Lumepall Maa
Lumepallimaa või Jäämaja Maa viitab aegadele, mil Maa pind oli peaaegu või täielikult külmunud. Lumepalli- (või jääpalli-) Maa esinemine on endiselt vaieldav, kuid praegu on tõenäoline, et ulatuslik jäätumine toimus proterosoikumi perioodidel. Arutelu on endiselt selle üle, kui laialt need liustikud olid levinud. Teooria pooldajad väidavad, et see teooria seletab troopilistel laiuskraadidel esinevaid jääaja päritoluga settekihti ja muid mõistatuslikke geoloogilisi tunnuseid. Vastased ei tee geoloogilistest tõenditest samu järeldusi ja kahtlevad jääga või liustikuga kaetud ookeani geofüüsikalises võimalikkuses.
Jäätumise ajajoon, näidatud sinisega
Paleoproterosoikumi
- Huuroni jääaegkond 2400 - 2100 miljonit aastat tagasi (mya)
Lumepallimaa hüpotees seletab Kanada Huroni supergrupi liustikuliste ladestuste teket. Paleomagnetilised tõendid, mis viitavad jäälehtedele madalatel laiuskraadidel, on vaidlustatud. Lõuna-Aafrika Makganyene formatsiooni jääaja setted on veidi nooremad kui Huroni jääaja setted (~2,25 miljardi aasta vanused) ja ladestusid troopilistel laiuskraadidel. Võib-olla eemaldas paleoproterosoikumi selle osa ajal toimunud vaba hapniku suurenemine metaani atmosfääri oksüdeerumise teel. Kuna Päike oli sel ajal tunduvalt nõrgem, võis Maa kliima toetuda metaanile, mis on võimas kasvuhoonegaas, et hoida pinnatemperatuuri külmast kõrgemal. Selle metaani kasvuhoone puudumisel võis temperatuur langeda ja tekkida lumepall.
Neoproterosoikumi
- Kaigas jääaeg 825 - 730 mya
- Starti jääaeg 720 - 635 mya
- Mariino jääaeg 650 - 635 mya
Neoproterosoikumi lõpus oli kolm või neli olulist jääaega. Neist kõige märkimisväärsem oli mariinojalavik, kuid ka startiajalavik oli tõeliselt laialt levinud. Need mõlemad toimusid krüogeeni perioodil, enne ediakaari. Miljon aastat kestnud Gaskiiri jäätumine ei viinud ülemaailmse jäätumiseni, kuigi see oli tõenäoliselt sama intensiivne kui hilis-Ordoviitsiumi jäätumine. Kaigase jäätumise või "jahtumise sündmuse" staatus on ebaselge. Mõned ei tunnista seda jääajaid, teised arvavad, et tegemist võib tõepoolest olla kolmanda jääajaga. Kindlasti oli see vähem märkimisväärne kui Startia või Marino liustik ja tõenäoliselt ei olnud see globaalse ulatusega. Tõendid viitavad sellele, et Maa läbis neoproterosoikumi ajal mitmeid jääajaid.
