AlegsaOnline.com

USB (Universal Serial Bus) — universaalne jadabuss ja ühendusstandard

USB — universaalne jadabuss ja ühendusstandard: kiire plug-and-play ühendus arvutite ja seadmete jaoks, toide kaabli kaudu, hot-swap ja laialdane ühilduvus.

Autor: Leandro Alegsa

25-10-2025

Universal Serial Bus (USB) on tehnoloogia, mis võimaldab inimesel ühendada elektroonilise seadme arvutiga. See on kiire jadavahetus.

Seda kasutatakse peamiselt personaalarvutites. USB-d kasutatakse ka muudes seadmetes, näiteks nutitelefonides ja videomängukonsoolides. USB ühendab erinevaid seadmeid standardliidese abil.

Enamik inimesi kasutab USB-ühendust arvutihiirte, klaviatuuride, skannerite, printerite, digikaamerate ja USB-mälupulkade jaoks. Maailmas on üle kuue miljardi USB-seadme.

Standard on loodud selleks, et parandada plug and play seadmeid. See tähendab, et seadme saab ühendada vabasse pistikupessa ja see lihtsalt töötab. Arvuti märkab seadet. Mõnikord installeerib arvuti seadme kasutamiseks spetsiaalse tarkvara. Seadet saab eemaldada pärast selle kasutamise lõpetamist. Seda tehnoloogiat nimetatakse "kuumvahetuseks". "Hot swapping" tähendab, et seadet saab ühendada ja lahti ühendada, kui vool on sisse lülitatud. Arvutit ei ole vaja välja lülitada, et inimesed saaksid seadmeid vahetada.

USB võib anda ühendatud seadmele USB-kaabli kaudu väikese koguse energiat. Seadmed, mis vajavad ainult veidi energiat, saavad seda bussi kaudu ja ei vaja eraldi elektripistikut. See võimaldab selliseid vidinaid nagu USB-akulaadijad, valgustid ja ventilaatorid.

Alates 2015. aastast on USB enamasti asendanud mitmed vanemad standardid. Nende hulka kuuluvad paralleelport, jadaport ja SCSI. Neid vanu standardeid kasutatakse endiselt mõnedel töökohtadel, kus USB ei saa neid asendada.

Kuidas USB töötab

USB põhineb host‑seadme (tavaliselt arvuti) ja alamseadme (näiteks hiir, klaviatuur või mälupulk) suhtlusel. Host juhib andmesidet, tuvastab seadme (seda nimetatakse "enumeratsiooniks") ja laadib vajadusel draiverid. USB‑võrku saab laiendada hubide kaudu, mis lubavad ühendada mitu seadet ühe pordiga.

USB versioonid ja andmeedastuskiirused

USB 1.0 / 1.1 – Low Speed 1,5 Mbit/s ja Full Speed 12 Mbit/s (varajased seadmed nagu hiired ja klaviatuurid).
USB 2.0 – High Speed 480 Mbit/s, levinuim standard pikaks ajaks (näiteks USB‑mälupulgad, välised kettad).
USB 3.0 / 3.1 / 3.2 – SuperSpeed ja SuperSpeed+ liinid: 5 Gbit/s, 10 Gbit/s ja kuni 20 Gbit/s (sõltuvalt režiimist). Need versioonid lisavad suurema ribalaiuse ja parema toitehalduse.
USB4 – kuni 40 Gbit/s ja tihedam seotus Thunderboltiga; toetab kõrgemaid profiile ja alternatiivseid režiime (näiteks kuvaväljundit).

Pistikud ja porditüübid

Type-A – traditsiooniline ristkülikukujuline port arvutitel ja laadijatel.
Type-B – tavaliselt printeri‑ või skanneripistik; olemas ka odavamad variandid (mini‑B ja micro‑B).
Micro‑USB – levinud mobiilseadmetes enne USB‑C ajastut.
USB‑C – ühesuunaline, pööratav pistik, mis on kujundatud asendama kõiki varasemaid liideseid; toetab kiiret andmeedastust, suuremat voolu ja alternatiivseid režiime (näiteks DisplayPort või HDMI üle adapteri).

Toide ja laadimine

USB pakub nii andmeedastust kui ka toitekihti. Standardne 5 V liin on kasutusel paljudes seadmetes. Võimsusnäitajad sõltuvad versioonist ja spetsifikatsioonist:

USB 2.0 – kuni 500 mA (2,5 W).
USB 3.x – kuni 900 mA (4,5 W) tavalise pordi korral.
USB Battery Charging ja muud spetsifikatsioonid – lubavad suuremat voolu laadimiseks (nt 1,5 A või 2 A ja rohkem sõltuvalt seadme ja laadija kokkuleppest).
USB Power Delivery (PD) – võimeline edastama suuri pingeväärtusi kuni 100 W (20 V × 5 A) ning uuemate PD 3.1 spetsifikatsioonidega kuni 240 W (48 V × 5 A). PD võimaldab seadmetel läbirääkimiste teel valida sobiva pinge ja voolu.

Erifunktsioonid ja alternatiivsed režiimid

Hot‑swap ja plug‑and‑play muudavad seadmete vahetamise lihtsaks ilma arvutit välja lülitamata.
OTG (On‑The‑Go) võimaldab mõnel seadmel (näiteks nutitelefon) toimida nii hosti kui ka alamseadmena, nii et telefon saab lugeda mälupulka või juhtida teisi seadmeid.
USB‑C alternatiivsed režiimid annavad võimaluse edastada video- ja helisignaale (näiteks DisplayPort Alt Mode) või kasutada Thunderbolt‑ühendust kõrge läbilaskevõimega.

Ühilduvus ja piirangud

USB‑standard on disainitud nii, et uusamad versioonid on enamasti tagurpidi ühilduvad (nt USB‑C‑pistik töötab adapteritega varasema USB‑A‑ga), kuid tegelik kiirus ja toimimine sõltub kaabli, seadme ja pordi omadustest. Halvasti tehtud kaablid või pikad ühendused võivad ribalaiust ja voolu piirata. Mõned professionaalsed või erilised seadmed kasutavad siiski endiselt eriprotokolle (näiteks SCSI või eriprotsessori liidesed), kus USB ei pruugi sobida.

Kus ja milleks USB‑d kasutatakse

USB on väga mitmekülgne: andmekandjate, hiirte, klaviatuuride, printerite, kaamerate ja telefonide laadimise jaoks; samuti kasutatakse seda väliste kõvaketaste, videokaartide ja muude lisaseadmete ühendamiseks. Tänu laiale levikule ja standardile on USB üks enimkasutatavaid liideseid tänapäeva elektroonikas.

Lõpetuseks

USB on muutnud seadmete ühendamise lihtsaks ja turvaliseks: universaalne pistik, lihtne hot‑plug ja võimalus edastada nii andmeid kui toidet teevad sellest väga praktilise lahenduse nii kodus kui tööl. Uued standardid nagu USB4 ja USB‑C suurendavad veelgi kiirust ja võimsust, muutes USB tulevikuski oluliseks ühendusstandardiks.

Lühike ajalugu

Universaalse seeriavõrgu esimene versioon loodi 1995. aastal. Sellest uuest tehnoloogiast sai kohene edu. Alates USB kasutuselevõtust mõtlesid elektroonikaseadmeid valmistavad inimesed, kuidas seda tulevikus kasutada. Tänapäeval ühendab USB arvuti või muud seadmed, nagu sülearvutid ja MP3-mängijad, perifeerseadmetega.

Bussi esitlesid seitse ettevõtet, mis esindavad infotehnoloogia valdkonna liidreid: Compaq, IBM, Intel, Microsoft, NEC, Northern Telecom ja Digital Equipment Corporation (DEC).

Mitu aastat varem pidasid USB-ühenduste kasutuselevõtjad ja arendajad Californias spetsiaalses hotellis kohtumise nimega Plugfest, et testida oma seadmeid. Nad valisid hotelli, kus olid magamis- ja testimisruumid. Kohtumine kestis kolm päeva. Kohtumise ajal ühendasid umbes 50 ettevõtte esindajad oma USB-seadmed ühe üldise host-süsteemiga.

Ka USB-seadme logol on oma ajalugu. USB-logo oli mitu kuud väljatöötamisel.

1994 - Seitse ettevõtet ühinesid, et alustada USB arendamist.
1995 - 340 ettevõtet moodustas USB rakendusfoorumi.
1996 - Maailmas oli juba üle viiesaja USB-toote väljatöötamisel.
1997 - USB rakendusfoorum sai 60 uue ettevõttega rikkamaks.
1998 - USB muutub kõige populaarsemaks tehnoloogiaks elektroonikaturul.
2000 - USB 2.0 kasutuselevõtt. Tänapäeval on see kõige laialdasemalt kasutatav USB-seade.
2005 - USB muutub traadita ühenduseks.
2008 - võetakse kasutusele USB 3.0. See on üle 10 korra kiirem kui USB 2.0.
2013 - võetakse kasutusele USB 3.1. See on umbes kaks korda kiirem kui USB 3.0.
2015 - võetakse kasutusele USB Type-C. Tegemist on pöördühendusega, mis tähendab, et seda saab ühendada mõlemal viisil.

Erinevad standardid

Praegu on kasutusel viis erinevat USB-standardit: USB 1.0, USB 1.1, USB 2.0, USB 3.0 ja USB 3.1. USB 3.1 ilmus 2016. aastal ja kahekordistas 3.0 kiiruse. See kasutab valikuliselt teist pistikut nimega USB Type-C, mis on pööratav (see tähendab, et seda saab ühendada mõlemal viisil). USB 1.0 on nüüdseks harva kasutusel.

USB pakub viit erinevat ülekandekiirust: 1,5 MBit sekundis (nn madal kiirus), 12 MBit sekundis (täiskiirus), 480 MBit/s (Hi Speed), 5 Gbit/s (nn superkiirgus) ja 10 Gbit/s ("superkiirgus+"). Hi speed on saadaval ainult USB 2.0 ja hilisemates versioonides ning super speed on saadaval ainult USB 3.0 versioonis. Need kiirused on töötlemata bitikiirused (miljonites bitides sekundis). Tegelik andmesagedus on tavaliselt madalam protokolli üldkulude tõttu.

Kõrgkiiruse ülekandekiiruse kasutamiseks peavad nii USB-kontroller kui ka ühendatud seade seda toetama. USB on tagurpidi ühilduv. Kiiremaid ja aeglasemaid USB-seadmeid ja -kontrollereid saab ühendada, kuid need töötavad aeglasema kiirusega.

USB-keskused

Peaaegu kõik tänapäeval müüdavad arvutid on varustatud USB-portidega ja enamik neist toetab USB 2.0 või uuemat versiooni. Nende portide arv on aga tavaliselt piiratud. Tavalised on kaks kuni kuus porti. USB võimaldab USB-keskuste ühendamist, et lisada rohkem USB-porti.

Hubid ise vastavad samuti ühele USB-standardile. USB 1.1 jaoturiga ühendatud seadmed töötavad ainult nii kiiresti kui USB 1.1 kiirusega. Hilisema kontrolleriga ühendatud seadmed võivad kasutada erinevaid standardeid.

USB-liitmikud

USB on loodud nii, et seda oleks lihtne kasutada. Insenerid õppisid enne USB-liitmike väljatöötamist teistest pistikutest. On 3 pistikut.

tüüp A, mida tavaliselt kasutatakse arvuti kaabli lõpus

Micro-A (haruldane)

B-tüüp, perifeerses otsas, haruldane, välja arvatud printerite puhul

Micro-B, perifeerses otsas, enamiku nutitelefonide jaoks

Tüüp C, mõlemast otsast. Alates 2017. aastast kasutavad seda paljud uued arvutid, telefonid ja lisaseadmed.

Kasutatavus

USB A või B pistikut ei ole võimalik valesti ühendada. Neid ei saa tagurpidi sisse panna ja see on ilmselge välimuse ja kineetilise tunnetuse järgi, kui see õigesti sisse läheb. Mõnikord aga ei saa kasutaja aru või ei näe, kuidas pistik läheb, nii et võib olla vaja proovida mõlemat teed.
C-tüüpi USB-pistikuid saab ühendada mõlemal viisil. Ei ole oluline, kummal viisil pistik on ühendatud.
Selle ühendamiseks või lahtivõtmiseks ei ole vaja väga tugevalt vajutada või tõmmata. See oli spetsifikatsioonis kirjas. USB-kaableid ja väikseid USB-seadmeid hoiab paigal pistikupesa haaramisjõud. USB ei vaja kruvisid, klambreid ega muid kinnitusvahendeid. Ühenduse loomiseks või katkestamiseks vajalik jõud on väike. See võimaldab ühendusi teha ka ebamugavas asendis või liikumispuudega inimestele.
Enne C-tüübi kasutuselevõttu sundisid pistikud USB-võrgu suunatud topoloogiat. USB ei toeta tsüklilisi võrke, seega on ühildumatute USB-seadmete pistikud ise ühildumatud. Erinevalt teistest sidesüsteemidest (nt RJ-45 kaablitest) ei kasutatud enne USB-On-The-Go (OTG) kasutuselevõttu peaaegu kunagi soovahetusi, mistõttu oli raske luua tsüklilist USB-võrku.

Vastupidavus

Liitmikud on mõeldud olema vastupidavad. Varasemad ühenduskonstruktsioonid olid haprad, nööpnõelad või muud õrnad komponendid võisid kergesti painduda või puruneda, isegi kui neid õrnalt kohelda. USB-pistiku elektrikontaktid on kaitstud plastist keelega. Kogu ühenduskomplekti kaitseb tavaliselt ka ümbritsev metallümbris. Selle tulemusena saab USB-pistikuid ohutult käsitseda, sisestada ja eemaldada isegi väike laps.
Pistikute konstruktsioon tagab alati, et pistiku väline ümbris puutub enne nelja sisemise pistiku ühendamist kokku pistikupesas oleva vastasega. See ümbris on tavaliselt ühendatud süsteemi maandusega, mis võimaldab muidu kahjulikke staatilisi laenguid ohutult tühjendada seda teed mööda (mitte tundlike elektroonikakomponentide kaudu). Selline ümbris tähendab ka seda, et USB-signaal on (mõõdukalt) kaitstud elektromagnetiliste häirete eest, kui see liigub läbi ühendatud pistikutepaari (see on ainus koht, kus muidu keeratud andmepaar peab läbima paralleelselt vahemaa). Samuti tehakse toite- ja ühisühendused pärast süsteemi maandust, kuid enne andmeühendusi. Selline etapiviisiline katkestamise ajastus võimaldab ohutut vahetamist ja seda on kasutatud lennundustööstuses pistikutes.
Uuemad USB-mikropesad on konstrueeritud nii, et need võimaldavad kuni 10 000 pistiku ja pistiku sisestamise ja väljutamise tsüklit, võrreldes 500 tsükliga tavalise USB- ja Mini-USB-pistiku puhul. Selleks on lisatud lukustusseade ja liigutatud lehtvedruga pistikupesa pistikupesast pistikupessa, nii et kõige rohkem koormatud osa on kaabli poolel. See muudatus tehti selleks, et (suhteliselt odava) kaabli pistik kannataks kõige rohkem, mitte mikro-USB-seade.

Ühilduvus

USB-standardis on ette nähtud suhteliselt suured tolerantsid nõuetele vastavate USB-pistmike puhul. Seda tehakse selleks, et vähendada eri tootjate toodetud pistikutes esinevaid vastuolusid (eesmärk, mis on väga edukalt saavutatud). Erinevalt enamikust teistest pistikutestandarditest on USB-spetsifikatsioonis määratletud ka ühendatava seadme suuruse piirangud selle pistikupesa ümbruses. Seda tehti selleks, et vältida seda, et seade ei blokeeriks oma suuruse tõttu naaberporti. Nõuetele vastavad seadmed peavad kas mahtuma suuruspiirangutesse või toetama nõuetele vastavat pikenduskaablit, mis seda teeb.
Võimalik on ka kahesuunaline side. Tavaliselt on kaablitel ainult pistikud ning hostidel ja seadmetel ainult pistikupesad: hostidel on A-tüüpi pistikupesad ja seadmetel B-tüüpi pistikupesad. A-tüüpi pistikud ühenduvad ainult A-tüüpi pistikupesadega ja B-tüüpi pistikud B-tüüpi pistikupesadega. Kuid USB-ühenduse laiendus, mida nimetatakse USB On-The-Go, võimaldab ühel pordil tegutseda kas hostina või seadmena - seda saab valida selle järgi, milline kaabli ots ühendatakse seadme pistikupessa. Isegi pärast kaabli ühendamist ja seadmete omavahelist suhtlemist võivad kaks seadet programmi kontrolli all "vahetada" otsi. See võimalus on suunatud sellistele seadmetele nagu PDA-d, kus USB-ühendus võib ühel juhul ühenduda arvuti host-porti seadmena, kuid teisel juhul ühendada end hostina klaviatuuri ja hiirega.

Kuidas USB on tehtud

USB-süsteem on asümmeetrilise konstruktsiooniga. See koosneb hostist, mitmest allavoolu USB-pordist ja mitmest perifeerseadmest, mis on ühendatud tähttopoloogiasse. Tasanditesse võib lisada täiendavaid USB-keskusi, mis võimaldab hargneda kuni viie tasandiga puustruktuuriks.

USB-hostil võib olla mitu host-kontrollerit. Iga hostikontroller pakub ühte või mitut USB-porti. Ühe host-kontrolleriga võib ühendada kuni 127 seadet, kaasa arvatud keskuse seadmed.

USB-seadmed on ühendatud jadakeskuste kaudu. Alati on olemas üks hub, mida nimetatakse root hubiks. Juurhub on sisseehitatud host-kontrollerisse. On olemas spetsiaalsed jaoturid, mida nimetatakse "jagamishubideks". Need võimaldavad mitmel arvutil kasutada samu perifeerseadmeid. Need töötavad nii, et arvutite vahel vahetatakse juurdepääsu kas käsitsi või automaatselt. Need on populaarsed väikestes kontorikeskkondades. Võrgustiku mõttes koondavad nad pigem harusid kui lahutavad harusid.

Füüsilisel USB-seadmel võib olla mitu loogilist alamseadet, mida nimetatakse seadme funktsioonideks. Üks seade võib pakkuda mitut funktsiooni, näiteks veebikaamera (videoseadme funktsioon) koos sisseehitatud mikrofoniga (audioseadme funktsioon).

USB-seadmete side põhineb torujuhtmetel (loogilised kanalid). Torud on ühendused vastuvõtva kontrolleri ja seadme loogilise üksuse vahel, mida nimetatakse lõpp-punktiks. Mõnikord kasutatakse terminit "lõpp-punkt" vääralt toru tähistamiseks. USB-seadmel võib olla kuni 32 aktiivset toru, millest 16 läheb vastuvõtvasse kontrollerisse ja 16 väljub kontrollerist.

Iga lõpp-punkt saab andmeid edastada ainult ühes suunas, kas seadmesse või seadmest välja, nii et iga toru on ühesuunaline. Lõpp-punktid on rühmitatud liidesteks ja iga liides on seotud ühe seadme funktsiooniga. Erandiks on lõpp-punkt null, mida kasutatakse seadme konfigureerimiseks ja mis ei ole seotud ühegi liidesega.

Kui USB-seade ühendatakse esmakordselt USB-hostiga, käivitub USB-seadme loendamisprotsess. Loendamist alustatakse USB-seadmele reset-signaali saatmisega. USB-seadme kiirus määratakse kindlaks reset-signaali saatmise ajal. Pärast lähtestamist loeb host USB-seadme andmed, seejärel määratakse seadmele unikaalne 7-bitine aadress. Kui vastuvõtja toetab seadet, laaditakse seadmega suhtlemiseks vajalikud seadme draiverid ja seade viiakse konfigureeritud olekusse. Kui USB-host käivitatakse uuesti, korratakse loendamisprotsessi kõigi ühendatud seadmete puhul.

Host-kontroller küsib bussilt andmevahetust, tavaliselt ümarlaualiselt, nii et ükski USB-seade ei saa edastada andmeid bussil ilma host-kontrollerilt saadud selgesõnalise taotluseta.

Host-kontrollerid

Arvutiriistvaral, mis sisaldab vastuvõtva kontrolleri ja root-keskuse, on programmeerija jaoks olemas liides. Seda nimetatakse Host Controller Device (HCD) ja selle määrab riistvara rakendaja.

USB 1.0 ja 1.1 puhul oli kaks erinevat HCD rakendamist: Open Host Controller Interface (OHCI) ja Universal Host Controller Interface (UHCI). OHCI töötasid välja Compaq, Microsoft ja National Semiconductor, UHCI Intel.

VIA Technologies litsentseeris Intelilt UHCI standardi; kõik teised kiibistikute rakendajad kasutavad OHCI standardit. UHCI tugineb rohkem tarkvarale. See tähendab, et UHCI on pisut protsessorimahukam kui OHCI, kuid lihtsam ja odavam. Kuna oli kaks erinevat rakendust, pidid operatsioonisüsteemide ja riistvara tootjad arendama ja testima mõlemaid. See suurendas kulusid.

USB-spetsifikatsioon ei täpsusta HCD-liideseid ega käsitle neid. Teisisõnu, USB määratleb pordi kaudu toimuva andmeedastuse formaadi, kuid mitte süsteemi, mille abil USB-riistvara suhtleb arvutiga, milles see asub.

USB 2.0 projekteerimise ajal nõudis USB-IF, et oleks ainult üks rakendus. USB 2.0 HCD rakendamine kannab nime EHCI (Enhanced Host Controller Interface). Ainult EHCI toetab ülikiiret (480 Mbit/s) ülekannet. Enamikul PCI-põhistel EHCI-kontrolleritel on muud HCD-implementatsioonid, mida nimetatakse "companion host controller", et toetada Full Speed (12 Mbit/s) ja mida võib kasutada mis tahes seadme puhul, mis väidab end olevat teatud klassi kuuluv. Operatsioonisüsteem peaks rakendama kõiki seadmeklasse, nii et see võib pakkuda üldisi draivereid igale USB-seadmele. Seadmeklasside üle otsustab USB Implementers Forum'i seadmete töörühm.

USB-seadmete klassid

Seadmeklasside hulka kuuluvad:

Klass	Kasutamine	Kirjeldus	Näited
00h	Seade	Täpsustamata klass ⁰	(Seadmeklass on määratlemata. Vajalike draiverite määramiseks kasutatakse liidese kirjeldusi).
01h	Kasutajaliides	Audio	Kõlar, mikrofon, helikaart
02h	Mõlemad	Side ja CDC kontroll	Ethernet-adapter, modem, jadapordi adapter
03h	Kasutajaliides	Inimese kasutajaliidese seade (HID)	Klaviatuur, hiir, joystick
05h	Kasutajaliides	Füüsiline liideseseade (PID)	Jõu tagasiside joystick
06h	Kasutajaliides	Pilt	Digitaalkaamera (enamik kaameraid toimib masssalvestusena, mis võimaldab otsest juurdepääsu andmekandjale).
07h	Kasutajaliides	Printer	Laserprinter, tindiprinter
08h	Kasutajaliides	Massihoidla	USB-mäluseade, mälukaardilugeja, digitaalne helimängija, välised kettad
09h	Seade	USB-keskjaam	Täiskiiruseline rummu, kiire rummu
0Ah	Kasutajaliides	CDC-andmed	(Seda klassi kasutatakse koos klassiga 02h - side ja CDC kontroll).
0Bh	Kasutajaliides	Nutikaart	USB kiipkaardi lugeja
0Dh	Kasutajaliides	Sisu turvalisus	-
0Eh	Kasutajaliides	Video	Veebikaamera
0Fh	Kasutajaliides	Isiklik tervishoid	-
DCh	Mõlemad	Diagnostiline seade	USB vastavustesti seade
E0h	Kasutajaliides	Juhtmevaba kontroller	Wi-Fi adapter, Bluetooth adapter
EFh	Mõlemad	Mitmesugused	ActiveSync ja Palm sünkroonimisseade
FEh	Kasutajaliides	Rakendusspetsiifiline	IrDA sild
FFh	Mõlemad	Müüja spetsiifiline	(See klassi kood näitab, et seade vajab tootja spetsiifilisi draivereid.)

Märkus klass 0: Kasutage klassiandmeid liidesedeskriptorites. See baasklass on määratletud kasutamiseks seadme kirjeldustes, et näidata, et klassiandmed tuleks määrata seadme liidese kirjeldustest.

USB-pääsupunktid on tegelikult ühendatud seadmes: kanaleid hostiga nimetatakse torudeks.

Seotud leheküljed

FireWire

Küsimused ja vastused

K: Mis on USB?

V: USB tähendab Universal Serial Bus ja see on tehnoloogia, mis võimaldab inimesel ühendada elektroonilise seadme arvutiga.

K: Milliseid seadmeid saab USB-ga ühendada?

V: Enamik inimesi kasutab USB-d arvutihiirte, klaviatuuride, skannerite, printerite, digikaamerate ja USB-mälupulkade jaoks. Seda saab kasutada ka muudes seadmetes, näiteks nutitelefonides ja videomängukonsoolides.

K: Mida tähendab "kuumvahetus"?

V: Hot swapping tähendab, et seadme saab ühendada vabasse pistikupessa ja see lihtsalt töötab, ilma et selle vahetamisel oleks vaja arvutit välja lülitada või seadet välja lülitada.

K: Kas USB annab voolu?

V: Jah, USB võib USB-kaabli kaudu anda ühendatud seadmele väikese koguse energiat. Seadmed, mis vajavad ainult veidi energiat, saavad seda bussi kaudu, selle asemel et vajada eraldi elektripistikut.

K: Kas vanemad standardid, nagu paralleelport, on endiselt kasutusel?

V: Vanemad standardid, nagu paralleelport, jadaport ja SCSI, on tänapäeval haruldased, kuid väga vähesed arvutid maailmas kasutavad veel neid vanu ühendusi töödeks, kus USB ei saa neid asendada.

K: Kui paljud seadmed maailmas kasutavad USB-d?

V: Maailmas on üle kuue miljardi USB-seadme.