Lame Maa: ajalugu, uskumused ja kultuuriline mõju

Lame Maa idee seisneb selles, et Maa pind on lame (tasandiline). Usk lamedasse Maasse leidub vanimates kirjutistes ja varajastes kultuurides. Näiteks varased Mesopotaamia kaardid ja mütoloogilised maailmapildid kujutasid maailma sageli kui lamedat, ookeanis ujuvat ketast.

Ajalooline taust

Seda oli levinud usk paljudes ühiskondades kuni antiikaja teaduslike aruteludeni. Klassikalised kreeklased hakkasid Maa kuju üle arutlema umbes 6.–4. sajandil eKr;. Mõned varajased filosoofid ja püthagorealased oletasid juba 6. sajandil eKr, et Maa võib olla ümmargune. Tugevaid argumente selle kohta pakkusid Eratosthenes (276 eKr–194 eKr), kes arvutas Maa ümbermõõdu küllaltki täpselt, ning Aristoteles, kes umbes 330 eKr tõi kokku vaatlusi (näiteks taeva varjud ja eri asukohadelt nähtav tähtede asetus), mis kinnitasid, et Maa on sfääriline.

Maa suuremõõtmeline kuju hakkas oluliseks muutuma eelkõige suurte merereiside ja astronoomia jaoks. Seetõttu huvitasid antiikmaailmas ja hiljem keskajal Maa kuju peamiselt meremehi, astronoome, filosoofe ja teolooge ning nende töödest kujunesid praktilised ja teoreetilised alused maailmapildi muutumiseks.

Keskaeg ja renessanss

Vastupidiselt levinud arvamusele ei uskunud ainsad keskaja teadlased ega kirik enamasti, et Maa on lame. Juba kesk- ja varakeskaegsed autorid väitsid Maa ümmargusust. Järgnevad autorid, keda sageli nimetatakse näidetena, on ajalooliselt väitnud, et Maa on sfääriline või kerakujuline: Anglosaksi kuningas Alfred, Hildegard von Bingen, Thomas Aquinas, Snorri Sturluson, Marco Polo, Dante Alighieri ja Kristopher Kolumbus.

Varasemad uurijad ja merematkajad, nagu portugallased, laienesid Aafrikasse ja Aasiasse, Kolumbus purjetas 1492. aastal Ameerikasse ning Ferdinand Magellani ekspeditsioon (1519–1521) tõestas praktiliselt, et Maa on maakera läbi ümbermaailmareisi. Need sündmused aitasid kinnistada ümmarguse Maa kontseptsiooni laiemalt.

19. sajandi taassünd ja modernne liikumine

19. sajandil andsid romantismi ning antiigi- ja keskajaidealiseerimise voolud mõningase hoogu nii ajaloomüütidele kui ka huvitavatele alternatiivsetele maailmapiltidele. Romantilised ideed ja teatud populaarajalooraamatud aitasid kujundada uskumust, et keskajal valdas laialt levinud tõsine veendumus lame Maa mudelis; see arusaam osutus aga paljuski ülepaisutatuks ja osalt 19. sajandi kujutlusvõime toodanguks . Mõned kirjanikud ja ajalooteoreetikud populariseerisid seda kuvandit seoses Euroopa "pimedast ajastust" rääkivate narratiividega, mis mõjutasid avalikku arusaama ajaloolisest reaalsusest .

Samal ajal tekkis 19. sajandil ka teadlik vastureaktsioon teadusele: Samuel Rowbotham (kirjutas pseudonüümi Parallax all) populariseeris oma töös "Zetetic Astronomy" (1865) ideid, mis väitsid, et Maa on lame. Tema nime- ja ideekäiku järgisid 19. ja 20. sajandi edasised organisatsioonid, sh erinevad zetetilised rühmitused ja lõpuks modernsed Flat Earth Society variandid. 20. sajandi keskel tekkis organiseeritud rahvusvaheline lame Maa liikumine, mida hiljem juhtisid isikud nagu Samuel Shenton ja Charles K. Johnson.

Flammarioni puulõige ja müütide levik

Üks tuntud kujutis, mida sageli seostatakse keskaja mõtlemisega, on puulõige mehest, kes paistab torkavat oma pea läbi taeva, et näha sfäärides töötavaid masinaid. See kujutis on tehtud 16. sajandi stiilis, kuid tuntud allikas on tegelikult Camille Flammarioni teos "L'Atmosphère: Météorologie Populaire" (Pariis, 1888, lk 163). Puulõige illustreerib teksti väidet ja on hilisemates populaarses kirjanduses tihti valesti kuupäevastatud – Voltaire'ile on omistatud sarnaseid lugusid, kuid kindlaid keskajaallikaid selle kohta ei ole .

Usk ja argumendid

Kaasaegsed lameda Maa pooldajad kasutavad mitmeid samu argumente, mida on läbi ajaloo kuuldud: näib, et horisont tundub lame; vee pind käitub "lame" viisil; fotosid maailmaruumiagentuuridest peetakse võltsinguteks; lennutrajektoorid ja geograafilised näited tõlgendatakse teistmoodi. Mõned väidavad ka globaalsete vandenõude olemasolu, et varjata Maa tegelikku kuju.

Teaduslikud vastuväited ja tõendid

• Eratosthenese mõõtmised ja Aristotelese vaatlused näitavad juba antiikajal tugeva teadusliku põhjenduse Maa ümmarguseks olemiseks (Eratosthenes, Aristoteles).
• Põhjalikud tõendid hõlmavad ümbermaailma purjetamisi, astronoomilisi vaatlusi (tähtede asend sõltub laiuskraadist), sateliite, GPS-i, ja otseseid fotosid ja videoid kosmosest.
• Geodeesia ja gravimõõtmised näitavad Maa kuju kui oblaadi sfääri (kerakujuline, kuid mõnevõrra lamedam polaaride suunas), mis seletab taeva liikumist, õhurõhke ja geograafilisi nähtusi.

Kultuuriline mõju ja kirjandus

Imagoloogia lame Maa teemal on rikas ja mitmekesine. Näited kirjandusest ja populaarsetest teostest on juba ajalooliselt olulised: Ludvig Holbergi komöödia "Erasmus Montanus" (1723) kujutab olukorda, kus tegelase ümmarguse Maa väide kohtab talurahva uskumusi. Tal ei lubata abielluda enne, kui ta hüüab: "Maa on lame kui pannkook". Samuti on Rudyard Kiplingi teoses "Küla, mis hääletas, et Maa on lame" kujutatud huumoriga vandenõusid ja massipsühholoogiat.

Fantaasiakirjanduses kasutavad autorid lamedat Maad maailmaehituslikuks lahenduseks: C. S. Lewise teoses "Koidutseja reis" (The Voyage of the Dawn Treader) on Narniamaa maailm kirjeldatud kui "ümmargune nagu laud" (s.t lame), ning tegelased purjetavad selle serva poole. Terry Pratchetti romaanid "Strata" ja "Discworld" (alates 1983. aastast) kujutavad lamedat, kettakujulist maailma, mis toetub nelja hiiglasliku elevandi seljale, kes omakorda seisavad tohutu kilpkonna seljal.

Kaasaegne olukord

Tänapäeval on lame Maa uskumused osa laiemast pseudoteaduslike ja konspiratsiooniteooriate ringist. Internet ja sotsiaalmeedia on andnud neile ideedele uue leviala: videod, grupid ja meemid on aidanud liikumisel kasvada alates 2000. aastat. Samas on teaduslikud tõendid väga tugevad ja paljude riikide haridus- ning teadusasutused rõhutavad eksperimente, vaatlusandmeid ja praktilisi tõendeid, mis kinnitavad Maa sfäärilist olemust.

Kokkuvõte

Lame Maa idee on ajalooliselt vana ja kultuuriliselt mõjukas, kuid teaduslikult ümber lükatud juba üle kahe tuhande aasta. Selle püsivus tänapäeval on pigem sotsiaalne ja kultuuriline nähtus kui teaduslik teooria. Kirjandus, kunst ja populaarne kultuur on kujundanud ja säilitanud selle motiivi nii satiiri kui ka fantaasia vahendina, samal ajal kui astronoomia, geodeesia ja kosmouuringud annavad otseseid tõestusi Maa ümmarguse või õigemini oblaatse sfäärilise kuju kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on lame Maa idee?

K: Millal algas usk lamedasse Maasse?

K: Kes oli Eratosthenes ja millega ta tegeles?

Küsimus: Kes väitis, et Maa on kerakujuline või kerakujuline?

K: Kuidas tõestas teadus, et Maa on ümmargune?

Küsimus: Milline puulõige illustreerib seda kontseptsiooni?

K: Millal toimub Rudyard Kiplingi lugu Lame Maa hääletamisest?

Otsing