Pildiskanner — seade piltide ja teksti digitaalseks teisendamiseks

Pildiskanner: digitaalne skaneerimine ja OCR – muuda fotod, negatiivid ja trükitud tekstid kõrgekvaliteedilisteks piltideks ning otsitavaks tekstiks kiiresti ja täpselt.

Arvutitehnikas on pildiskanner seade, mida kasutatakse piltide või teksti edastamiseks arvutisse. Skanner võimaldab paberdokumendist, fotost või filminegaativist saada arvutis töödeldava faili – selle saab redigeerida, printida või arhiveerida. On olemas spetsiaalseid mudeleid fotonegatiivide ja filmiribade skaneerimiseks ning ka raamatu- või ajakirjateksti skaneerimiseks mõeldud seadmeid.

Skanneri tööpõhimõte

Skaneerimisel uurib seade objekti valgust (või eritule all olevat negatiivi) ning muudab selle sensoriga vastavaks elektriliseks signaaliks. Sellisesse etappi kuuluvad valgusallikas, optika ja sensor (tavaliselt CCD või CIS). Laenguga ühendatud seadme või kontaktpildianduri osad võtavad objektilt tuleva valguse ja muudavad selle digitaalseks signaaliks. Seejärel toimub A/D-konversioon ja signaal salvestatakse arvutisse kui digitaalne pilt. Digitaalsignaal võidakse lugeda skänneri protsessoris või edastada otse arvutimällu.

Tüübid ja kasutusvaldkonnad

• Flatbed (tasapinnaline) skanner – sobib fotode, dokumentide ja raamatute skaneerimiseks; pind on klaasplaat, kuhu objekt asetatakse.
• Sheet-fed (süstmiskorpusega) skanner – läbib paberilehe automaatselt ADF-iga (automaatne dokumendisöötja); sobib masskörnaks ja kontorikasutuseks.
• Film- ja negatiiviskanner – kujundatud kõrge dünaamilise ulatuse ja erilise hoidikuga filmiribade jaoks; vajalik kvaliteetsete fotode digiteerimiseks.
• Drum- ja professionaalsed skannerid – väga kõrge lahutusvõime ja värviedastus ilma kompromissideta, kasutatakse trükikodades ja arhiivides.
• Käeshoitavad (handheld) skannerid – mobiilsed ja odavamad, sobivad kiireks skannimiseks, kuid pildikvaliteet on tavaliselt madalam.

Olulised tehnilised näitajad

• Lahutusvõime (dpi) – määrab, kui palju detaili skanner suudab jäädvustada. Foto puhul kasutatakse sageli 300–600 dpi; arhiveerimiseks või suurt trükikvaliteeti soovides 1200 dpi või rohkem.
• Värvisügavus (bit depth) – tavaliselt 8, 16 või 24 bitti kanali kohta; suurem värvisügavus annab sujuvamaid üleminekuid ja parema dünaamilise ulatuse.
• Dünaamiline ulatus (D-max/D-min) – oluline filmide ja vanade fotode skaneerimisel, mõjutab varjude ja kõrghetkedetaili säilimist.
• Sensoritüüp – CCD annab tavaliselt parema dünaamilise ulatuse ja teravuse, CIS on kompaktsem ja energiasäästlikum.
• Ühenduvus – USB on tavaline; professionaalsed seadmed võivad kasutada ka SCSI või Etherneti.

Failivormingud ja tarkvara

Skanneri tarkvara või arvutis töötlev programm võib pildi salvestada mitmes formaadis. Mõned populaarsed valikud:

• JPEG – tihendatud formaat, sobib fotode jagamiseks ja väiksema faili saavutamiseks, kuid on kvaliteedikadu.
• PNG – kadudeta, sobib graafikale ja veebikasutuseks.
• TIFF – arhiveerimiseks ja professionaalseks töötlemiseks; toetab kadudeta tihendust ja mitme lehe salvestamist.

Märkimisväärsed liideste ja draiverite standardid on TWAIN, WIA (Windows), ICA (Mac), mis võimaldavad skanneri juhtimist erinevatest programmidest. Paljudel seadmetel on kaasas oma tarkvara, mida saab kasutada piltide korrastamiseks, keevitamiseks, värvitõrjeks ja OCR-iks.

Teksti tunnustamine (OCR)

Käsitsi trükitud või kirjutatud teksti saab OCR-programmi abil muuta masinloetavaks ASCII- või muuks tekstiks. OCR-i täpsus sõltub pildi kvaliteedist, kontrastist, täpikute selgusest ning keele- ja fontitoetusest. Head tulemused nõuavad tihti eelnevat pildi puhastamist (kõrge kontrasti, müra vähendamine, kallutuse korrigeerimine).

Kasutusnõuanded ja hooldus

• Puhasta klaasplaat ja filmihoidjad õrnalt mikrokiudlapiga; väldi abrasiivseid puhastusvahendeid.
• Kasutage õiget lahutusvõimet ja värvisügavust vastavalt eesmärgile – liiga kõrge parameeter suurendab failisuurust ilma nähtava kasuta.
• Valige faili jaoks otstarbekas formaat: pikemaks säilitamiseks TIFF, veebiks PNG või JPEG vastavalt vajadusele.
• Negatiivide või vanade fotode puhul kasutage spetsiaalset hoidlit ja vajadusel skaneerige suurema dünaamilise ulatusega seadmega.
• Uuendage draivereid ja skannimistarkvara, et tagada parim ühilduvus ja funktsionaalsus.

Arhiveerimine ja värvihaldus

Kui eesmärgiks on digitaalse arhiivi loomine, tuleks mõelda metainformatsiooni (kuupäev, autor, kirjeldus), kadudeta formaadile (TIFF) ja värvihaldusele (ICC-profili kasutamine). Nii säilitate originaali staatuse võimalikult täpselt ja tagate tulevase töötlemise paindlikkuse.

Kokkuvõttes on pildiskanner võimas tööriist analoogsete materjalide digitaliseerimiseks. Õige seadme valik, sobivad skannimisseadistused ja hoolikas järeltöötlus tagavad parima tulemuse, olgu eesmärk kuvamine, trükkimine, OCR või pikaajaline säilitamine.

Küsimused ja vastused

K: Mis on pildiskanner?

K: Kas pildiskannerite puhul on olemas erimudelid?

K: Kuidas pildiskanner edastab signaali digitaalseks pildiks?

K: Milleks kasutatakse skänneri spetsiaalseid osi?

K: Mis on laenguga ühendatud seadme või kontaktpildianduri osad?

K: Mida saab teha skannerist saadud digitaalse pildiga?

K: Kas käsitsi trükitud või kirjutatud teksti saab muuta ASCII-koodiks?

Otsing