Aasia linsang (Prionodon) on sugukond, kuhu kuulub kaks liiki: triibuline linsang (Prionodon linsang) ja täpiline linsang (Prionodon pardicolor). Nad on levinud peamiselt Kagu-Aasiast, elades troopilistes ja igihaljastes metsades ning metsasiiretes.
Välimus ja kohastumine
Aasia linsangid on väikesed, sihvakad kassilaadsed kiskjad. Neil on pikk keha ja eriti pikk saba, mis aitab tasakaalu säilitada puude vahel liikudes. Karvkate võib olla kas triibuline või täpiline, sõltuvalt liigist, ning värvus aitab varjuda metsikus keskkonnas. Nad on osavad ronijad, peamiselt öised või hämaruse-aktiivsed ning jahivad väikseid imetajaid, linde ja sisalikke.
Taksonoomia ja geneetika
Molekulaaruuringud ja DNA-analüüs on näidanud, et Prionodon ei kuulu lähima sugukonnana varasemalt arvatud Viverridae hulka, vaid on Feliformia hulgas Felidae (kasside) lähisugulane. Selle põhjal paigutatakse Aasia linsangid eraldi perekonda Prionodontidae. Kuigi Aasia linsangud ja Aafrika linsangid näevad välja sarnased ja elavad sarnast elu, ei ole need rühmad omavahel lähedalt suguluses — sarnasus tuleneb konvergentsele evolutsioonile, st mõlema rühma isenditel kujunesid sarnased eluviisid ja välimus sõltumatult.
Levik ja elupaik
Aasia linsangid eelistasid tihedaid metsi, kus puud ja oksad pakuvad nii varjualust kui ka saakloomadele ligipääsu. Nad liiguvad suure osa ajast puude vahel ja kasutavad paksu taimestikku peitmiseks. Nende levikupiirkond hõlmab erinevaid Kagu-Aasia alasid, alates India edelaosast kuni Indoneesia ja Malaisia metsadeni.
Käitumine ja toitumine
Linsangid on enamasti üksikulised ja territoriaalsed. Nad on osavad ronijad ning jahivad oma saaki nii puuokstelt kui ka maapinnalt. Toiduks on peamiselt väikesed imetajad (nt hiired ja oravad), linnud, rööv- ja roomajad ning mõnikord putukad. Nad kasutavad jahti peamiselt öösel või hämaras, kasutades oma teravat nägemist ja kuuldmisvõimet saagi tabamiseks.
Paljunemine
Teave nende paljunemisest on piiratum kui paljude tavaliste kiskjate puhul, kuid teada on, et linsangid toovad tavaliselt ilmale ühe kuni mitu poega ning ema hoolitseb noortele mitu nädalat kuni kuud, kuni pojad on iseseisvumiseks piisavalt osavad.
Ohud ja kaitse
Paljudel piirkondadel on Aasia linsangide populatsioonid surve all metsade hävitamise, elupaikade killustumise ja vahel ka jahinduse tõttu. Kaitsemeetmed sõltuvad piirkonnast, kuid üldiselt aitavad tervete metsade säilitamine, jahikeelud ja elupaikade ühendamine nende liikide säilimisele kaasa.
Prionodon kuulub laiemalt Feliformia rühma ja on selle koosseisus põhjaosa ning Felidae lähisugulastaksonina tajutav. See taksonoomiline eristumine rõhutab, et välimuslik sarnasus teiste linsangitega ei tähenda lähedast geneetilist sugulust.