Hildegard von Bingen – saksa müstik, helilooja ja abtiis (1098–1179)

Hildegard von Bingen (1098–1179) — saksa müstik, helilooja ja abtiis: tema elu, nägemused, uuenduslik muusika ja meditsiinilised teosed. Tutvu elulooga ja loominguga.

Hildegard Bingeni (sündinud 1098 Bemersheimis Alzeys; surnud 17. septembril 1179) oli saksa kirjanik, helilooja ja müstik. Ta oli benediktiiniabtiss, kelle nimi on jäänud eriliselt tuntuks nii tema kirjanduslike teoste kui ka muusika ja nägemuste tõttu. Hildegard sõnastas teoloogilisi ja filosoofilisi mõtteid, koostas meditsiinilistest ja loodusteaduslikest teemadest käsitlusi ning pidas kirjavahetust paljude võimukate isikutega, sealhulgas paavstide, keisrite ja teiste kirikujuhtidega.

Elulugu ja kloosterelu

Hildegard sündis aadliperekonnas ja traditsioonide kohaselt anti ta varases eas kiriku hoole alla. Tema vanemad saatsid ta kloostrisse, kuna ta oli pere kümnes laps; varasemates allikates leitakse erinevaid andmeid selle kohta, millal täpselt ta võttis loori, kuid tavapäraselt mainitakse, et ta sai noores eas nunnaks. Hildegard oli algselt Jutta von Sponheimi juhendamisel, hiljem leidis ta endale oma teed ja juhtis oma kogukonda.

Keskeas, olles juba iseseisva kogukonna juhtiv isik, rajas ta Rupertsbergil Reini orus Bingeni lähedal uue kloostri ning hiljem ületas Reini jõe ja asutas teisel pool Rüdesheimi lähedal naisjärglastele mõeldud elu- ja palvekodu (tütarlapsemaja). Ta kandis kloostrijuhi ehk abtissi või ülemuse ametikohta ja tema juhtimisstiil ning vaimulikkusepraktika tõstsid tema kogukonna kuulsust.

Nägemused, teoloogilised teosed ja kirjavahetus

Hildegardile omistatakse rohkeid nägemusi, mistõttu ta sai ka hüüdnime "Reini Sibül". Paljud need nägemused keskendusid Jumalale, inimese ja jumaliku suhtele, kirikule ning loodu tähendusele. Ta kirja pandud nägemustest tähtsaimad kogumikud on näiteks Scivias (tuntud kui "Teada teed") ning hilisemaid teoseid on ka Liber Divinorum Operum ja moraalsete analüüside käsitlused. Need teosed sisaldavad nii visuaalseid kujutluspilte, allegooriaid kui ka teoloogilisi arutelukohti.

Hildegard pidas kirjavahetust paljude mõjukate isikutega — paavstide, keisrite, piiskoppide, abbottide ning teiste vaimsete juhtidega — ja tal oli lai kontaktivõrgustik, mis võimaldas tal oma ideid levitada ning meelitada toetust oma projektidele. Tema kirjad on olulised allikad tema mõtete ja ajaloolise mõju mõistmiseks.

Muusika ja kirjandus

Hildegard on tuntud oma liturgiliste laulude ja muusikaliste teoste poolest. Tema muusikas ei ole tegemist tavalise plainchant'i lihtsa kordamisega; tema pala­dies on sageli väljendusrikkamad, meloodiad on liigendatud ja neist kasutatakse korduvaid väiksemaid meloodiamotiive, mis muudetakse ning varieeritakse. Tema teoseid iseloomustab lai hääleulatuse kasutus ja melismatiline kõneviis — see tähendab, et ühe silbi kohta võib olla palju noote — ning paljud laulud on kirjutanud eelkõige naishäältele, sageli kõrgema registreeriga, mis muutis need sobivaks nunnakoguduse laulmiseks ja esiletõusvateks solistlikeks ridadeks.

Eriti tuntud on tema moraaliline muusikaline draama Ordo Virtutum, mis koosneb ligikaudu 82 meloodiast ja on üks varasemaid säilinud muusikalisi näidendeid, kus esinevad eri hääled ja allegoorilised tegelased. Lisaks heliloomingule kirjutas Hildegard ka lüürilisi luuletusi, mis on rikkalikult kujundatud ja täis nägemuslikku keelt.

Teadus, meditsiin ja looduskäsitlused

Hildegard koostas ka praktilisemaid ja loodusvaatluslikke tekste, milles käsitles ta ravimtaimi, toitumist ja haigusi ning püüdis seostada inimese tervist suurema, jumaliku järjekorraga. Tema tööd selles vallas sisaldavad nii looduslike ainete kirjeldusi kui ka soovitusi ravi ja eluviisi kohta; need tööd näitavad keskaegse intellektuaalse spektri huvi looduse ja tervise vaheliste seoste vastu.

Pärand ja austus

Hildegardi elutöö mõjutas nii müstikat, naiste religioosset elu kui ka muusikateadust. Tema tekstid, käsikirjad ja äratuntavad illuminatsioonid on säilinud mitmetes keskajast pärit koopiaites. Hildegardi vaimne pärand kogus taas huvi 19. ja 20. sajandil ning tema muusika ja kirjutised on tänapäeval laialdaselt uuritud ja esitatud.

Pärast tema surma oli mitmetel paavstidel ja kirikujuhtidel ettepanekuid tunnustada tema pühakutraditsiooni. Kaasaegses kiriklikus hinnangus on Hildegard pälvinud suurt tunnustust: tema loomingut ja nägemusi peetakse olulisteks keskaegse vaimsuse ja intellektuaalse elu allikateks ning ta on ametlikultki saanud laiemat kiriklikku austust (tema mälestuspäev on 17. september).

Olulisemad faktid kokkuvõtlikult:

• Hildegard Bingeni — 1098–1179.
• Kõikjalt tuntud kui müstik, kirjanik, helilooja ja abtiss.
• Tuntud nägemuste ja teoloogiliste teoste autor; käsitles ka meditsiinilisi ja loodusteaduslikke teemasid.
• Oluline muusikaline pärand: liturgilised laulud, melismaatiline stiil ja Ordo Virtutum umbes 82 meloodiaga.
• Tema mõju ulatub kiriklikust elust muusikasse, naiste haridusse ja hilisemale müstikatraditsioonile.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Hildegard Bingeni?

K: Mida tegid Hildegardi vanemad temaga, kui ta sündis?

K: Mis vanuses sai Hildegardist nunna?

K: Mitu kloostrit ta asutas?

K: Milliseid tiitleid anti Hildegardile tema eluajal?

K: Millist muusikat ta kirjutas?

K: Mis on Hildegardi kui helilooja puhul ainulaadne?

Otsing