Atlandi purjekas (Istiophorus albicans): liigi ülevaade, levik ja kiirus
Atlandi purjekas (Istiophorus albicans) — Atlandi ja Kariibi levik, bioloogia, jahikäitumine ja tõsi vs müüt tippkiirusest; põhjalik species ülevaade.
Atlandi purjekas (Istiophorus albicans) on merekalade sugukonna Istiophoridae perekonda kuuluv merikarpide liik. Seda liiki leidub Atlandi ookeanis ja Kariibi meres, pinnast kuni 200 m sügavuseni. Ta ei esine suurtes Põhja-Atlandi keskosa ja Lõuna-Atlandi keskosa piirkondades. Atlandi purjekala on suguluses marliiniga.
1920. aastatel tehtud katsete kohaselt oli Atlandi purjekas võimeline lühikeseks sprindiks kuni 111 kilomeetrit tunnis; siiski on üldisemalt aktsepteeritud konservatiivsem hinnang 37-55 kilomeetrit tunnis. Uuemad uuringud näitavad isegi, et purjekad ei ületa ujumiskiirust 36 km/h (22 mph).
Atlandi purjekad jahivad koolikalu, näiteks sardiini, anšoovist ja makrelli, kuigi nad toituvad ka koorikloomadest ja peajalgsetest.
Kirjeldus ja anatoomia
Atlandi purjekas on tuntud oma kõrge, õhukese ja väga dekoratiivse seljauime — nn purje — poolest, mis võib ulatuda suure osa seljapikast. Keha on voolujooneline, külgedelt hõbedase läikega ja ülaosas sinakashall või tumedam. Neil on pikk rostrum ehk "nina" (bill), mida kasutatakse saagi segamiseks ja tabamiseks. Täiskasvanud isendid võivad ulatuda mitme meetri pikkuseks; olenevalt allikast on tüüpiline pikkus ja raskus varieeruv.
Levik, elupaik ja käitumine
Atlandi purjekas eelistab sooje ja mõõdukalt soojendatud pindmiselavetid, kus on rohkesti koolikalastikku. Ta võib esineda rannikuvetes ning avamerel, liikudes sageli rändeliselt toidu ja veetemperatuuri järgi. Purjekad võivad olla nii üksikud kui ka tihedatesse süstikutesse kogunenud, eriti kui koolikalade lahing on intensiivne ja kalarühmad on kokku pressitud.
Kiirus — müüdid ja mõõtmised
Purjekate kiiruse kohta on populaarseid väiteid, mis annavad neile maailma kiireimate kalade tiitli. Kõrgelt tsiteeritud 1920. aastate mõõtmised (kuni 111 km/h) on tänapäeval vaidlustatud, kuna need põhinesid ebatäpsetel meetoditel ja tõenäoliselt liigselt optimistlikel hinnangutel. Hilisemad eksperimendid ja biomehaanilised analüüsid annavad realistlikumad maksimumid, tavaliselt 36–55 km/h piirkonnas, ning uuemad otsemõõtmised viitavad pigem madalamale tipu kiirusele (umbes 36 km/h). Kiiruse alahindamine või ülehindamine sõltub suuresti mõõtmisviisist: lühikesed sprintideks sobivad tõusud versus püsikiirus avamere tingimustes, kaja- ja GPS-andmete täpsus, ning eksperimentide mõjutused (näiteks jahipidamistest tingitud käitumine).
Toitumine ja saagikäitus
Atlandi purjekas on püüdja, kes kasutab oma kiirust, agiilsust ja purje abil rühmade kokku pressitud koolikalade segadusse viimiseks. Tema peamine toiduvalik hõlmab väiksemaid õngikalasid nagu sardiin, anšoovis ja makrell, kuid ta tarbib ka koorikloomi ja peajalgseid. Jahid toimuvad tihti päevavalguses, kui saak on pinnakihis, ning purjekad võivad teha koostööd teiste röövkaladega, näiteks tünnakaladega, et kalarühmi kiiremini hajutada.
Reproduktiivbioloogia
Purjekad paljunevad pelagilistes tingimustes: isased ja emased koonduvad paaritumis- ja kudemisrühmadeks, kus emased vabastavad rohkeid lahtiseid mune ning isased viljastavad neid vees. Muna- ja vastsündinud staadiumid on planktonilised ning noored isendid kasvavad kiiresti, kuni saavutavad täiskasvanud mõõtmed ja hakkavad süstemaatiliselt rändama.
Kaitse, majanduslik ja inimtegevuse mõju
Atlandi purjekas on populaarne spordi- ja harrastuskalapüügisiht ning teda jälitatakse trofeeks. Kuigi neid püütakse harva massiliselt kommertsialiseeritult, võib põnev recreational fishing ja kõrvalsaak suurtes võrkudes mõjutada kohalikke populatsioone. Lisaks ohustavad neid saak- ja saagimõjutused, saaste ning kliimamuutustest põhjustatud muutused temperatuuris ja saakloomade levikus. Kohalikud kaitsemeetmed ja püügi piirangud on suunatud populatsioonide säilimisele ning jätkusuutlike püügipraktikate edendamisele.
Ökoloogiline roll
Atlandi purjekas on oluline ülemine röövliik oma piirkondade toiduahelas, aidates reguleerida koolikalarühmade suurust ja levikut. Tema kohalolek mõjutab nii saakliike kui ka teiste röövkalade käitumist, muutes teda tähtsaks osaks mereökosüsteemis.
Kui soovite, võin lisada tabeli peamiste tunnuste, leviku kaardi või viited teaduslikele uuringutele ja allikatele, mis käsitlevad purjekate kiiruseuuringuid ja bioloogiat.
Kirjeldus
Atlandi purjekala on metallsinine kala, millel on suur purjekasarnane seljauim ning pikk ja teravmeelne nokk. Tema ülemine osa on tume sinakas-must ja külgedel heledam (vastukirju). Külgedel on umbes kakskümmend sinakat horisontaalset triipu.Alumine osa on hõbevalge. Sabauim on tugevalt kahvliga. Uimed on sinakasmustad ja eesmine seljauim on väikeste mustade laikudega laiguline. Anaaluimede alused on kahvatud.
Selle kala pikkus on kuni 3,15 m (10,3 ft) ja maksimaalne avaldatud kaal on 58,1 kg (128,1 lb).
Uuringutes leiti, et sardiiniparvi jahivad purjekad kasutavad varjatust ja kiiret lõikamist või koputamist rostrumiga, et saakloomad ajutiselt liikumisvõimetuks muuta ja lihtsustada väikeste saakloomade püüdmist. On oletatud, et nokk suurendab kala hüdrodünaamilisi omadusi ja isegi tõrjub röövloomi. Siiski on hästi dokumenteeritud, et purjekas kasutab nööri jahilaskmiseks.
Ernest Hemingway 1940. aastatel Key Westis, Floridas, USAs, koos püütud atlandi purjekaga.
Levik ja elupaik
Atlandi purjekas on Atlandi ookeani troopiliste ja parasvöötme vete pelaagiline kala. Ta levib Atlandi ookeani loodeosas umbes 40° põhjalaiust kuni 40° lõunapoolsesse suunda ja Atlandi ookeani kirdeosas 50° põhjalaiust kuni 32° lõunapoolsesse suunda Atlandi ookeani kaguosas. Ta on rändliik ja liigub avameres ja Vahemeres. Tema sügavusvahemik ulatub soojast pinnaveest kuni umbes 200 m sügavusele.
Taksonoomia
Mõned asutused tunnustavad ainult ühte purjekasliiki, Istiophorus platypterus, kusjuures I. albicans'i käsitletakse I. platyperus'e sünonüümina.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Atlandi purjekas?
V: Atlandi purjekala on merekalade liik, mis kuulub perekonda Istiophoridae perekonnast Perciformes.
K: Kus võib Atlandi purjekala leiduda?
V: Atlandi purjekala võib leida Atlandi ookeanis ja Kariibi meres, pinnast kuni 200 meetri sügavuseni.
K: Kas Atlandi purjekala esineb kõigis Atlandi ookeani piirkondades?
V: Ei, Atlandi purjekala ei esine suurtes Põhja-Atlandi keskosa ja Lõuna-Atlandi keskosa piirkondades.
K: Millega on Atlandi purjekas seotud?
V: Atlandi purjekala on suguluses marliiniga.
K: Kui kiiresti võib Atlandi purjekas ujuda?
V: 1920. aastatel tehtud katsete kohaselt on Atlandi purjekas võimeline ujuma lühikesi sprinte kuni 111 kilomeetrit tunnis, kuigi üldtunnustatud on konservatiivsem hinnang 37-55 kilomeetrit tunnis. Uuemad uuringud näitavad isegi, et purjekad ei ületa ujumiskiirust 36 km/h (22 mph).
K: Mida Atlandi ookeani purjekad jahivad?
V: Atlandi purjekad jahivad koolikalu, näiteks sardiini, anšoovist ja makrelli, kuigi nad toituvad ka koorikloomadest ja peajalgsetest.
K: Milline on Atlandi purjeka sügavusvahemik?
V: Atlandi purjekalasid leidub alates pinnast kuni 200 meetri sügavuseni (656 jalga).
Otsige