Karl Popper
Sir Karl Popper CH FRS FBA (28. juuli 1902 - 17. september 1994) oli Austria ja Briti filosoof ning Londoni Majanduskooli professor.
Teda peetakse üheks 20. sajandi mõjukaimaks teadusfilosoofiks. Ta kirjutas ka sotsiaal- ja poliitfilosoofiast, eriti totalitaarsete ideede ja poliitika pahupoolest. Popper on tuntud empiirilise falsifikatsiooni idee poolest.
Life
Karl Popper sündis 1902. aastal Viinis (tollases Austria-Ungaris) juudi päritolu keskklassi vanematele, kes mõlemad olid pöördunud kristlusse. Popper sai luterliku kasvatuse ja õppis Viini ülikoolis. Tema isa isiklikus raamatukogus oli 12 000-14 000 köidet.
1919. aastal hakkas teda köitma marksism. Ta liitus sotsialistlike kooliõpilaste liiduga ja astus ka Austria Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmeks, mis oli sel ajal täielikult marksistliku ideoloogia omaks võtnud partei. Peagi lakkas ta uskumast marksismi ja oli ülejäänud elu jooksul sotsiaalliberalismi pooldaja.
Võltsimine
Popper, kes kasvas üles Viinis, oli hästi kursis Viini ringiga. See loogilise positivismi koolkond, mida juhtis Moritz Schlick, määratles teadmisi (eriti teaduslikke teadmisi) kui kontrollitavaid väiteid. Popper arvas, et see oli täiesti vale. Tema arvates kasvas teadus kaudselt, valede ideede falsifitseerimise kaudu. Seda töötas ta väga üksikasjalikult välja mitmes raamatus, millest "The logic of scientific discovery" on kõige kuulsam. Kogu teadusfilosoofia on sellest ajast alates pidanud tegelema selle küsimusega, kriteeriumiga. Kriteeriumi all peetakse silmas: mis on see, mis teeb teooria tõeliselt teaduslikuks, erinevalt lihtsalt tervest mõistusest või arvamusest?
Avatud ühiskond
Popperi töö poliitilise filosoofia valdkonnas on samuti väga oluline. Marx väitis, et on teada ajalooline protsess, kus ühiskonnad arenevad ühest seisundist teise, kuni jõuavad lõppseisundini. Seda tüüpi mõtteviisi tuntakse kui "historismi". Popper väitis, et inimteadmiste kasv põhjustab osaliselt inimajaloo arengut. Kuna "ükski ühiskond ei saa ennustada oma tulevasi teadmisteseisundeid", siis järelikult ei saa ka ükski teadus ennustada inimajalugu.
Popperi suured teosed liberaalse ühiskonna kaitseks olid "Avatud ühiskond ja selle vaenlased" ja "Historismi vaesus". Tema liitlased selles võitluses olid Friedrich Hayek, Ludwig von Mises ja Milton Friedman.
Sallivuse paradoks
Kuigi Popper oli sallivuse pooldaja, arvas ta, et sallimatust ei tohiks taluda. Kui sallivus lubaks sallimatusel täielikult edu saavutada, satuks sallivus ise ohtu. Teoses Avatud ühiskond ja selle vaenlased: Platoni loitsud" väitis ta, et:
"Piiramatu sallivus peab viima sallivuse kadumiseni. Kui me laiendame piiramatut sallivust ka neile, kes on sallimatud, kui me ei ole valmis kaitsma sallivat ühiskonda sallimatute rünnaku eest, siis hävivad sallivad ja koos nendega ka sallivus."
Seotud leheküljed
- Liberalism
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Sir Karl Popper?
V: Sir Karl Popper oli Austria ja Briti filosoof ning Londoni Majanduskooli professor. Teda peetakse üheks 20. sajandi mõjukaimaks teadusfilosoofiks.
K: Millest ta kirjutas?
V: Ta kirjutas sotsiaalsest ja poliitilisest filosoofiast, keskendudes eelkõige totalitaarsete ideede ja poliitika pahedele.
K: Mille poolest on ta tuntud?
V: Ta on tuntud oma empiirilise falsifikatsiooni idee poolest.
K: Millal ta sündis?
V: Ta sündis 28. juulil 1902.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 17. septembril 1994.
K: Kus ta õpetas?
V: Ta õpetas London School of Economics'is.
K: Mis tüüpi filosoof ta oli?
V: Ta oli nii teadusfilosoof kui ka sotsiaal- ja poliitikafilosoof.
