Rahvusvaheline raamatu standardnumber
Rahvusvaheline standardne raamatunumber (ISBN) on unikaalne kaubandusliku raamatu identifitseerimise vöötkood. ISBN-süsteem loodi Ühendkuningriigis, aastal 1966, raamatukaupmeeste ja kirjakaupmeeste W.H. Smithi poolt.
Algselt oli see 9-kohaline SBN-kood (Standard Book Numbering) ja seda kasutati ikka veel järgmistes keeltes 1974; see võeti 1970. aastal vastu rahvusvahelise standardina ISO 2108. Sarnane numbriline tunnus, rahvusvaheline standardne seerianumber (ISSN), tähistab perioodilisi väljaandeid, näiteks ajakirju. Alates 1. jaanuarist, 2007on ISBN-numbrid 13-kohalised, nagu Booklandis EAN-13. Standardi eest vastutab TC 46/SC 9.
ISBN-13 vöötkood, mis on esitatud EAN-13 vöötkoodina (ISBN 978-3-16-148410-0).
Ülevaade
ISBN on antud raamatu igale väljaandele ja variatsioonile (välja arvatud kordustrükid). ISBN on 13-kohaline, kui see antakse pärast 1. jaanuari, 2007ja 10-kohaline, kui see on määratud enne 2007. aastat. Rahvusvaheline standardne raamatunumber koosneb 4 või 5 osast:
- 13-kohaline ISBN, GS1 eesliide: 978 või 979.
- grupi tunnuskood, (ühiste riikide rühm, millel on ühine keel)
- väljaandja kood,
- eseme number ja
- kontrollsumma märk või kontrollnumber.
ISBN-osad võivad olla erineva pikkusega ja tavaliselt eraldatakse neid sidekriipsude või tühikutega.
Rühma tunnuskood (GIC) on 0 või 1 ingliskeelsete riikide puhul; 2 prantsuskeelsete riikide puhul; 3 saksakeelsete riikide puhul; 4 jaapanlaste puhul; 5 venekeelsete riikide puhul jne. Raamatute algsel standardnumbril (SBN) ei olnud grupiidentifikaatorit, kuid kui 9-kohalisele SBN-le lisada eelkoodina null (0), tekib kehtiv 10-kohaline ISBN. Grupitunnus võib olla kuni 5-kohaline; nt 99936 on riigi Bhutani grupitunnus.
Riiklik ISBN-agentuur annab kirjastaja numbri (vt kategooria:ISBN-agentuurid); kirjastaja valib artikli numbri. Üldiselt ei ole raamatukirjastajalt nõutav ISBN-numbri määramine ega raamatu numbri näitamine (v.a Hiinas; vt allpool), kuid enamik raamatupoode tegeleb ainult ISBN-numbrit kandva kaubaga.
Kõigi 628 000 määratud kirjastuskoodi loetelu on avaldatud ja seda saab tellida raamatuna, kuid alates 2007. aastast maksab see 300 USA dollarit. Rahvusvahelise ISBN-agentuuri veebisait ei paku tasuta meetodit kirjastuskoodide otsimiseks.
Seotud leheküljed
- Amazoni standardne identifitseerimisnumber (ASIN)
- CODEN (raamatukogude poolt praegu kasutatav seeriaväljaande identifikaator; uute teoste puhul asendatakse ISSN-iga)
- Digitaalse objekti identifikaator (DOI)
- Euroopa tootenumber (EAN)
- Rahvusvaheline standardne audiovisuaalne number (ISAN)
- Rahvusvaheline standardne muusikanumber (ISMN)
- Rahvusvaheline standardne salvestuskood (ISRC)
- Rahvusvaheline standardne seerianumber (ISSN)
- Rahvusvaheline standardne muusikalise töö kood (ISWC)
- Kongressi raamatukogu kontrollnumber
- PMID (PubMed ID)
- Seeriaartikli ja osamaksu identifikaator (SICI)
Küsimused ja vastused
K: Mida tähendab ISBN?
V: ISBN tähendab rahvusvahelist standardset raamatunumbrit.
K: Millal loodi ISBN-süsteem?
V: ISBN-süsteem loodi 1966. aastal Ühendkuningriigis W.H. Smithi poolt.
K: Mis oli süsteemi esialgne nimi enne, kui sellest sai ISO 2108?
V: Süsteemi esialgne nimi enne ISO 2108 muutmist oli Standard Book Numbering (SBN) kood.
K: Mis vahe on ISBN ja ISSN vahel?
V: ISBNi kasutatakse raamatute unikaalse identifikaatorina, samas kui ISSNi kasutatakse perioodiliste väljaannete, näiteks ajakirjade unikaalse identifikaatorina.
K: Millal võeti ISBN rahvusvahelise standardina kasutusele?
V: ISBN võeti rahvusvahelise standardina ISO 2108 vastu 1970. aastal.
K: Kui pikk on ISBN praegu?
V: Alates 1. jaanuarist 2007 on ISBN-i pikkus 13-kohaline, nagu Booklandis EAN-13.
K: Kes vastutab ISBN-standardi eest?
V: ISBN-standardi eest vastutab TC 46/SC 9.
