NAFTA ja USMCA: Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu ülevaade

NAFTA ja USMCA ülevaade: ajalugu, mõju ja uuendused Põhja-Ameerika kaubanduses — kuidas lepingud mõjutavad tööstust, töötingimusi ja keskkonda.

Autor: Leandro Alegsa

Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA) on Mehhiko, Ameerika Ühendriikide ja Kanada vaheline kaubandusleping. Lepingule kirjutasid USA president George H. W. Bush, Kanada peaminister Brian Mulroney ja Mehhiko president Carlos Salinas alla 17. detsembril 1992 San Antonios, Texases, ja see jõustus 1. jaanuaril 1994. aastal. Sellega kaotati maksud Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel kaubeldavatelt toodetelt. Samuti kaitseb see autoriõigusi, patente ja kaubamärke nende kolme riigi vahel. Seda ajakohastati Põhja-Ameerika keskkonnakoostöö lepinguga, mis aitas kehtestada rohkem keskkonnaalaseid eeskirju ja aitas vähendada reostust. Samuti ajakohastati seda Põhja-Ameerika tööalase koostöö lepinguga, mis aitas inimestel võidelda paremate töötingimuste eest.

NAFTA eesmärk oli lihtsustada piiriülest kaubandust, suurendada investeeringuid ja toetada majanduskasvu kolmeliikmelises regioonis. Lepinguga kasvas trilateraalse kaubanduse maht märkimisväärselt ning paljud tootjad ja tarneahelad kasutasid ära kolme riigi vahelist tariifide puudumist. Samas on NAFTA saanud kriitikat, kuna mõnes piirkonnas põhjustas see tööstustoodangu ümberpaigutumist ja oli osaliselt vastutav töökohtade kadumise või palgataseme stabiilsuse vähenemise eest teatud sektorites, eriti tootmises.

30. septembril 2018 teatati, et Ameerika Ühendriigid, Mehhiko ja Kanada on jõudnud kokkuleppele, et asendada NAFTA Ameerika Ühendriikide-Mehhiko-Kanada lepinguga (USMCA). See uus leping sisaldab mitmeid olulisi uuendusi ja kitsendusi võrreldes NAFTAga ning püüab paremini käsitleda kaasaegseid kaubanduse teemasid.

Peamised erinevused ja uuendused USMCA-s

  • Autode ja osade reeglid: USMCA rangemad reeglid päritolu kohta — et sõiduk kvalifitseeruks tollivabastusele, peab suurem osa selle sisust olema pärit kolmest riigist. Samuti sisaldab leping nn tööväärtuse reeglit, mis nõuab, et teatud protsent autoosadest oleks toodetud töötajate poolt, kelle tunnitasu on vähemalt 16 USD; see on mõeldud autotootmise töökohtade säilitamiseks ja palgataseme tõstmiseks.
  • Töö- ja keskkonnanõuded: USMCA tugevdab tööõiguste ning keskkonnastandardite täitmise mehhanisme ja kontrolli, sealhulgas kiirema reageerimise võimalused rikkumistele ja rangeamad rakendusmehhanismid.
  • Intellektuaalomand ja digikaubandus: uuendatud sätted laiendavad kaitset intellektuaalomandile ning reguleerivad digiteenuseid — näiteks keelatakse tollimaksud digitaalsele allikale ja leping pakub reegleid andmete piiriülese liikumise kohta ning piiranguid andmete lokaalsalvestuse nõuetele.
  • Investeeringute vaidlused: USMCA piirab varasemaid investor-riigi vaidluste (ISDS) võimalusi võrreldes NAFTAga — laialdast ISDSi ei sätestata ning allesjäänud mehhanismid on kitsendatud ja aja jooksul piiratud.
  • Sunset-nõue ja ülevaatamine: leping sisaldab 16-aastast kehtivusaega koos ülevaatamise võimalusega iga kuue aasta järel, mis annab pooltele võimaluse otsustada lepingu pikendamise üle.

Ratifikatsioon ja jõustumine

USMCA allkirjastati 2018. aasta lõpus ja osapooled läksid seejärel lepingute ratifitseerimise protsessi. Mehhiko ratifitseeris lepingu 2019. aasta keskpaigas, Ameerika Ühendriigid kiitsid selle heaks detsembris 2019 ning Kanada lõpetas ratifitseerimise 2020. aasta märtsis. USMCA jõustus ametlikult 1. juulil 2020. Pärast jõustumist hakkasid paljud lepingus sätestatud uued reeglid ja üleminekuajaga sätted järk-järgult mõjuma.

Mõjud ja kriitika

USMCA toetajad väidavad, et leping aitab tänapäevastada kaubanduse reegleid, kaitsta töökohad ning parandada tööstussektori tingimusi kogu regioonis. Lisaks toob leping kaasa selgema raamistiku digikaubandusele ja intellektuaalomandi kaitsele.

Kriitikud osutavad, et kuigi lepingu sätted võivad tugevdada tööhõivet mõnes sektoris, võivad ranged siseriiklikud nõuded ja uued regulatsioonid suurendada tootmiskulusid ning mõjutada ettevõtete konkurentsivõimet. Samuti tõstatatakse küsimusi rakendamise ja järelevalve efektiivsuse kohta, kuna leping sisaldab keerukaid mehhanisme rikkumiste lahendamiseks.

Oluline teada

  • USMCA on tuntud eri nimede all: Ameerika Ühendriikides ja rahvusvaheliselt kui USMCA (United States–Mexico–Canada Agreement), Mehhikos sageli T-MEC ja Kanadas CUSMA.
  • Leping ei olnud NAFTA täielik tühistamine ja unustus — paljud NAFTA põhimõtted jäid alles, kuid lisati uuendusi vastavalt tänapäevastele vajadustele.
  • Praktilised mõjud sõltuvad tööstusharust, ettevõtte suurusest ja sellest, kuidas riigid lepingutingimusi rakendavad ja täidavad.

Kokkuvõttes kujunes NAFTA kolmeregiooni kaubandussuhete aluseks ligi kolm kümnendit, ja USMCA püüab neid suhteid uuendada ning lahendada tänapäevaseid probleeme nagu digikaubandus, töötingimused ja keerukamad rahvusvahelised tarneahelad. Lepingute pikaajaline mõju sõltub nii tarnijate kohanemisest kui ka riikide poliitilisest ja majanduslikust rakendustegevusest.

Efektid

Kuna sellega kaotati maksud USA, Kanada ja Mehhiko vahel kaubeldavate toodete vahel. Mehhiko on ostnud USAst rohkem tooteid. See säästis USA ettevõtetel kulusid, mis tekivad toodete müümisel Mehhikosse, ja Mehhiko ettevõtetel kulusid, mis tekivad kaupade ostmisel USA ettevõtetelt.

Seaduseelnõu eeliseks on see, et kolme riigi vahel vahetatavate toodete etiketid on prantsuse, inglise ja hispaania keeles. Nii saavad hispaania keelt kõnelevad mehhiklased ja ameeriklased lugeda hispaaniakeelset etiketti, ameeriklased ja kanadalased lugeda ingliskeelset etiketti ning prantsuse keelt kõnelevad kanadalased lugeda prantsuskeelset etiketti.

NAFTA soodustab ka suuremat sisserännet Mehhikost USAsse. Kuna väikeettevõtteid ei saa enam tariifidega kaitsta, ei suuda paljud Mehhiko väikeettevõtjad konkureerida USAst pärit subsideeritud toodete hindadega ja seetõttu on paljud neist läinud pankrotti või kaotanud rohkem raha, kui nad suudavad teenida. Selle tulemusena on paljud mehhiklased läinud USAsse tööd otsima. Inimõiguste organisatsioon EZLN (Ejército Zapatista de la Liberación Nacional), Mehhiko revolutsiooniline rohujuure liikumine, on NAFTA tugev vastane ja juhib tähelepanu sellele, kuidas selle sätted muudavad majandusliku olukorra Mehhiko vaeseimate jaoks ainult halvemaks ja rahvusvaheliste korporatsioonide jaoks paremaks.

Töökohtade kadumine

Small Business Chronicle

Kuna Mehhiko saab hõlpsamini importida toiduaineid Ameerika Ühendriikidest, on Mehhiko põllumajandustootjate roll Ameerika põllumajanduse toodanguga ülekaalus. See on NAFTA märkimisväärne puudus. Thomas Net Industry Market Trends'i andmetel on üle 1 miljoni Mehhiko põllumajandustootja kaotanud lepingu tõttu oma töökoha.

Ameerika majandus kaotas tänu NAFTA-le umbes 683 000 töökohta, millest üle 60% oli tootmissektoris. Peaaegu 35 000 ohiolast jäid töötuks või jäid ilma töökohast tänu vabakaubanduslepingule, mis on olnud katastroof meie riigi tööstusbaasile. - Sharrod Brown

Immigratsioon

Võimalik, et NAFTA julgustab Mehhiko kodanikke oma riiki jääma, kuna nende tootmistöö jõuab endiselt hõlpsasti Ameerika turule. Kuid pärast NAFTA loomist on ebaseaduslik sisseränne Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel ainult süvenenud. Thomas Net Industry Market Trends'i andmetel kahekordistus kümne aasta jooksul aastatel 1990-2000 illegaalsete sisserändajate arv aastas ehk kasvas kaks korda, hoolimata NAFTA loomisest 1994. aastal. See, et NAFTA ei ole sisserändekriisi ennetamisel tõhusam, on lepingu puuduseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA)?


V: Põhja-Ameerika vabakaubandusleping (NAFTA) oli kaubandusleping Mehhiko, Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel.

K: Kes kirjutasid NAFTA-leppele alla?


V: Lepingule kirjutasid alla USA president George H. W. Bush, Kanada peaminister Brian Mulroney ja Mehhiko president Carlos Salinas 17. detsembril 1992 San Antonios, Texases.

K: Millal hakkas NAFTA jõustuma?


V: NAFTA jõustus 1. jaanuaril 1994.

K: Mida tegi NAFTA?


V: NAFTA kaotas maksud Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel kaubeldavatelt toodetelt. Samuti kaitseb see autoriõigusi, patente ja kaubamärke nende kolme riigi vahel.

K: Milliseid uuendusi lisati NAFTAsse?


V: Seda ajakohastati Põhja-Ameerika keskkonnakoostöö lepinguga, mis aitas kehtestada rohkem keskkonnaalaseid eeskirju ja vähendas reostust. Samuti ajakohastati seda Põhja-Ameerika tööalase koostöö lepinguga, mis aitas inimestel võidelda paremate töötingimuste eest.

K: Mida teatati seoses NAFTAga 2018. aastal?


V: 30. septembril 2018 teatati, et Ameerika Ühendriigid, Mehhiko ja Kanada on jõudnud kokkuleppele NAFTA asendamiseks Ameerika Ühendriikide-Mehhiko-Kanada lepinguga (USMCA).

K: Kuidas oli Põhja-Ameerika tööalase koostöö lepingust töötajatele kasu?


V: Põhja-Ameerika tööalase koostöö kokkulepe aitas inimestel võidelda paremate töötingimuste eest.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3