Diskett

Diskett (või tänapäevase standardi kohaselt 3 1/2 diskett) on eemaldatav magnetiline andmekandja. Diskette kasutatakse teabe liikumiseks arvutite, sülearvutite või muude seadmete vahel. Mõned varajased digitaalkaamerad, elektroonilised muusikainstrumendid ja vanemad arvutimängukonsoolid kasutavad diskette. Disketid sisestatakse disketiplaadile või lihtsalt disketiplaadile, et võimaldada andmete lugemist või salvestamist.

Disketid salvestavad palju vähem andmeid kui CD-ROM-kettad või USB-mälupulgad. Tavaline 3,5-tolline ketas võib salvestada 1,44 megabaiti andmeid. Sellest piisab tavaliselt lihtsate tekstidokumentide jaoks.

1980ndate lõpus valmistati spetsiaalset tüüpi disketid. See võis salvestada 2,88 MB andmeid. Need ei saanud populaarseks. Suurema suurusega disketid muutusid kättesaadavaks 1990ndatel. Kaks kõige populaarsemat olid Zip-ketas ja Jaz-ketas, mida mõlemad tootis Iomega.

Disketitehnoloogia on olnud kasutusel juba 1970. aastate algusest (8-tolline diskett oli esimene). Tänapäeval on disketid asendatud muude andmekandjate, näiteks USB-mäluseadmetega. Diskette ja draivisid enam ei toodeta, kuid need on endiselt laialdaselt saadaval uue vana varuna.

Diskettakettaseadet

Diskettakettaseadet (mida DOS- või Windows-arvutis nimetatakse sageli draivideks "A" ja "B") võib ühendada personaalarvutiga (PC) või paigaldada sellesse. See on arvuti osa, mis loeb ja kirjutab eemaldatavat kettat. Diskett, mida sageli nimetatakse disketiks, kasutatakse failide salvestamiseks ja nende kandmiseks ühest arvutist teise, kasutades selleks disketiplaati. Disketilugeja loeb ketast (või disketti) ja kasutaja saab seejärel avada ja muuta kettale salvestatud faile.

USB-disketiplaat. Seda saab ühendada mis tahes moodsasse arvutisse.

3 1/2-tolline diskett ketas

Võimsused

Disketi vorming	Kehtestatud aasta	Salvestusmaht (binaarkilobaidides, kui seda ei ole märgitud)	Turustatud tootmisvõimsus
8-tolline (ainult lugemiseks)	1969	80	←
8-tolline	1972	187.5	1,5 Mbit
8-tolline	1973	256	256 KB
8-tolline DD	1976	500	0,5 MB
5¼-tolline	1976	223	←
8-tolline kahepoolne	1977	1200	1.2 MB
5¼-tolline DD	1978	360	360 KB
3,5-tolline ühepoolne HP	1982	280	264 KB
3-tolline	1982?	360?	←
3,5-tolline (DD vabastamisel)	1984	720	720 KB
5¼-tolline QD	1984	1200	1.2 MB
3-tolline DD	1984?	720?	←
3-tollineMitsumi kiire ketas	1985	128 kuni 256	←
2-tolline	1985?	720?	←
5¼-tolline risti	1986?	100 MiB	←
3½-tolline HD	1987	1440	1.44 MB
3½-tolline ED	1991	2880	2.88 MB
3,5-tolline LS-120	1996	120.375 MiB	120 MB
3,5-tolline LS-240	1997	240.75 MiB	240 MB
3,5-tolline HiFD	1998/99	150/200 MiB?	150/200 MB
Akronüümid: DD = Double Density; QD = Quad Density; HD = High Density ED = Extra-high Density; LS = Laser Servo; HiFD = High capacity Floppy Disk.
Kuupäevad ja mahud, mis on märgitud ?, on ebaselge päritoluga ja vajavad allikateavet; muud loetletud mahud viitavad: 8-tolline: IBMi standardformaadid, mida kasutatakse System/370 suurarvutites ja uuemates süsteemides. 5¼- ja 3,5-tollise: standardsete PC-formaatide puhul on esitatud mahtude puhul tegemist kõigi kettasektorite kogumahuga, mis sisaldab ka ruumi, mida kasutatakse algsektorile ja failisüsteemile. Teised formaadid võivad saada samadest ketastest ja ketastest rohkem või vähem mahutavust.
Diskettide formaatide ajalooline järjestus, sealhulgas viimane üldiselt kasutusele võetud formaat - 1,44 MB suurune 3,5-tolline HD-diskett, mis võeti kasutusele 1987. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on diskett?

V: Diskett on eemaldatav magnetiline andmekandja, mida kasutatakse teabe liikumiseks arvutite, sülearvutite või muude seadmete vahel.

K: Millistes seadmetes kasutatakse diskette?

V: Mõned varajased digitaalkaamerad, elektroonilised muusikainstrumendid ja vanemad arvutimängukonsoolid kasutavad diskette.

K: Kuidas andmeid disketilt loetakse või salvestatakse?

V: Andmeid loetakse või salvestatakse disketilt, kui see sisestatakse diskettakettaseadmesse või lihtsalt diskettakettaseadmesse.

K: Kui palju andmeid võib tavaline 3,5-tolline diskett salvestada?

V: Tavaline 3,5-tolline diskett suudab salvestada 1,44 megabaiti andmeid, millest tavaliselt piisab lihtsate tekstidokumentide jaoks.

K: Kui suur oli 1980. aastate lõpus valmistatud spetsiaalse disketi mälumaht?

V: 1980ndate lõpus valmistatud spetsiaalne diskettatüüp võis salvestada 2,88 megabaiti andmeid.

K: Millised olid kaks kõige populaarsemat 1990. aastatel müügile tulnud suurema suurusega disketti?

V: Kaks kõige populaarsemat 1990. aastatel kättesaadavaks saanud suurema suurusega disketti olid Zip-ketas ja Jaz-ketas, mida mõlemad tootis Iomega.

K: Mis asendas disketid salvestusvahendina?

V: USB-mäluseadmed on disketid salvestusvahendina asendanud.