Nintendo DS (tuntud ka kui DS, NDS või DS Phat) on Nintendo valmistatud kaheekraaniline kokkupandav pihuarvuti ja mängukonsool. Seade ilmus esimeste turgudena 2004. aastal (Jaapanis ja Põhja-Ameerikas) ning jõudis laiemalt Euroopa turgudele 2005. aastal. Sellel on järeltulija nimega Nintendo 3DS, mis lisab ka prillivaba 3D-tugifunktsiooni. DS on väike, taskusse mahtuv kokkupandav masin, mille eesmärk on pakkuda erinevaid interaktiivseid videomänge ja meelelahutust.
Riistvara ja omadused
DS eristub peamiselt kahest ekraanist: ülemine on tavaline LCD-ekraan ja alumine on puuteekraaniga, mis võimaldab mängudes otse ekraanil navigeerida ja joonistada. Seadmel on ka sisseehitatud mikrofon, traadita ühenduvus mitmikmänguks ja tekstivestluseks ning ruumiline heli. Pakendis on tavaliselt kaasas kaks pliiatsit (stylus), mida kasutatakse puuteekraani täpseks juhtimiseks.
- Kaheprotsessoriline arhitektuur (erinevad ARM-põhised moodulid), mis võimaldab samaaegselt käivitada nii graafikat kui ka tausttegevusi.
- Puuteekraan ja mikrofon avavad uusi juhtimis- ja mängumehhanisme, mida traditsioonilised nuppude põhised seadmed ei paku.
- Traadita režiimid (kohalik multiplayer ja allalaaditav sisu ning vestlus, näiteks PictoChat ja DS Download Play).
Mängud ja salvestusmeedium
Mängud on salvestatud väikestele kassettidele (tuntud ka kui Game Card või DS-kassett), mis on füüsiliselt sarnased mälukaartide kiipidele ja loevad andmeid palju kiiremini kui CD- või DVD-põhised kandjad. Seetõttu on DS-mängudel lühemad laadimisajad ja kiirem juurdepääs mängumaailmale; mõned mängud, nagu Super Mario 64 DS, ilmusid koos seadme esialgse turuletulekuga.
Erinevalt enamikust kodukonsoolidest ei olnud Nintendo traditsiooniliselt haaranud optiliste meediumite laadimisaegu (välja arvatud näiteks GameCube'i ja Wii, mis kasutasid CD/DVD-põhiseid kettaid). DS kasu seisnebki selles, et kassetid teevad tasemete ja andmete laadimise kiiremaks, sarnaselt vanemate DVD-vabade pihutarkadega.
Tagasiühilduvus ja mudelid
DS ja varajane mudel DS Lite on tagasiühilduvad Game Boy Advance'iga – see toimib eraldi pesa kaudu ja võimaldab käivitada GBA-mänge (tavaliselt ühe mängija režiimis). Siiski ei toeta DS ja DS Lite originaalset Game Boy ega Game Boy Color mängude käivitamist. Hiljem ilmunud mudelid, nagu DSi, lisasid funktsioone (näiteks sisemised kaamerad ja muudetud menüüsüsteem), kuid kaotasid GBA-pesa, mistõttu DSi ei toeta GBA-kassette; suuremate ekraanidega versioon DSi XL keskendus pigem mugavamale vaatamiskogemusele.
Mängukogemus ja juurdekäivad funktsioonid
DS andis arendajatele ja mängijatele uusi võimalusi: puuteekraani sobib joonistamiseks ning täpseks sihtimiseks, mikrofon saab ära kasutada puhke-, suuti- või mängukäskude tuvastamiseks ning traadita funktsioonid võimaldavad mängijatel kohtuda ja mängida kohapeal või allalaaditavate demoedetega. Paljud mängud kasutasid DS-i kui väikest multitööriista sarnaselt paljude PDA-dele (PDA)), pakkudes interaktiivseid menüüsid, kaarditööriistu ja puutejuhtimist.
Kokkuvõttes muutis Nintendo DS pihumaru mängukogemuse, tuues kombineeritud puute- ja traditsioonilise nuppude juhtimise, kiire kassetipõhise laadimise ja traadita võimalused taskusse mahtuvasse seadmestikku. See oli paljudele arendajatele ja mängijatele oluline hüpe uute mängumehaanika ja kaasamiskogemuste poole.
