Neoklassikaline majandusteadus
Neoklassikaline majandusteooria on majandusteooria, mis väidab, et turud peavad olema vabad. See tähendab, et valitsused ei peaks üldiselt kehtestama eeskirju ettevõtete liikide, ettevõtete käitumise, selle kohta, kes võib asju toota, kes võib asju müüa, kes võib asju osta, hindade, koguste või müüdavate ja ostetavate asjade liikide kohta. Teooria kohaselt loob üksikute osalejate (inimeste või ettevõtete) vabaduse võimaldamine paremaid majandustulemusi. Need tulemused võivad olla kõrgem keskmine elatustase, kõrgemad palgad, parem keskmine eluiga ja kõrgem SKP.
Argumendid
Turud on abstraktne idee: eeldatakse, et kõik "osalejad" (ettevõtted või inimesed) müüvad üht asja, teenust või asja- või teenuseliiki ja kõik "osalejad" ostavad seda.
Teooria
Turud "saavutavad tasakaalu", kui kõik müüjad, kes soovivad müüa antud hinnaga või alla selle, on müünud kõigile ostjatele, kes on valmis ostma antud hinnaga või üle selle. hind on turul välja kujunenud.
Võib-olla on lihtsam mõelda sellest vastupidi: Kui inimesed tahavad osta juukselõikust kümne (või enama) dollari eest ja keegi on nõus müüma inimesele juukselõikust kümne (või väiksema) dollari eest, kuid mingil põhjusel seda ei juhtu.
Neoklassilised majandusteadlased ütlevad, et seda ei juhtu. Neokeynesiaanlased ütlevad, et see võib juhtuda, nii et valitsus võiks klienti ja juukselõikuse müüjat kuidagi aidata, et klient oleks õnnelikum.
Vastulause
Neokeynes'i majandus on alternatiiv neoklassilisele majandusele. Peamine erinevus neoklassikalise ja neokeynesiaanliku majandusteaduse vahel seisneb selles, kas "turud" "jõuavad tasakaalu".
