Lame Maa
Lame Maa idee seisneb selles, et Maa pind on lame (tasandiline). Usk lamedasse Maasse leidub vanimates kirjutistes. Varased Mesopotaamia kaardid kujutasid maailma kui lamedat, ookeanis ujuvat ketast.
See oli levinud uskumus, kuni klassikalised kreeklased hakkasid umbes 4. sajandil eKr Maa kuju üle arutlema. Eratosthenes (276 eKr-194 eKr) arvutas Maa ümbermõõdu üsna hästi välja. Sellest ajast alates uskusid vähesed haritud inimesed, et Maa on lame. Esimest korda hakkasid inimesed arvama, et Maa on ümmargune umbes 6. sajandil eKr. Seejärel tõestas Aristoteles umbes 330 eKr, et Maa on ümmargune.
Maa suuremõõtmeline kuju on oluline ainult suurte vahemaade puhul. Seetõttu huvitasid antiikmaailmas ainult meremehed, astronoomid, filosoofid ja teoloogid Maa suuremõõtmelist kuju.
Järgmised autorid väitsid, et Maa on sfääriline või kerakujuline: Anglosaksi kuningas Alfred, Hildegard von Bingen, Thomas Aquinas, Snorri Sturluson, Marco Polo, Dante Alighieri, Kristopher Kolumbus.
Portugallased uurisid Aafrikat ja Aasiat, Kolumbus purjetas Ameerikasse (1492) ja Ferdinand Magellan ümbermaailmareisi (ümbermaailmareis) ümber maakera (1519-21). See tõestas lõpuks praktiliselt, et Maa on maakera.
19. sajandil muutsid romantilised ideed Euroopa "pimedast ajastust" lame Maa mudeli palju olulisemaks, kui see kunagi varem ajaloos oli olnud.
Laialt levinud puulõikes on kujutatud meest, kes torkab oma pea läbi lame Maa taevalaotuse, et näha sfäärides töötavaid masinaid. See on tehtud 16. sajandi stiilis, kuid seda ei saa seostada varasema ajaga kui Camille Flammarioni "L'Atmosphère": Météorologie Populaire (Pariis, 1888, lk 163). Puulõige illustreerib tekstis sisalduvat väidet, et üks keskaegne misjonär väitis, et "ta jõudis horisondini, kus maa ja taevas kohtuvad". Seda juttu võib jälgida Voltaire'ile, kuid mitte ühelegi teadaolevale allikale keskajal. Originaalis oli puulõige dekoratiivne ääristus, mis paigutab selle 19. sajandisse; hilisemates väljaannetes väideti, et puulõige pärineb 16. sajandist ja ääristus on eemaldatud. Ühe tõestamata loo kohaselt tellis Flammarion puulõike ise; kindlasti ei ole teada ühtegi Flammarioni raamatust varasemat allikat.
Kirjanduses on varakult mainitud Ludvig Holbergi komöödiat "Erasmus Montanus" (1723). Väga paljud inimesed ei nõustu Erasmus Montanusega, kui ta väidab, et Maa on ümmargune, sest kõik talupojad usuvad, et see on lame. Tal ei lubata oma kihlatuga abielluda enne, kui ta hüüab: "Maa on lame kui pannkook". Rudyard Kiplingi teoses "Küla, mis hääletas, et Maa on lame" levitavad peategelased kuulujuttu, et valla volikogu istungil hääletati lame Maa poolt.
Fantaasiakirjanduses kujutatakse sageli ette lamedat Maad. C. S. Lewise teoses "Koidutseja reis" on Narniamaa fiktiivne maailm "ümmargune nagu laud" (st lame), mitte "ümmargune nagu pall", ja tegelased purjetavad selle maailma serva poole. Terry Pratchetti romaanid "Strata" ja "Discworld" (alates 1983. aastast) toimuvad lamedas, kettakujulises maailmas, mis toetub nelja hiiglasliku elevandi seljale, mis omakorda seisavad tohutu kilpkonna seljal.
Apollo 17-st nähtud sfääriline Maa lükkab ümber lame Maa mudeli. Lame Maa Ühing usub, et NASA on selliseid pilte vandenõu raames toimetanud.
Amsterdamis 1689. aastal koostatud vana maailmakaart.
15. sajandi T- ja O-kaardi kohandamine. Selline keskaegne mappa mundi illustreerib ainult ümmarguse Maa saavutatavat külge.
Flammarioni puulõige. Flammarion kirjutas: "Üks keskaegne misjonär räägib, et ta on leidnud punkti, kus taevas ja maa kohtuvad... "
Seotud leheküljed
- Lame Maa Ühing
- Geoid
Küsimused ja vastused
K: Mis on lame Maa idee?
V: Lame Maa idee seisneb selles, et Maa pind on lame (tasandik).
K: Millal algas usk lamedasse Maasse?
V: Usk lamedasse Maasse leidub vanimates kirjutistes. Varased Mesopotaamia kaardid kujutasid maailma kui lamedat, ookeanis ujuvat ketast. See oli levinud uskumus, kuni klassikalised kreeklased hakkasid umbes 4. sajandil eKr Maa kuju üle arutlema.
K: Kes oli Eratosthenes ja millega ta tegeles?
V: Eratosthenes (276 eKr-194 eKr) oli vanakreeka matemaatik, kes arvutas üsna täpselt välja Maa ümbermõõdu. Sellest ajast alates uskusid vähesed haritud inimesed, et see on lame, kuigi see jäi vähem haritud inimeste seas populaarseks.
Küsimus: Kes väitis, et Maa on kerakujuline või kerakujuline?
V: Sellised autorid nagu anglosaksi kuningas Alfred, Hildegard von Bingen, Thomas Aquinas, Snorri Sturluson, Marco Polo, Dante Alighieri ja Christoph Kolumbus väitsid, et Maa on kerakujuline või kerakujuline.
K: Kuidas tõestas teadus, et Maa on ümmargune?
V: Portugali maadeavastajad uurisid Aafrikat ja Aasiat, samal ajal kui Christoph Kolumbus purjetas Ameerikasse (1492) ja Ferdinand Magellan tegi ümbermaailmareisi (purjetas ümber maakera) (1519-21). See tõestas lõpuks, et meie planeet on tegelikult maakera kujuga.
Küsimus: Milline puulõige illustreerib seda kontseptsiooni?
V: Laialt levinud puulõige näitab kedagi, kes torkab oma pea läbi lame Maa taevakeha, et näha selle ümber töötavaid sfääre . Seda ei saa jälgida varem kui Camille Flammarioni 1888. aasta raamatus L'Atmosphטre.
K: Millal toimub Rudyard Kiplingi lugu Lame Maa hääletamisest?
V: Rudyard Kiplingi lugu "The Village That Voted The Earth Was Flat" toimub keskajal, kui Erasmus Montanus väidab, et kõik usuvad, et Maa on lame, vaatamata tema vastupidistele argumentidele
