Andmesalvestusseade: määratlus, tüübid ja toimimine
Andmesalvestusseade on seade teabe (andmete) salvestamiseks (säilitamiseks). Salvestamiseks võib kasutada praktiliselt mis tahes liiki energiat. Inimesed on andmeid salvestanud tuhandeid aastaid, kasutades selleks pilte ja kirjutamist. Kaasaegne andmesalvestusseade võib salvestada teavet, töödelda teavet või mõlemat. Kõige sagedamini kasutatakse terminit arvutite puhul. Andmesalvestusseadmed võivad hoida andmeid püsivalt, nagu failid.
Elektrooniline andmesalvestus on andmesalvestus, mis nõuab elektrit, et andmeid salvestada ja tagasi saada. Enamik salvestusseadmeid, mis ei vaja andmete lugemiseks visuaalset optikat, kuuluvad sellesse kategooriasse. Elektroonilisi andmeid võib salvestada kas analoog- või digitaalsignaali kujul.
Tüübid ja näited
- Magnetilised kettaid: traditsioonilised kõvakettad (HDD) ja lintseadmed. HDD-d kasutavad pöörlevaid kettaid ja lugemis-/kirjutuspead; sobivad suure mahuga andmete salvestamiseks ja arhiveerimiseks. Lindid on odavad ja usaldusväärsed pikaajaliseks arhiveerimiseks.
- Pooljuhtmälu (flash/SSD): tahkisdraivid (SSD), mälupulgad ja mälukaardid. Nad on kiiremad kui HDD-d, töötavad ilma mehaanilise liikumiseta, sobivad süsteemiketta ja mobiilse salvestuse jaoks. SSD-del on piiratud kirjutustsüklid, mida arvestatakse wear leveling-i ja TRIM-i abil.
- Optilised kettad: CD, DVD, Blu-ray. Tihti kasutatakse arhiveerimiseks või meedia levitamiseks; lugemine põhineb visuaalsel optikal.
- Volatiilne mälu: näiteks operatiivmälu (RAM) – väga kiire, kuid andmed kaovad voolu ära tulles.
- Pilvesalvestus: andmete hoidmine ja haldamine üle võrguteenuste (remote storage). Pakub kättesaadavust ja liidest mitme seadme vahel, ent nõuab võrguühendust ning turvameetmeid.
- Hübrid- ja erilahendused: SSHD (hybrid drives), NAS (võrgusalvestus), SAN (storage area networks) ja muud ettevõtete tasandi lahendused.
Kuidas andmesalvestusseade toimib
Andmesalvestusseadme põhifunktsioonid on andmete kirje (write), lugemine (read) ja säilitamine. Sõltuvalt tehnoloogiast toimub see eri viisil: magnettehnoloogia muudab ketta pinnal magnetilisi olekuid, pooljuhttehnoloogia salvestab laenguid transistoride/flash-rakkude kujul, optiline lugemine tuvastab laseriga pit- ehk täppisuraid. Kõigis seadmetes on oluline osa elektroonikal, mis haldab andmeedastust, vahemälu ja vigadega toimetulekut.
Tähtsamad omadused ja mõõdikud
- Maht: kui palju andmeid seade suudab salvestada (GB, TB, PB).
- Kiirus: lugemise/ kirjutamise läbilaskevõime (MB/s) ja latentsus; SSD-del ja NVMe-liidestel on tavaliselt palju madalam latentsus kui HDD-del.
- IOPS: operatsioonid sekundis — oluline andmebaaside ja intensiivsete I/O tööde puhul.
- Tõrketaluvus ja andmekaitse: vigadekorrektsioon (ECC), RAID-lahendused, varukoopiad ja krüpteerimine.
- Püsivus vs volatiilsus: püsivad seadmed hoiavad andmeid ilma vooluta, volatiilsed (nt RAM) mitte.
- Eluiga ja usaldusväärsus: SSD-de kulumine, HDD-de mehaanilised rikete riskid, lintide säilivusaeg.
Täiendavad tehnilised aspektid
- Liidesed: SATA, SAS, NVMe (PCIe), USB — mõjutavad andmeedastuse kiirust ja ühilduvust.
- Vigade käsitlemine: ECC, checksums, SMART-monitoring ja muud diagnostika- ning ennetustööriistad.
- Turvalisus: riistvaraline või tarkvaraline krüpteerimine, juurdepääsukontroll ja varundusstrateegiad andmete kaitseks.
- Failisüsteemid ja vormindamine: andmete organiseerimine (NTFS, ext4, APFS, ZFS jt) mõjutab jõudlust ja taastatavust.
Kasutusvaldkonnad
Andmesalvestusseadmeid kasutatakse laialdaselt isiklike arvutite, serverite, mobiilseadmete, ettevõtete andmekeskuste, teaduslaborite ja pilveteenuste juures. Valik sõltub soovitud kiirusest, mahust, maksumusest ja töötingimustest (nt pidev kirjutamine, pikaajaline arhiveerimine või kiire ligipääs).
Kokkuvõte
Andmesalvestusseade on igapäevase digitaalse elu oluline osa — alates lihtsatest mälupulkadest kuni keerukate pilve- ja ettevõttelahendusteni. Tehnoloogia valik põhineb mahul, kiirusel, töökindlusel ja maksumusel; tänapäeval on rõhk kiiretel, turvalistel ja kergesti hallatavatesse lahendustesse integreeritud salvestusseadmetel.


Paljud erinevad tarbeelektroonikaseadmed võivad andmeid salvestada.


Edisoni silindriline fonograaf ca. 1899. Fonograafi silinder on salvestusvahend. Fonogrammi võib pidada salvestusvahendiks või mitte.


Rull-lindiga magnetofon (Sony TC-630) . Magnetlint on andmekandja. Salvesti on andmesalvestusseade, mis kasutab andmete salvestamiseks teisaldatavat andmekandjat (lindirulli).


Andmesalvestusseadmetena saab kasutada selliseid käsitöövahendeid nagu pintslid. Värve ja lõuendeid saab kasutada andmesalvestusvahenditena.


RNA võib olla vanim andmesalvestusvahend, mida nüüdseks on enamikus organismides asendanud DNA.
Terminoloogia
Orgaanilist aju võib pidada või mitte pidada andmesalvestusseadmeks.
Kogu teave on andmed. Kuid mitte kõik andmed ei ole teave.
Andmesalvestusseadmed
Mis tahes sisend-/väljundseadmeid võib pidada andmesalvestusseadmeteks, kui need kirjutavad andmekandjale ja loevad andmekandjalt. Andmesalvestusseadmed kasutavad kas:
- kaasaskantavad meetodid (kergesti asendatavad),
- pooleldi teisaldatavad meetodid, mis nõuavad mehaanilisi demonteerimisvahendeid ja/või šassii avamist, või
- lahutamatud meetodid, mis tähendab mälu kadumist, kui seade lahutatakse.
Järgnevalt on esitatud näited nende meetodite kohta:
Kaasaskantavad meetodid
- Käsitöö
- Tasane pind
- Trükitehnika
- Fotograafiline
- Valmistamine
- Silindriline juurdepääs
- Mälukaardi lugeja/ajam
- Lintakandja
- Monorull või spiraalilt spiraalile salvestamine
- Kompaktkassetimängija/salvesti
- Kettale juurdepääs
- Kassettidele juurdepääs/ühendamine (lint/ketas/ahelad)
- Perifeersete võrkude ühendamine
- Flash-mäluseadmed
Pool-kandjalikud meetodid
- Kõvaketas
- mittepüsiv RAM
Eraldamatud meetodid
- Volatiilne RAM
- Neuronid
Salvestuskandja
Salvestuskandja on füüsiline materjal, mis sisaldab andmeid, mis on väljendatud mis tahes olemasolevas salvestusformaadis. Elektrooniliste andmekandjate puhul nimetatakse andmeid ja salvestuskandjat mõnikord "tarkvaraks", hoolimata sellest, et seda sõna kasutatakse sagedamini arvutitarkvara kirjeldamiseks.
Vanad ja ajatud näited
- Optiline
- Mis tahes silmaga nähtav objekt, mida kasutatakse asukoha tähistamiseks, näiteks kivi, lipp või kolju.
- Mis tahes käsitöömaterjal, mida kasutatakse kujundite moodustamiseks, näiteks savi, puit, metall, klaas, vaha.
- Quipu
- Mis tahes markeerimispind, mis tekitab tugeva kuumuse all armi (peamiselt kariloomade või inimeste puhul).
- Mis tahes märgistusaine, näiteks värv, tint või kriit.
- Mis tahes ese, mis võib sisaldada märgistusainet, näiteks papüürus, paber, nahk.
- Keemiline
Kaasaegsed näited kasutatud energia järgi
- Keemiline
- Dipstick
- Termodünaamiline
- Termomeeter
- Fotokeemiline
- Mehhaaniline
- Nööbid ja augud
- Punch-kaart
- Paberlint
- Muusikarull
- Muusikakarbi silinder või ketas
- Grooves (vt ka Audio Data)
- Fonograafi silinder
- Grammofoniplaat
- DictaBelt (plastist rihma soon)
- Mahutavus Elektrooniline ketas
- Magnetiline ladustamine
- Traadi salvestamine (roostevabast terasest traat)
- Magnetlint
- Trummelmälu (magnetiline trummel)
- Diskettakettad
- Optiline salvestusruum
- Fotopaber
- Röntgenülesanne
- Hologramm
- Prognoositav läbipaistvus
- Optiline ketas
- Magnetooptiline ketas
- Holograafiline mitmekülgne ketas
- 3D optiline andmesalvestus
- Elektriline
- Mikrokiipides kasutatav volatiilsetes RAM-mäludes kasutatav pooljuht
- Ujuvväravatransistor, mida kasutatakse mittelenduvates mälukaartides
Kaasaegsed näited kuju järgi
Tüüpiline viis andmekandjate klassifitseerimiseks on võtta arvesse nende kuju ja liikumisviisi (või mitteliikumist) võrreldes salvestusseadme lugemis-/kirjutamisseadme(te)ga, nagu on loetletud:
- Paberkaartide hoiustamine
- Punkerkaart (mehaaniline)
- lintide ladustamine (pikad, õhukesed, paindlikud, lineaarselt liikuvad lindid)
- Paberilint (mehaaniline)
- Magnetlint (lint, mis läbib ühe või mitu lugemis-/kirjutus-/lahenduspead)
- Kettasalvestus (lame, ümmargune, pöörlev objekt)
- Grammofoniplaat (mida kasutati mõnede 1980. aastate kodukasutuses olevate arvutiprogrammide levitamiseks) (mehaaniline)
- Diskett, ZIP-ketas (eemaldatav) (magnetiline)
- Holograafiline
- Optiline ketas, näiteks CD, DVD, Blu-ray Disc
- Minidisc
- Kõvaketas (magnetiline)
- Magnetmullmälu
- Flash-mälu/mälukaart (pooljuhtmälu)
- xD-pildikaart
- MultiMediaCard
- USB-mäluseade (tuntud ka kui "pöidlahoidja" või "keydrive")
- SmartMedia
- CompactFlash I ja II
- Secure Digital
- Sony Memory Stick (Std/Duo/PRO/MagicGate versioonid)
- Tahkekettad


Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogus eksponeeritud Gutenbergi piibel, mis demonstreerib trükitud lehekülgi kui salvestusvahendit.


Graffiti avalikul seinal. Avalikke pindu kasutatakse ebatraditsiooniliste andmekandjate asemel, sageli ilma loata.


Fotofilm on fotokeemiline andmesalvestusvahend.
Seotud leheküljed
- Arhiiv
- Arvutite andmesalvestus
- Andmete hoidla
- Raamatukogu
- Multimeedia
Küsimused ja vastused
K: Mis on andmesalvesti?
V: Andmesalvestusseade on seade, mis salvestab (salvestab) teavet (andmeid).
K: Kui kaua on inimesed andmeid salvestanud?
V: Inimesed on andmeid salvestanud juba tuhandeid aastaid.
K: Milliseid energiavorme saab kasutada andmete salvestamiseks?
V: Andmete salvestamiseks saab kasutada praktiliselt kõiki energialiike.
K: Mille poolest erineb kaasaegne salvestamine iidsest salvestamisest?
V: Kaasaegsed salvestusseadmed võivad hoida teavet, töödelda teavet või mõlemat. Muistsed salvestusseadmed põhinesid peamiselt piltidel ja kirjutamisel.
K: Mis on elektrooniline andmesalvestus?
V: Elektrooniline andmesalvestus on andmesalvestus, mis vajab andmete salvestamiseks ja kättesaamiseks elektrit.
K: Millised andmesalvestusseadmed kuuluvad elektroonilise andmesalvestuse kategooriasse?
V: Enamik salvestusseadmeid, mis ei vaja andmete lugemiseks visuaalset optikat, kuuluvad elektroonilise andmesalvestuse kategooriasse.
K: Millised on kaks formaati, milles elektroonilisi andmeid võib salvestada?
V: Elektroonilisi andmeid võib salvestada kas analoog- või digitaalsignaaliformaadis.