Bocage — mõiste: hekkide maastik Normandias ja Teises maailmasõjas

Bocage [boh-kahzh] on normanni sõna, mis on leidnud tee nii prantsuse kui ka inglise keelde. See võib viidata väikesele metsale või lehtedest koosnevale kaunistusele. Kõige sagedamini viitab see aga karjamaadele, mida ääristavad paksud metsad või hekid. Puud ja hekid karjamaade või põldude ümber on istutatud mullaküngastesse. Istutatud küngaste vahele on süvendatud rajad. Sõna bocage on osa mitmete Alam-Normandia osades asuvate linnade nimest. Mõiste Bocage Normandia viitab Saint-Lô ja Vire ümbrusele.

Teise maailmasõja ajal, pärast liitlaste sissetungi Normandias, sattusid liitlased "hekkide maale" (bocage). See oli ideaalne koht, kus Saksa väed võisid end varjata ja kus neid ei märgatud enne, kui oli liiga hilja. Hekkide pügala oli piisavalt tihe, et varjata tanke ja suurtükke. Liitlaste lõplik läbimurre bocage'ist avatud maale kestis üle kaheksa nädala.

Mis on bocage ja kuidas see tekkis?

Bocage tähistab väikeste põldude ja karjamaade mustrit, mida piiravad paksud hekkidest ja puudest koosnevad mullaküngad (tuntud ka kui hedgerows või bank hedges). Need küngastest moodustunud piirid:

• on sageli kuni meetrite kõrgused muldküngad, millele on istutatud tihedad põõsad ja puid;
• loovad kitsaid, puid ja põõsaid varjatud rajasid ning vähendavad nähtavust väljade vahel;
• on keskajast pärit maade jagamise ja kariloomade pidamise meetodid — inimtekkeline maastik, mis aja jooksul muutus tihedaks ja püsivaks struktuuriks;
• omavad suurt ökoloogilist väärtust, pakkudes elupaiku mitmesugusele linnu- ja metsloomastikule ning toimides bioloogiliste koridoridena.

Bocage Normandias sõjaliselt

Bocage maastik Normandy piirkonnas kujunes 1944. aasta suvel liitlaste jaoks üheks keerulisemaks taktikaliseks väljakutseks pärast D‑päeva. Hekkide vahed ja muldküngad:

• piirasid vaateulatusi ja takistasid liikumist, eriti soomus- ja mechaniseeritud vägede jaoks;
• mahusid hästi ambush‑rünnakud: rünnakuteks sobivad varjualused, piiratud lähenemistega kitsad teed ning peidetud relvastatud positsioonid;
• muutsid õhust toetuse ja suurtükiväe toime vähesel määral otsustavaks, sest tihedad hekikesed tekitasid selged varjud ja varjatud laskepositsioonid;
• võimaldasid kaitsjatel paigaldada õppunud taktikad — miinid, põikraudteed ja anti‑tank relvastus kannatlikust ja hästi varjatud tulepunktidest.

Taktilised tagajärjed ja liitlaste vastumeetmed

Bocage'i tingimustes pidi liitlasvägi töötama välja uusi taktikaid ja seadmeid, et murda läbi tiheda maastiku. Peamised probleemid ja lahendused olid:

• Piiratud nähtavus ja kaudne tuleoht: rühmad ei saanud näha kaugele ega liigutada osi kiiresti avatud aladele. Selle probleemiga tegeleti intensiivse luure, jalaväe koondamise ja koordineeritud õhurünnakute abil.
• Soomustankide haavatavus hedgerow’ des varjul olevate vastaste rünnakute ees — tanksid ei näinud ohtu enne, kui olid üsna lähedal. Lahenduseks konstrueeriti tankidele nii‑öelda lõikurid (inglise keeles sageli „Rhino‑tusks”), mis võimaldasid läbi lõigata hekkide juured ja küngaste servad, samuti kasutati laialdaselt miinipildujaid ning bulldozer‑kinnitusi.
• Rünnakupositsioonide neutraliseerimine: jalaväe ja tankide kombineeritud rünnakud, suurtükituli ning tihti ka lahinglennukite ja pommituste koordineerimine, et murda kaitselinade tugevamad punktid.
• Ajastamine ja kannatlikkus: liitlaste edasiliikumine bocage'is oli aeglane ja kallis inimkaotuste poolest — üheks näitlikuks on nn „hedgerows battle” ehk hekkide lahingud, mille jooksul üksuse‑kaupa saavutati eesmärke mitme päeva või nädala jooksul.

Tagajärjed ja pärand

Normandia bocage mõjutas otsustavalt rindetegevust 1944. aastal: see andis kaitsjale ülekaalu väikeste üksuste ja lühikeste, hästi peidetud tulepunktide kaudu ning sundis ründajat arendama uusi tehnikasid ja seadmeid. Pärast sõda on bocage maastik edasi kujundanud piirkonna põllumajandust, kultuuri ja looduskeskkonda; mitmetes piirkondades on säilinud traditsioonilised hekid, mis on olulised nii kohaliku identiteedi kui ka bioloogilise mitmekesisuse jaoks.

Lisamärkused: kuigi bocage on Normandia jaoks sageli seotud Teise maailmasõjaga, on see ka iseseisev maastikutüüp — ajalooline ja ökoloogiline nähtus, mille mõistmine annab parema pildi nii sõjalistest sündmustest kui ka kohaliku maastiku arengust.

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab sõna "bocage"?

K: Kus kasutatakse mõistet Bocage Normandia?

K: Kuidas suutsid Saksa väed kasutada bocage'i Teise maailmasõja ajal?

K: Kui kaua kulus liitlasvägede jõududel aega, et bocage'ist välja murda avatud maale?

K: Milline taimestik moodustab bocage'i?

K: Kas "bocage'i" kasutatakse ka muul viisil kui viidates karjamaadele ja põldudele?

Otsing