ISBN — rahvusvaheline standardne raamatunumber: määratlus ja ajalugu

ISBN selgitus ja ajalugu: põhjalik ülevaade raamatunumbri määratlusest, tekkest, SBN–ISBN üleminekust ja 13-kohalise süsteemi kasutusest avaldamisel ja müügil.

Autor: Leandro Alegsa

Rahvusvaheline standardne raamatunumber (ISBN) on unikaalne kaubandusliku raamatu identifitseerimise vöötkood. ISBN-süsteem loodi Ühendkuningriigis, aastal 1966, raamatukaupmeeste ja kirjakaupmeeste W.H. Smithi poolt.

Algselt oli see 9-kohaline SBN-kood (Standard Book Numbering) ja seda kasutati ikka veel järgmistes keeltes 1974; see võeti 1970. aastal vastu rahvusvahelise standardina ISO 2108. Sarnane numbriline tunnus, rahvusvaheline standardne seerianumber (ISSN), tähistab perioodilisi väljaandeid, näiteks ajakirju. Alates 1. jaanuarist, 2007on ISBN-numbrid 13-kohalised, nagu Booklandis EAN-13. Standardi eest vastutab TC 46/SC 9.

Mis on ISBN ja milleks seda kasutatakse?

ISBN on unikaalne tunnus, mis identifitseerib konkreetse raamatu väljaande ja formaadi. Iga väljaande vorm (näiteks kõvakaaneline, pehmekaaneline, e-raamat või heliraamat) vajab oma ISBN-i. ISBN aitab kirjastajatel, raamatupoodidel, raamatukogudel ja edasimüüjatel tellida, müüa ja kataloogida raamatuid täpselt ja tõrgeteta.

ISBN-i struktuur

Tänapäevane ISBN-13 koosneb tavaliselt järgmistest osadest:

  • EAN/Bookland prefiks (tavaliselt 978 või 979) — muudab ISBN-i EAN-13 vöötkoodi jaoks sobivaks;
  • Registreerimisgrupp — riigi, keele või piirkonna identifikaator (näiteks 0 või 1 inglise keelerühmale);
  • Kirjastaja (registrant) kood — eraldab kirjastaja või väljaandja;
  • Väljaande kood — konkreetse pealkirja ja formaadi identifikaator kirjastaja sees;
  • Kontrollnumber — viimane number, mis kontrollib kogu koodi õigsust.

ISBN-10 vormis (vana süsteem) oli struktuur sarnane, kuid koosnes 10 numbrist ja kontrollnumbrist, mis võis olla ka X (esindades 10).

Kontrollnumbri arvutamine

ISBN-10: kontrollnumber arvutatakse nii, et iga esimest üheksat numbrit korrutatakse kaaludega 10 kuni 2 ja summa modulo 11 annab kontrollnumbri. Kui tulemus on 10, tähistatakse seda tähega X.

ISBN-13: kasutatakse EAN-13 algoritmi — numbritele rakendatakse kaalusid 1 ja 3 vaheldumisi, summast leitakse moodul 10 ning kontrollnumber on (10 − (summa mod 10)) mod 10.

Ajalugu lühidalt

Süsteem sai alguse 1960. aastate keskpaigas Ühendkuningriigis kui SBN (9-kohaline). 1970. aastal võeti see vastu rahvusvahelise standardina ISO 2108 ja hiljem laiendati 10-kohaliseks ISBN-iks. 2007. aastal viidi üle 13-kohalisele vormile, et ühtlustuda EAN-13 vöötkoodi standardiga ja suurendada kättesaadavate numbrite hulka.

Kes haldab ja kuidas ISBN-i saada?

Rahvusvaheline ISBN-büroo koordineerib süsteemi ülemaailmselt ja riiklikud või piirkondlikud ISBN-agentuurid jagavad numbreid kirjastajatele. Kirjastajad (sh isekirjastajad) peavad tavaliselt ostma või registreerima ISBN-id läbi oma riikliku agentuuri või sertifitseeritud edasimüüjate. Täpsema info saamiseks tuleks pöörduda vastava riigi ISBN-agentuuri poole.

Tähtsad reeglid ja piirangud

  • Iga eri formaat või eri väljaanne vajab oma ISBN-i — sama raamat algse pehme- ja kõvakaanelise väljaande puhul vajab kahte erinevat ISBN-i;
  • ISBN ei asenda autoriõigust ega viita sisule — see on ainult identifikaator;
  • ISBN ei anta tasuta automaatselt: jagamise reeglid ja kulud sõltuvad riigi agentuurist;
  • ISBN ei sobi ajakirjadele või perioodikale — selleks kasutatakse ISSN-i.

Tehnilised märkused ja praktika

ISBN-id kuvatakse sageli raamatu tagakaanel EAN/ISBN vöötkoodina, mis võimaldab kauplustel ja laoarvestusel tooteid kiiresti skanneerida. Kui teil on olemas ISBN-10, saab selle sageli teisendada ISBN-13-ks, lisades 978-prefiksi ja arvutades uue kontrollnumbri. Kui 978-koodid on täis, kasutatakse prefiksit 979, et tagada piisav hulk numbreid.

Kokkuvõte

ISBN on globaalselt kasutatav süsteem raamatu väljaannete ühetaoliseks identifitseerimiseks. See lihtsustab raamatute müüki, laenutamist ja kataloogimist ning on tähtis tööriist kirjastajatele, edasimüüjatele ja raamatukogudele. Standardi tehnilise arenduse ja halduse eest vastutab vastav ISO-komitee (TC 46/SC 9) ning kohalikud agentuurid väljastavad ja haldavad numbreid vastavalt piirkondlikele reeglitele.

ISBN-13 vöötkood, mis on esitatud EAN-13 vöötkoodina (ISBN 978-3-16-148410-0).Zoom
ISBN-13 vöötkood, mis on esitatud EAN-13 vöötkoodina (ISBN 978-3-16-148410-0).

Ülevaade

ISBN on antud raamatu igale väljaandele ja variatsioonile (välja arvatud kordustrükid). ISBN on 13-kohaline, kui see antakse pärast 1. jaanuari, 2007ja 10-kohaline, kui see on määratud enne 2007. aastat. Rahvusvaheline standardne raamatunumber koosneb 4 või 5 osast:

  1. 13-kohaline ISBN, GS1 eesliide: 978 või 979.
  2. grupi tunnuskood, (ühiste riikide rühm, millel on ühine keel)
  3. väljaandja kood,
  4. eseme number ja
  5. kontrollsumma märk või kontrollnumber.

ISBN-osad võivad olla erineva pikkusega ja tavaliselt eraldatakse neid sidekriipsude või tühikutega.

Rühma tunnuskood (GIC) on 0 või 1 ingliskeelsete riikide puhul; 2 prantsuskeelsete riikide puhul; 3 saksakeelsete riikide puhul; 4 jaapanlaste puhul; 5 venekeelsete riikide puhul jne. Raamatute algsel standardnumbril (SBN) ei olnud grupiidentifikaatorit, kuid kui 9-kohalisele SBN-le lisada eelkoodina null (0), tekib kehtiv 10-kohaline ISBN. Grupitunnus võib olla kuni 5-kohaline; nt 99936 on riigi Bhutani grupitunnus.

Riiklik ISBN-agentuur annab kirjastaja numbri (vt kategooria:ISBN-agentuurid); kirjastaja valib artikli numbri. Üldiselt ei ole raamatukirjastajalt nõutav ISBN-numbri määramine ega raamatu numbri näitamine (v.a Hiinas; vt allpool), kuid enamik raamatupoode tegeleb ainult ISBN-numbrit kandva kaubaga.

Kõigi 628 000 määratud kirjastuskoodi loetelu on avaldatud ja seda saab tellida raamatuna, kuid alates 2007. aastast maksab see 300 USA dollarit. Rahvusvahelise ISBN-agentuuri veebisait ei paku tasuta meetodit kirjastuskoodide otsimiseks.



Seotud leheküljed

  • Amazoni standardne identifitseerimisnumber (ASIN)
  • CODEN (raamatukogude poolt praegu kasutatav seeriaväljaande identifikaator; uute teoste puhul asendatakse ISSN-iga)
  • Digitaalse objekti identifikaator (DOI)
  • Euroopa tootenumber (EAN)
  • Rahvusvaheline standardne audiovisuaalne number (ISAN)
  • Rahvusvaheline standardne muusikanumber (ISMN)
  • Rahvusvaheline standardne salvestuskood (ISRC)
  • Rahvusvaheline standardne seerianumber (ISSN)
  • Rahvusvaheline standardne muusikalise töö kood (ISWC)
  • Kongressi raamatukogu kontrollnumber
  • PMID (PubMed ID)
  • Seeriaartikli ja osamaksu identifikaator (SICI)



Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab ISBN?


V: ISBN tähendab rahvusvahelist standardset raamatunumbrit.

K: Millal loodi ISBN-süsteem?


V: ISBN-süsteem loodi 1966. aastal Ühendkuningriigis W.H. Smithi poolt.

K: Mis oli süsteemi esialgne nimi enne, kui sellest sai ISO 2108?


V: Süsteemi esialgne nimi enne ISO 2108 muutmist oli Standard Book Numbering (SBN) kood.

K: Mis vahe on ISBN ja ISSN vahel?


V: ISBNi kasutatakse raamatute unikaalse identifikaatorina, samas kui ISSNi kasutatakse perioodiliste väljaannete, näiteks ajakirjade unikaalse identifikaatorina.

K: Millal võeti ISBN rahvusvahelise standardina kasutusele?


V: ISBN võeti rahvusvahelise standardina ISO 2108 vastu 1970. aastal.

K: Kui pikk on ISBN praegu?


V: Alates 1. jaanuarist 2007 on ISBN-i pikkus 13-kohaline, nagu Booklandis EAN-13.

K: Kes vastutab ISBN-standardi eest?


V: ISBN-standardi eest vastutab TC 46/SC 9.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3