Zip-ketas (Zip-ajam) – määratlus, mahutavus ja liidesed
Zip-ketas on andmesalvestusseade. Ettevõte Omega avaldas selle 1994. aasta lõpus.
Algselt toetas see ainult 100 MB kettasid, kuid hilisemad versioonid hakkasid toetama 250 MB ja 750 MB kettaid. Nüüdseks on võimsused jõudnud 1 GB ja 2 GB ketaste juurde.
Suurema mahutavusega Zip-kettaid tuleb kasutada vähemalt sama võimekusega kettas. Üldiselt saavad suurema võimsusega kettad hakkama ka kõigi väiksema võimsusega andmekandjate kasutamisega. Siiski on andmete kirjutamine 100 MB suurusele kettale 250 MB Zip-kettaga aeglasem kui 100 MB Zip-kettaga.
Zip-kettad võivad andmeid arvutisse edastada erinevatel viisidel. Sisekettad on valmistatud IDE- ja SCSI-liidesega. Välised kettad võivad kasutada SCSI-, paralleel- või USB-liidest.
Zip-kettad on paksemad kui 3,5-tollised (9 cm) disketid. Sellegipoolest on zip-kettad välimuselt üsna sarnased tavaliste diskettidega. See tähendab, et Zip-ketta pesa on piisavalt suur, et võtta vastu selline diskett.
Ajaloost ja praktikast
Zip-kettaid tootis peamiselt ettevõte Iomega (tavaliselt nimetatakse seda nimega), eesmärgiga pakkuda suurema mahuga ja usaldusväärsemat eemaldatavat salvestust kui tol ajal levinud 1,44 MB disketid. Zip-draivid olid populaarsed 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses, eriti varukoopiate, suurte failide liigutamise ja andmete ajutise talletamise jaoks.
Mahutavus ja ühilduvus
- Tuntumad formaadid: 100 MB, 250 MB ja 750 MB — need olid laialdasemalt levinud ja ametlikult toetatud. Mõnel erilahendusel või kolmanda osapoole meediakandjatel võis olla suuremaid mahtusid, kuid need ei olnud nii levinud ega standardiseeritud kui Iomega ametlikud kassettvariandid.
- Ühilduvus: üldiselt suudavad suurema mahutavusega Zip-draivid lugeda ja kasutada madalama mahutavusega kettaid, kuid vastupidine ei pruugi alati kehtida. Samuti võivad erinevad draivitehnoloogiad erineda lugemise/ kirjutamise kiiruses — näiteks võib 250 MB draiviga kirjutamine 100 MB kettale olla aeglasem kui 100 MB draiviga kirjutamine.
Liidesed ja jõudlus
Zip-draivid eksisteerisid nii siseriistvara (internal) kui ka välishardvarana. Sisekettad ühendati tihti IDE või SCSI liideste kaudu. Välimudelitel oli mitmesuguseid liideseid: kiiremate ja professionaalsemate seadmete puhul levinud SCSI-ühendused, lihtsamad ja sageli aeglasemad paralleelporti ühenduvad mudelid (paralleel-) ning hilisemad versioonid, mis kasutasid USB-liidest — USB tegi seadmete kasutuse mugavamaks ja üldiselt platvormideüliseks.
Paralleel- ja USB-mudelitega kaasnes tihti draiverite vajadus, eriti vanemates opsüsteemides. SCSI-versioonid olid jõudluse poolest paremad, mistõttu neid eelistati serverikeskkondades ja professionaalsemas kasutuses.
Kasutusvaldkonnad ja piirangud
- Kasutus: varundused, failide edastamine, arhiveerimine ja ajutine andmete liigutamine arvutite vahel.
- Plussid: lihtne eemaldatav meedia, korduvkasutatavus, suhteliselt suur maht võrreldes diskettidega.
- Miinused: väiksem mahuti kui CD/DVD või välisel kõvakettal, piiratud ketaste eluiga ja kulud iga kasseti eest. Paralleelport-ühendused olid aeglased ja vajavad draivereid; mõnel juhul esinesid ka mehaanilised tõrked ja andmekadu vigaste kassettide korral.
Miks Zip-ketas ei ole enam laialdaselt kasutusel
Pärast 2000ndaid hakkasid Zip-kettaid asendama odavamad ja mahukamad lahendused: CD-R/DVD-R andmekandjad, USB-mälupulgad, taskukohased välised kõvakettad ning hiljem pilvepõhised teenused. Need pakuvad suuremat mahtu, paremat kättesaadavust ning sageli väiksemat viga- ja riknemise riski, mistõttu Zip-platvorm aegamööda taandus.
Kokkuvõte
Zip-ketas oli oluline samm eemaldatava magnetilise salvestuse arengus, pakkudes tol ajal märkimisväärselt suuremaid mahtusid võrreldes diskettidega. Kuigi tänapäeval on see tehnoloogia enamasti ajalooline, on Zip-draivid ja kassettid alles leidlikel arhiivindajatel ning mõnel vanemal töökeskkonnal, kus andmed tuleb lugeda vanematelt meediumitelt.


100 MB suurune ZIP-ketas


100 MB suurune ZIP-ketas
Küsimused ja vastused
K: Mis on Zip-ketas?
V: Zip-ketas on andmesalvestusseade.
K: Millal võeti Zip-ketas kasutusele?
V: Zip-ketas võeti kasutusele 1994. aasta lõpus ettevõtte Iomega poolt.
K: Millise mahuga kettaid toetas Zip-ketas algselt?
V: Zip-ketas toetas algselt ainult 100 MB suuruseid kettaid.
K: Milliseid suurema mahutavusega kettaid toetavad Zip-ketta hilisemad versioonid?
V: Zip-ketta hilisemad versioonid toetavad 250 MB ja 750 MB suuruseid kettaid.
K: Millised kettad suudavad käsitleda kõiki väiksema mahutavusega andmekandjaid?
V: Üldiselt suudavad suurema mahutavusega Zip-kettad käsitleda kõiki väiksema mahutavusega andmekandjaid.
K: Millised on erinevad viisid, kuidas Zip-kettad võivad andmeid arvutisse edastada?
V: Zip-kettad võivad andmeid arvutisse edastada IDE- ja SCSI-liideseid kasutavate sisekettade ja SCSI-, paralleel- või USB-liideseid kasutavate väliste ketaste kaudu.
K: Kas Zip-kettad on vahetatavad tavaliste diskettidega?
V: Kuigi Zip-kettad sarnanevad välimuselt tavalistele diskettidele ja mahuvad samasse pessa, ei ole nad omavahel vahetatavad.