Kõnekujundid ehk troopiad: tähendus, tüübid ja näited
Avasta kõnekujundid ehk troopiad — tähendused, tüübid ja selged näited, mis aitavad mõista metafoore, võrdlusi ja teisi keelelisi kujundeid igapäevakeeles.
Kõnekujund on kaudne viis idee edastamiseks. Paljud kõnekujundid ei ole mõeldud mõistmiseks täpselt nii, nagu neid öeldakse: need ei ole sõna-sõnalised, faktilised avaldused. Nad kasutavad kaudset keelt ja tähendavad midagi muud kui tavakeeles.
Keeleteadlased nimetavad neid kõnekujusid "troopiateks" - sõnade mängimine, sõnade kasutamine viisil, mis erineb nende tavalisest või sõna-sõnalisest vormist. DiYanni kirjutas: "Retoorikud on katalooginud rohkem kui 250 erinevat kõnekujundit, väljendit või viisi, kuidas kasutada sõnu mitte sõna otseses mõttes".
Metafoorid on väga levinud näited. Tavaline kõnekujund on öelda, et keegi "viskas käe maha". See ei tähenda, et inimene viskas kaitsva randmekatte maha. Selle asemel tähendab see tavaliselt seda, et isik esitas teisele isikule (või paljudele isikutele) avaliku väljakutse.
Ei ole olemas ühte lihtsat viisi, kuidas eristada lihtsat kõnet kõnekujunditest.
Tüübid ja näited
Allpool on lühike ülevaade kõige levinumatest kõnekujudest koos selgituse ja lihtsa näitega:
- Metafoor — sõna või väljend kasutatakse teise, omapärase tähenduse edasiandmiseks otse, ilma võrdluseta. Näide: "Aeg on raha." (Aeg on väärtuslik ressurss.)
- Võrdlus (simile) — seos tehakse sõnadega nagu, nii kui vms. Näide: "Ta on tugev nagu härg."
- Metonüümia — ühe sõna või asja kasutamine, mis asendab teist seotud asja (näiteks autor nimega tähistatakse tema teoseid). Näide: "Ta luges Shakespearet." (Luges Shakespeare’i teoseid.)
- Personifikatsioon (isikutamine) — elutul nähtusel või abstraktsel mõistel omistatakse inimlikke omadusi. Näide: "Tuul sosistas läbi puudede."
- Hüperbool (liialdus) — teadlik ülepingutus, et rõhutada emotsiooni. Näide: "Ootasin sind igaviku."
- Litootus (alavääristamine) — vastupidine liialdusele, teema alla mängimine. Näide: "See pole halb" (tähendab sageli, et see on hea).
- Oksüümoron — kaks vastandlikku mõistet pannakse kokku. Näide: "karge palavus" või "vaikselt kärarikas öö".
- Eufemism — pehmendatud väljend ebameeldiva või tundliku asja kohta. Näide: "lahkus meie hulgast" asemel "surmas".
- Iroonia — öeldakse midagi, mis on vastuolus tegelikkusega või kõnelise tooniga, et tekitada kontrasti. Näide vihmasel päeval: "Suurepärane ilm, eks?"
Kuidas eristada sõna-sõnalist ja kujundlikku tähendust
- Vaata konteksti: kas lausest tuleb välja, kas väide on reaalselt võimalik? Kui mitte, on tõenäoliselt kõnekujund.
- Otsi vihjeid: sõnad nagu "nagu", "kui", "justkui" viitavad sageli võrdlusele; ootamatud osutused elututele nähtustele viitavad personifikatsioonile.
- Mõtle tegelikule tähendusele: kas lause eesmärk on kirjeldada füüsilist tegevust või edasi anda emotsiooni/kujundlikku ettekujutust?
- Võrdle sõna tavapärase ja siin kasutatud tähendust — kui need ei klapi, on ilmselt tegemist troopiaga.
Milleks kõnekujundeid kasutada ja millele tähelepanu pöörata
- Kõnekujundid rikastavad keelt: need aitavad kujutada emotsioone, luua pilte ja siduda abstraktseid ideid elulise kogemusega.
- Kirjanduses ja kõnes loovad need stiili ja tonaalsuse — hea metafoor võib jääda lugejale meelde kaua pärast teksti lugemist.
- Kuid liigne või segane kujundlikkus võib muuta teksti arusaamatuks. Vali vorm vastavalt sihtrühmale ja kontekstile.
- Tõlkimisel on troope sageli raske üle kanda, sest kultuurilised seosed ja metafoorid võivad eri keeltes erineda.
Nõuanded kasutamiseks
- Kasutage kõnekujusid eesmärgipäraselt — kas soovite rõhutada, pildistada või pehmendada väljendit?
- Ärge segage liiga palju erinevaid kujundeid ühes lauses või lõigus — see võib häirida lugejat.
- Kui õpetate või selgitate, too alati lihtne näide ja vajadusel sõna-sõnaline selgitus.
Kokkuvõtlikult: kõnekujundid ehk troopiad on mitmekesine ja oluline osa keelest — nii igapäevasõnastikus kui kirjanduses. Neid mõistes ja oskuslikult kasutades muutub keel rikkamaks ja efektsemaks.
Levinud kõnekujude loetelu
- Allegooria - kestev metafoor, milles jutustatakse lugu, et illustreerida teema olulist omadust. Võib jätkuda tervete lausete või isegi terve diskursuse vältel. Näiteks: "Riigilaev on sõitnud läbi karmimate tormide kui nende lobistide tormi".
- Alliteratsioon - kui lauses või fraasis on palju sõnu, mis algavad sama heliga.
- Antanaklasis - ühe sõna kordamine, kuid iga kord erineva tähendusega. Antanaklasis on levinud sõnamängu tüüp ja nagu muud sõnamängu liigid, leidub see sageli loosungites.
- Aforism - lühidalt sõnastatud tõe või arvamuse avaldamine, vanasõna.
- Eufemism - vähem solvava või meeldivama termini asendamine teise terminiga.
- Hüperbool - liialdatud terminite kasutamine rõhuasetuse saavutamiseks
- Innuendo - varjatud tähenduse olemasolu lauses, mis on mõttekas, olenemata sellest, kas seda avastatakse või mitte
- Iroonia - standardse tähenduse vastandamine, näiteks halva olukorra kirjeldamine "headeks aegadeks".
- Metonüümia - läheduse või vastavuse kaudu kasutatav troopika, näiteks USA presidendi tegevusele viitamine kui "Valge Maja tegevusele".
- Metafoor - objekti või idee selgitamine sarnaste omadustega erinevate asjade kõrvutamise kaudu, näiteks kui kirjeldatakse vaprat inimest kui "lõvisüdamega".
- Paradoks - näiliselt vastuoluliste ideede kasutamine, et juhtida tähelepanu mõnele aluseks olevale tõele.
- Vanasõna - Lühike või tabav väljendus selle kohta, mida üldiselt täheldatakse ja mida peetakse tõeks.
- Sõnamäng - sõnamäng, millel on kaks tähendust
- Retooriline küsimus - küsimusena esitatud väide, mis esitatakse ja millele vastatakse ilma vajaliku vastuseta.
- Sünekdootia - on seotud metonüümia ja metafooriga, loob sõnamängu, viidates millelegi seotud mõistega. Näiteks viidates tervikule osa nimetusega, näiteks "palgatööline" tööliste puhul; osale terviku nimetusega, näiteks "seadus" politseiametnike puhul; üldisele konkreetsega, näiteks "leib" toidu puhul; konkreetsele üldisega, näiteks "kass" lõvi puhul; või objektile materjaliga, millest see on valmistatud, näiteks "tellised ja mördi" hoone puhul.
- Truism - iseenesestmõistetav väide
Küsimused ja vastused
K: Mis on kõnekäänd?
V: Kõnekujund on kaudne viis idee edastamiseks, kasutades keelt, mis ei ole sõnasõnaline.
K: Kas kõnekujundid on mõeldud mõistmiseks nende sõna-sõnalises tähenduses?
V: Ei, kõnekujud ei ole mõeldud mõistmiseks täpselt nii, nagu neid öeldakse. Nad kasutavad kaudset keelt ja tähendavad midagi muud kui tavakeeles.
K: Mis on troopiad?
V: Troopiad on kõnekujundid ehk sõnamängud, mis kasutavad keelt viisil, mis erineb selle tavalisest sõnasõnalisest vormist.
K: Kui palju erinevaid kõnekujusid on retoorikud katalooginud?
V: DiYanni sõnul on retoorikud katalooginud rohkem kui 250 erinevat kõnekujundit või väljendit.
K: Mis on metafoor?
V: Metafoor on kõnekujund, kus sõna või fraas on rakendatud objektile või tegevusele, mis ei ole sõna-sõnalt kohaldatav, kuid aitab seletada mõtet mitte sõna-sõnalises mõttes.
K: Kas te oskate tuua näite tavalise kõnekujundi kohta?
V: Üks levinud kõnekujund on öelda, et keegi "viskas käsipuu alla", mis tähendab, et isik esitas teisele isikule või paljudele isikutele avaliku väljakutse.
K: Kas tavalist kõnekäändu on lihtne eristada kõnekujudest?
V: Teksti kohaselt ei ole ühte lihtsat viisi, kuidas eristada lihtkõnet kõnekujunditest.
Otsige