Mandrijää ehk jääkiht: definitsioon, Antarktika, Gröönimaa ja merepinna tõus

Jääkiht ehk mandrijää on väga suur püsiv jäämass, mis katab suure osa mandrist ja mille pindala ületab 50 000 km². Nii suure jäähulgaga massiive nimetatakse jääkihtideks või mandrijääks. Maailmas on täna kaks peamist jääkihti: Antarktikas ja Gröönimaal.

Mis on jääkiht ja kuidas see erineb teistest jäätüüpidest?

Jääkihid on palju mahukamad ja püsivamad kui väiksemad jäälad või alpi liustikud. Näiteks jäälavad (ice shelves) ja mägiliustikud (alpi liustikud) on jääkihtidest mõõtude ja dünaamika poolest väiksemad. Väiksemad, alla 50 000 km² pindalaga jäämassiive kutsutakse jääkattedeks või jääkorkideks. Suurte jääkihtide jää koguneb sajandite ja tuhandete aastate jooksul lume kuhjumisel ning surve all muutub lumi tihedaks jääks. Sageli on ühe jääkihi all mitu eraldi liustikku, mis ühinevad ja suubuvad jääkihi sees või selle servas.

Antarktika jääkate

Antarktika jääkate on Maal suurim üksik jäämass. Selle pindala on peaaegu 14 miljonit km² ja see sisaldab hinnanguliselt ligikaudu 30 miljonit km³ jääd. Suur osa Maa magedast veest – ligi 90% – on lukustatud Antarktika jääkihi all. Kui kogu see jää sulaks, tõuseks merepind umbes 58 meetrit, mis muudaks miljardite inimeste elu ja rannikuökosüsteeme drastiliselt.

Antarktika jääkiht hakkas tekkima ligikaudu oligotseeni algusest (umbes 34 miljonit aastat tagasi). Selle ajaloo jooksul on jääkate mitu korda taandunud ja uuesti laienenud, eriti pliotseeni ja hilisematel jääajalistel perioodidel. Tänapäeval mõjutavad jääkihi tasakaalu kliimamuutused, ookeani soojenemine, jääservade murenemine ning jäävoogude (outlet glacier) ja jääplaatide (ice shelf) stabiilsus.

Gröönimaa jääkate

Gröönimaa jääkate katab ligikaudu 82% kogu saare pindalast ja moodustab teise suure jääkihti Maal. See sisaldab piisavalt jäät, et potentsiaalselt põhjustada kuni 7,2 meetri suuruse ülemaailmse merepinna tõusu, kui kogu jää üheaegselt sulaks.

Gröönimaa jääkate tekkis hiljem kui Antarktika – peamiseks kujunemisperioodiks peetakse pliotseeni lõppu ja hilisemat kvartaarset. Uuringud viitavad, et jääkate arenes suhteliselt kiiresti geoloogilises mastaabis, mis võimaldas osa varasematest taimsetest ja teiste orgaaniliste materjalide taimede kivistised kui paremini säiluda võrreldes Antarktikaga.

Viimastel aastakümnetel näitavad satelliidivaatlused ja massbilansi mõõtmised, et Gröönimaa jääkate kaotab massi – näiteks on kajastatud hinnanguid, mille kohaselt sulab jää igal aastal sadade kuupkilomeetrite kaupa. NASA satelliidipildid ja muud uuringud aitavad jälgida seda muutust ning loobuvad täpsematest trendidest ja aasta-aastalt varieeruvast massikadu. Sellise massikao jätkudes panustab Gröönimaa olulisel määral globaalsetesse merepinna tõusu prognoosidesse.

Merepinna tõus ja mõju

  • Otsene panus: Suurte jääkihtide täielik sulamine tooks kaasa mitu meetrit kuni kümneid meetreid merepinna tõusu (Antarktika ~58 m, Gröönimaa ~7,2 m).
  • Ajaskaala: Täieliku sulamiseni kuluks geoloogiliselt väga pikk aeg. Kuid juba osaline sulamine ja jääkao kiirenemine võivad aastakümnete ja sajandite jooksul põhjustada märgatavat tõusu.
  • Põhjused: Jääkihi massi mõjutavad õhutemperatuuri tõus, ookeani soojenemine (mis mõjub jääservadele ja jääplaatidele), sademete muutused ning inimese põhjustatud kasvuhoonegaaside emissioonid.
  • Tagajärjed: Rannikualade üleujutused, soolase veega sissetung idandus- ja magedaveekogudesse, majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid, elupaikade kadumine ja migratsioonisurve.

Kuidas jääkihte uuritakse ja jälgitakse?

Teadlased kasutavad mitmeid meetodeid: satelliidivaatlusi (nt kõrguste ja massi muutuste mõõtmine), jääprofiilide ning boringute abil kogutud andmeid, peegeldus- ja gravimeetrilisi mõõtmisi ning modelleerimist. Need andmed annavad ülevaate jääkihi tervisest, selle voolust, sulamisest ja võimalikest kiirtest muutustest.

Oluline meeles pidada

Jääkihid on Maale ja kliimale kriitilise tähtsusega. Nende stabiilsus mõjutab globaalselt merepinna taset ja kohalikku kliimat. Kuigi täielik sulamine on väga ebatõenäoline lähitulevikus, võib juba osaline ja jätkuv massikadu põhjustada märgatavaid sotsiaalseid ja ökoloogilisi tagajärgi. Jälgimine ja rahvusvaheline koostöö kliimamuutuste leevendamiseks ja kohanemiseks on seetõttu ülioluline.

Satelliidipilt Antarktikast.Zoom
Satelliidipilt Antarktikast.

Gröönimaa kaartZoom
Gröönimaa kaart

Küsimused ja vastused

K: Mis on jäähoki?


V: Jääleht on suur liustikujää mass, mis katab üle 50 000 ruutkilomeetri suuruse ala. Seda võib nimetada ka mandrijääks.

K: Kui palju on maailmas liustikke?


V: Maailmas on praegu kaks jääliustikku: Antarktikas ja Gröönimaal.

K: Mis vahe on jääkihil ja jääkattel?


V: Jääkihid on suuremad kui jäälavad või alpi liustikud. Alla 50 000 km2 suuruseid jäämassiive nimetatakse jääkatteks. Jäämütsi jää pärineb tavaliselt mitmest liustikust, mis suubuvad sellesse.

Küsimus: Kui palju magevett sisaldab Antarktika jääkatte?


V: Antarktika jääkatte sisaldab 30 miljonit km3 magevett.

K: Kui palju tõuseks meretase, kui kogu Antarktika jääkihi sulaks?


V: Kui kogu jääjäätis sulaks, tõuseks merepinna tase 58 meetri võrra.

K: Kui suur osa Gröönimaa pindalast on kaetud Gröönimaa enda jääkihiga?


V: Gröönimaa jääkate katab umbes 82% Gröönimaa pinnast.

K: Kui kiiresti Gröönimaa jääkihi sulab?


V: NASA satelliidipildid näitavad, et see sulab igal aastal umbes 239 kuupkilomeetrit (57,3 kuupmiili).

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3