tema emal). Kaks Sappho luuletust räägivad temast. Kõik ajaloolased ei nõustu, et Sappho luuletustes esinev Kleïs oli Sappho tütar. Mõned on väitnud, et ta oli hoopis Sappho armuke. Kuid antiiksed allikad nimetavad Kleïs'i Sappho tütreks ja mõned kaasaegsed ajaloolased on väitnud, et ta pidi olema Sappho tütar, mitte tema armuke. Sappho abikaasa, Kleïsi isa, olevat olnud rikas kaupmees Kerkylas Androselt. Kui Sappho oli abielus, ei olnud see aga kindlasti tema abikaasa nimi: see on nali ühest Sappho elu käsitlevast komöödiast.

Sappho portree, Palazzo Massimo alle Terme, Rooma. Foto: Paolo Monti, 1969.

Otsing