Gloobus
Gloobus on kerale joonistatud planeedi kujutis. See on nagu planeedi mõõtkava mudel. Sõna "gloobus" tuleneb ladinakeelsest sõnast globus, mis tähendab ümmargune mass või kera.
Enamik gloobuseid on Maa kaardid. Nende eeliseks on see, et nad väldivad lamedate kaardiprojektsioonide moonutusi. Kõige levinumad on poliitilised ja füüsilised gloobused. Poliitilised gloobused näitavad riike. Füüsilised gloobused näitavad maastikku, näiteks mägesid ja jõgesid. Mõned gloobused on tähekaardid ja mõned on kauge maailma kaardid.
Globaalne kui omadussõna tähendab pigem kogu maailma kui mingit konkreetset kohta. Seda kasutatakse ka sellistes valdkondades nagu arvutid, et tähendada, et tegemist on pigem terve suurema süsteemiga kui selle üksikute väikeste osadega.
Gloobuse maalimine
Ajalugu
Asjaolu, et Maa on kera, tõestas hellenistlik astronoomia 3. sajandil eKr. Sel perioodil ilmusid ka esimesed maakera kujutised. Varaseim teadaolev näide on 2. sajandi keskel eKr. valmistatud Crates of Mallus'i poolt Kiiliakias (tänapäeva Türgi Çukurova).
Antiikajast ja keskajast ei ole säilinud ühtegi maakera gloobust. Üks näide säilinud taevagloobusest on osa hellenistlikust skulptuurist, mida nimetatakse Farnese atlaseks. See on säilinud 2. sajandist m.a.j. pärinevas Rooma koopias Napoli muuseumis, Napolis, Itaalias.
Varajased maakera gloobused, mis näitavad kogu Vana Maailma, ehitati islami kuldajastul. Ühe sellise näite valmistasid 9. sajandil moslemi geograafid ja kartograafid, kes töötasid abbassiidide kaliifi Al-Ma'muni alluvuses. Teine näide oli pärsia astronoom Jamal ad-Din'i poolt 1267. aastal Pekingisse toodud maakera.
Vanim säilinud maakera on pärit Martin Behaimilt 1492. aastal Saksamaal Nürnbergis. Ameerikat kujutava gloobuse koopia valmistas Martin Waldseemueller 1507. aastal. Teine varajane gloobus, Hunt-Lenoxi gloobus, umbes 1507, on arvatavasti lause "Siin on draakonid" allikas. Teise "märkimisväärselt kaasaegse välimusega" maakera tegi Taqi al-Din Istanbuli tähetornis Taqi al-Din 1570. aastatel.
Tootmine
Masstoodanguna toodetud gloobused on tavaliselt kaetud trükitud paberkaardiga. Kõige tavalisemal tüübil on pikad, õhukesed paberiribad (ribad). Need ribad kitsenevad punktini põhjapooluse ja lõunapooluse juures. Seejärel kasutatakse väikest ketast, et paberitega üle kanda ebatasasused pooluste juures. Mida rohkem avausi on, seda vähem on vaja venitada ja kortsutada, et paberkaart sobiks kerale.
Geomeetrilisest vaatenurgast on kõik sfääri punktid ühesugused. Võiks valida mis tahes punkti planeedil ja luua paberkaardi, mis katab maakera ribadega, mis saavad kokku selles punktis ja vastaskohas.
Maakera paigaldatakse tavaliselt 23,5° nurga all laagritele. Selline paigaldus kujutab endast pöörleva planeedi telgsuunalist kallet päikese suhtes. Nii on lihtne visualiseerida päevade ja aastaaegade muutumist.
Marsi gloobuse valmistamiseks vajalikud polaarkettad, 1892
Küsimused ja vastused
K: Mis on maakera?
V: Gloobus on kerakujuline mõõtkavas mudel. See võib olla Maa (maapealne gloobus) või teiste planeetide mõõtkavas mudel või taevasfääri mudel (taevagloobus).
K: Kust tuleb sõna "gloobus"?
V: Ingliskeelne sõna "globe" tuleneb ladinakeelsest sõnast "globus", mis tähendab ümmargune mass või kera.
K: Milliseid gloobuseid on olemas?
V: On olemas poliitilised gloobused, mis näitavad riike, ja füüsilised gloobused, mis näitavad maastikku, näiteks mägesid ja jõgesid. Lisaks sellele on mõned gloobused tähekaardid ja mõned kauge maailma kaardid.
K: Mille poolest erinevad gloobused lamedatest kaardiprojektsioonidest?
V: Gloobuste eelis lamedate kaardiprojektsioonidega võrreldes on see, et nad väldivad moonutusi.
K: Mida tähendab globaalne kui omadussõna?
V: Kui seda kasutatakse omadussõnana, siis tähendab globaalne, et tegemist on millegi ülemaailmse, mitte mõne konkreetse kohaga Maal. Seda kasutatakse ka sellistes valdkondades nagu arvutid, et tähendada, et tegemist on pigem terve suurema süsteemiga kui selle üksikute väikeste osadega.
K: Kas kõik gloobused on Maa kaardid?
V: Enamik gloobuseid on Maa kaardid, kuid on olemas ka teisi liike, näiteks tähistaevade kaardid ja kaugete maailmade kaardid.
