Juhendamine (informaatika)
Arvutiteaduses on käsk üks protsessori operatsioon, mis on määratletud protsessori käsukirjakomplektiga.
Käskude suurus või pikkus on väga erinev, ulatudes nii väikesest 4-bitist mõnes mikrokontrolleris kuni mitmekordse baidini mõnes väga pika käsusõnaga (VLIW) süsteemis. Enamiku kaasaegsete personaalarvutites, suurarvutites ja superarvutites kasutatavate protsessorite käskude suurus jääb vahemikku 16-64 bitti. Mõnes arhitektuuris, eriti vähendatud käsureaarvutites, on käsud fikseeritud pikkusega, mis tavaliselt vastab selle arhitektuuri sõnasuurusele.
Traditsioonilistel arhitektuuridel sisaldab käsk operatsioonikoodi, mis määrab sooritatava operatsiooni, näiteks "lisa mälu sisu registrisse", ja nulli või rohkem operandi spetsifikaatorit, mis võivad määrata registrid, mälukohad või literaalandmed. Operandi spetsifikaatoritel võivad olla adresseerimisrežiimid, mis määravad nende tähenduse, või need võivad olla fikseeritud väljadel.
VLIW-arhitektuurides, mille hulka kuuluvad paljud mikrokoodiarhitektuurid, on ühes käsus määratud mitu samaaegset operatsiooni ja operandit.
Käskude määratakse harva masinkoodi kujul; need võivad olla määratud programmeerijate poolt assemblerikeele abil või sagedamini võivad neid genereerida kompilaatorid.
On olemas veel üks üldisem määratlus "käsu" kohta, mis ei ole seotud ainult protsessori käsukirjakomplektiga, mis on järgmine: "Käsk" võib olla mis tahes täidetava arvutiprogrammi elemendi kujutis.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on informaatikaõpetus?
V: Instruktsioon on arvutiteaduses protsessori üksikoperatsioon, mis on määratletud protsessori käsukirjakomplektiga.
K: Kui pikad võivad olla instruktsioonid?
V: Instruktsiooni suurus või pikkus varieerub suuresti, alates 4 bitist mõnes mikrokontrolleris kuni mitmekordse baidini mõnes väga pika käsusõnaga (VLIW) süsteemis. Enamiku kaasaegsete personaalarvutites, suurarvutites ja superarvutites kasutatavate protsessorite käskude suurus jääb vahemikku 16-64 bitti. Mõnes arhitektuuris, eriti vähendatud käsureaarvutites (RISC), on käsud fikseeritud pikkusega, mis tavaliselt vastab selle arhitektuuri sõnasuurusele.
K: Mida käsk sisaldab?
V: Käsk sisaldab op-koodi, mis määrab teostatava operatsiooni, näiteks "lisa mälu sisu registrisse", ja nulli või rohkem operandi spetsifikaatorit, mis võivad määrata registrid, mälukohad või literaalandmed. Operandi spetsifikaatoritel võivad olla adresseerimisrežiimid, mis määravad nende tähenduse, või need võivad olla fikseeritud väljadel. VLIW-arhitektuurides määratakse ühes käsus mitu üheaegset operatsiooni ja operandi.
K: Kuidas käske tavaliselt täpsustatakse?
V: Harva määratletakse käske masinkoodi kujul; neid võivad programmeerijad määrata assemblerikeelega või sagedamini genereerida kompilaatoritega.
K: Kas "käsu" jaoks on olemas veel üks määratlus?
V: Jah, "käsu" kohta on olemas veel üks üldisem määratlus, mis ei ole seotud ainult protsessori käsukirjakogumiga, mis on mis tahes esitus täidetava arvutiprogrammi elemendi kohta.
K: Kas kõik käsud on ühesuurused?
V: Ei, käskude suurus või pikkus varieerub suuresti sõltuvalt kasutatava protsessori tüübist, ulatudes 4 bitist kuni mitme baidini VLIW-süsteemide puhul, kusjuures enamiku kaasaegsete protsessorite suurus jääb vahemikku 16-64 bitti, samas kui RISC-arhitektuuridel on tavaliselt kindla pikkusega käsud, mis vastavad selle arhitektuuri sõnasuurusele.
