Milton Friedman (1912–2006) – Ameerika monetarist ja Chicago majanduskooli juht
Milton Friedman (31. juuli 1912 – 16. november 2006) oli Ameerika Ühendriikide tuntud majandusteadlane ja ühe mõjukama moderne majanduspoliitilise koolkonna — Chicago majanduskooli — juhtfiguur. Ta oli üks monetarismi peamisi teoreetikuid ja populaarsust kogunud avalik mõtleja, kelle ideed mõjutasid oluliselt 20. sajandi teise poole majanduspoliitikat.
Varajane elu ja haridus
Friedman sündis New Yorgis Brooklynis ungari-juudi perekonnas ning kasvas üles Rahway's, New Jersey's. Ta õppis mitmes ülikoolis, sealhulgas Rutgersi Ülikoolis, Columbia Ülikoolis ja Chicago Ülikoolis, ning alustas hiljem pikka akadeemilist karjääri Chicagos.
Akadeemiline töö ja peamised ideed
Friedmani uurimistöö keskendus rahapoliitikale, tarbimise ja säästmise käitumisele ning vabaturumajanduse tingimustele. Ta oli monetarismi peamine esindaja: monetaristlik lähenemine rõhutab, et raha pakkumine mõjutab majanduse tsükleid ja inflatsiooni, ning sellepärast on oluline raha koguse stabiilne, ennustatav kasv. Friedman propageeris nii‑öelda "k‑protsendireeglit" (k‑percent rule), mille kohaselt peaks keskpank kasvatama raha pakkumist iga aasta konstantselt etteantud protsendimäära võrra.
Tuntud on ka tema töö tarbimiskäitumise alal — permanentse sissetuleku hüpotees — mis selgitas, miks tarbimine ei muutu alati otseselt koos ajutiste sissetuleku‑šokkidega. Koos Anna J. Schwartziga kirjutas ta mõjukase uurimuse The Monetary History of the United States, 1867–1960, mis tugevasti kritiseeris 1929.–1933. depressiooni ajal tehtud rahapoliitilisi vigu.
Friedman andis olulise panuse ka arutelusse Phillipsi kõvera ja inflatsiooni‑tööpuuduse seose kohta, väites, et lühiajaliselt võib rahapoliitika tööpuudust mõjutada, kuid pikaajaliselt on rahapoliitika neutralne ning püsib vaid inflatsioonis. Ta kritiseeris tugevalt klassikalist keyneslikku aktiivset fiskaalpoliitikat ja pooldas stabiliseerimiseks tagasihoidlikult ennustatavat rahapoliitikat.
Mõju poliitikale ja avalik tegevus
1970. aastatel aitas Friedman monetarismi ideedel laiemalt populaarseks saada; tema tööd mõjutasid nii majandusteadlasi kui ka poliitikakujundajaid. Ta oli nõuandja ja ideede allikas mitmele presidendile ja poliitikutele ning tema mõju oli tunda ka 1980ndate turureformides ja dereguleerimises. Friedman oli avalikult seotud presidendi Ronald Reagani poliitiliste ringkondadega ning tema ideed aitasid kujundada tollast lähenemist rahapoliitikale ja turupõhisele majanduspoliitikale.
Poliitiliselt oli Friedman libertaarsed suunitlusega: ta toetas minimaalset valitsuse sekkumist majandusse, maksude ja avalike kulutuste vähendamist, regulatsioonide vähendamist ning vanemate õigust valida, millisele koolile nende maksud suunatakse (skooride süsteem ehk koolivautšerid). Ta toetas ka negatiivset tulumaksu kui vahendit sotsiaalsete toimetulekuraskuste leevendamiseks ning vabatahtlikku, palgapõhist sõjaväge — ta oli sunniteenistuse (kohustuslik ajateenistus) vastane ja pidas selle kaotamist oluliseks saavutuseks.
Kirjandus ja meediatöö
Friedman oli viljakas kirjanik ja avalik esineja. Tema kõige tuntumad tööd eesti keeles tuntud pealkirjadega on Kapitalism ja vabadus ning koos abikaasa Rose Friedmaniga koostatud Vabalt valida, mille juurde kuulus ka populaarsust kogunud televisioonisari. Tema raamatud, artiklid ja telesaated populariseerisid turumajanduse ja üksikisiku vabaduse ideid laiale avalikkusele.
Mõned märkimisväärsed tööd ja panused:
- A Program for Monetary Stability (monetaristliku poliitika esialgsed ideed)
- The Monetary History of the United States, 1867–1960 (koostöös Anna J. Schwartziga)
- Kapitalism ja vabadus (Capitalism and Freedom)
- Vabalt valida (Free to Choose) — raamat ja telesari koos Rose Friedmaniga
Isiklik elu ja pärand
Friedman abiellus 1938. aastal Rose Directoriga; paaril oli kaks last (poeg ja tütar). Ta oli isiklikult agnostik. 1976. aastal pälvis Milton Friedman Rahvusliku Pankade Rootsi keskuse nimelise Nobeli majanduspreemia (Rahanduslik majanduspreemia), mis tunnustas tema saavutusi rahateooria ja kulutuse analüüsi alal ning selle mõju poliitikale.
Milton Friedman suri 94‑aastaselt südamepuudulikkuse tagajärjel San Franciscos, Californias. Tema abikaasa ja kaks last jäid ellu. Friedmani säilmed tuhastati ja tuhk hajutati San Francisco lahe piirkonnas. Tema ideed ja kirjutised on jätkuvalt mõjukad — nii pooldajate kui ka kriitikute seas — ning mõjutavad tänapäeva arutelusid rahapoliitika, tururegulatsiooni ja üksikisiku vabaduse teemadel.
Milton Friedman
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Milton Friedman?
V: Milton Friedman oli ameerika majandusteadlane, kes uskus monetarismi ehk teooriasse, et see, kui palju raha valitsus igal aastal trükib, mõjutab majandust tohutult.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis New Yorgis Brooklynis ungari-juudi perekonnas ja kasvas üles Rahway's, New Jersey osariigis.
K: Millistes ülikoolides ta õppis?
V: Ta õppis Rutgersi Ülikoolis, Columbia Ülikoolis ja Chicago Ülikoolis.
K: Millised olid tema poliitilised vaated?
V: Tema poliitilised vaated olid liberaalsed. Ta toetas maksude vähendamist, valitsuse kulutuste vähendamist, majandust piiravatest valitsuse eeskirjadest vabanemist ja seda, et vanemad saaksid valida, millise kooli eest nende maksud makstakse. Ta oli ka selle vastu, et inimesi sunniti armeesse astuma.
K: Millised on tema kõige kuulsamad teosed?
V: Mõned tema kuulsaimad teosed on "Kapitalism ja vabadus" ja "Vabalt valida", samuti mitmed dokumentaalfilmid, raamatud ja intervjuud, milles ta väljendas oma seisukohti avalikkusele.
K: Kellega ta abiellus?
V: Ta abiellus 1938. aastal Rose Directoriga ning neil oli koos üks poeg ja üks tütar.
K: Kuidas ta suri? V: Ta suri San Franciscos Californias 94-aastaselt südamepuudulikkusse ning tema säilmed tuhastati ja hajutati San Francisco lahe piirkonnas.
