Delfi sõjavanker — varaklassikaline Kreeka pronksskulptuur, 477 eKr
Delfi sõjavanker — varaklassikaline Kreeka pronksskulptuur (477 eKr). Avastati 1896, 1,8 m; vankri- ja hobusefragmendid räägivad võidust, kunstist ja arheoloogilisest müsteeriumist.
Delfi sõjavanker on kreeka pronksskulptuur varaklassikalisest ajast, umbes 477 eKr. See on 1,8 m pikk.
Kirjeldus
Teos on pronksist skulptuuridekompositsioon, mis kujutab sõjavankrit koos vankri ja hobustega ning väikese inimfiguuriga — tõenäoliselt vankriomaniku sulane või vankrihärra abilisi. Säilinud fragmendid annavad aimu algsest suurusest ja liikumisest: hobuste ja vankri reljeefsed detailid ning inimfiguuri proportsioonid näitavad juba üleminekut arhailisest stiliseeritusest varaklassikalisse realistlikumasse vormi.
Leid ja kontekst
See avastati Apollo pühamu Delfis Prantsuse arheoloogide poolt 1896. aastal tehtud kaevamiste käigus. Koos kujuga leiti skulptuuritud vankri, skulptuuritud hobuste ja väikese skulptuuritud inimese, arvatavasti vankrihärra sulase fragmendid. Kõik need oleksid olnud osa suurest monumendist. Sõjavankri monumendi tellis Sitsiilia türann Polyzalos, et tähistada tema võitu sõjavankerite võidujooksudel umbes 477 eKr. Kreeka tavade kohaselt maeti kuju mingil hetkel maha, tõenäoliselt parandamatute kahjustuste tõttu.
Tehnika ja säilitamine
Skulptuur on valatud pronksist, kasutades tollal levinud pronksi valamise ja liitmise võtteid (eraldiseisvate osade valamine ja kokku kinnitamine). Leitud fragmendid on korjatud üles, konserveeritud ning osaliselt rekonstrueeritud Delfi arheoloogiamuuseumis, kus need täna eksponeeritakse koos teiste varaklassikaliste kingitustega.
Ajalooline tähendus
Delfi sõjavanker on oluline näide 5. sajandi eKr varaklassikalisest skulptuurist. Sellised monumentaalsed vääriskujundid olid sageli pühendused Apollonile ja väljendasid poliitilist autoriteeti ning võitu pan-krieeklikes võistlustes. Tellijaks olnud Sitsiilia türannide pühendused näitavad ka sealse võimu- ja kultuurisuhtluse sidemeid mandri-Kreekaga.
Miks see varemeistati ja maeti?
Arheoloogide hinnangul võidi suur pronkskompleks matta kas pärast seda, kui see oli osaliselt või täielikult kahjustatud (näiteks korrosiooni või purunemise tõttu), või kaitsmiseks vaenlase rünnaku ja varguse korral. Selline varjamine/matmine on Kreeka pühapaikades teadaolev praktika, mis selgitas, miks pronksesemed sageli leitakse hoolikalt maapõue peidetuna.
Märkused: Kuigi autori ja täpse kooseisu kohta on jäänud küsimusi, annab leid väärtusliku ülevaate varaklassikalise perioodi kunstist, tehnikast ja poliitilisest tähendusest.
Delfi sõjavanker
Galerii
· 
Sõjavanker
· 
Sõjavanker
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Delfi sõjavanker?
V: Delfi sõjavanker on Kreeka pronksskulptuur varaklassikast, umbes 477 eKr.
K: Kui pikk on Delfi vankurisaatja?
V: Delfi sõjavankri on 1,8 m pikk.
K: Kus avastati Delfi sõjavanker?
V: Delfi sõjavanker avastati Delfi Apolloni pühamu juures Prantsuse arheoloogide poolt 1896. aastal tehtud kaevamiste käigus.
K: Mis leiti koos Delfi sõjavankriga?
V: Koos Delfi vankrihärraga leiti skulptuurse vankri, skulptuursete hobuste ja väikese skulptuurse inimese, arvatavasti vankrihärra peigmehe, fragmente.
K: Kes tellis vankurijuhi monumendi?
V: Sõjavankri monumendi tellis Sitsiilia türann Polyzalos, et tähistada oma võitu sõjavankerite võidujooksudel umbes 477 eKr.
K: Miks maeti vankurijuhi kuju?
V: Kreeka tavade kohaselt maeti vankurijuhi kuju mingil hetkel maha, tõenäoliselt parandamatute kahjustuste tõttu.
K: Millest võisid kõik Delfi vankurijuhi juures leitud skulptuurid koosneda?
V: Kõik Delfi sõjavankri juures leitud skulptuurid oleksid olnud osa suurest monumendist.
Otsige