Vananemine

Vananemine (või "vananemine") on muutused, mis toimuvad inimeses aja jooksul. Inimeste puhul on vananemine mitu füüsilist ja psühholoogilist muutust.

Vananemine on bioloogiline protsess, mis viib vananemiseni. Küsimusele: miks loomad (eriti inimesed) vananevad, on püütud vastata palju.

Ühes mõttes algab vananemine sünniga, sest rakkude jagunemine ja kasv on siis kõige kiirem ja aeglustub järk-järgult, kui aeg edasi läheb.

Teisiti öeldes algab vananemine siis, kui suureneb surma tõenäosus. Kindlustusmatemaatilised tabelid näitavad surma tõenäosust igas eluetapis. Neid tabeleid kasutavad kindlustusseltsid, et hinnata elukindlustuse ja pensionide kindlustusmakseid. Selgub, et kõige vähem sureme tõenäoliselt siis, kui oleme noored täiskasvanud. Tüdrukute puhul on see juba 14-aastaselt. Bioloogide (näiteks Peter Medawar ja George C. Williams) poolt pakutud põhjus on see, et see on või oli inimkonna minevikus kõige olulisem paljunemise aeg. Eeldatakse, et inimkonna ajaloos oli reproduktsiooni tippvanus madalam kui tänapäeval. Geen võib avalduda erinevates eluetappides. Mis tahes geeni alleel, mis häiris paljunemist, oleks väiksem võimalus edasi kanduda järgmisele põlvkonnale. Selliste geenide arv populatsioonis väheneks automaatselt. Seega kõrvaldaks looduslik valik praktiliselt iga päriliku mõju, mis vähendaks viljakust.

Hilisemas elus oleks aga pärilike defektide mõju elanikkonnale tervikuna väike või olematu. Tegelikult koguvad meie rakud elu jooksul oma DNA-sse kahjustusi, mis on juhuslikud, kuid mille tõttu muutume vanuse kasvades järk-järgult kehvemaks. Ja meil on mõned rakutüübid, mis täiskasvanueas ei jagune kunagi või harva. Lihasrakud ja enamik neuroneid ei jagune täiskasvanueas kunagi. Ilmselgelt koguvad nad kahjustusi, ja mitte ainult DNA-le. Samuti pärandame mitmesuguseid geneetilisi haigusi, mis avaldavad mõju hilisemas elus, näiteks Huntingtoni korea. Viivitatud pärilikkuse ja kahjustuste kogunemise kaksikmõju on see, mis meid vananema paneb. Protid ei vanane: nad jagunevad ja järgmine põlvkond on sama hea kui eelmine. Miks koguvad isegi meie jagunevad rakud kahjustusi? Vastus sellele küsimusele ei ole teada.

Iirimaa rahvastikupüramiid 2016, mis näitab ühiskonna vananemist

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on täisealiseks saamine?

V: Vananemine on paljud muutused, mis toimuvad inimeses aja jooksul. Elusolendite puhul hõlmab see enamikku füüsilisi ja psühholoogilisi muutusi, mis toimuvad pärast täiskasvanuks saamist.

K: Mis on vananemine?

V: Vananemine on bioloogiline protsess, mis viib vananemiseni. See hõlmab rakkude jagunemise ja kasvu järkjärgulist aeglustumist aja jooksul.

K: Miks loomad (eriti inimesed) vananevad?

V: Sellele küsimusele on püütud vastata mitmel viisil, kuid üks seletus viitab sellele, et inimkonna ajaloos oli paljunemise tippvanus madalam kui tänapäeval. Mis tahes geeni alleelil, mis häiris paljunemist, oli väiksem võimalus kanduda edasi järgmisele põlvkonnale, nii et looduslik valik praktiliselt kõrvaldas iga päriliku mõju, mis vähendas viljakust. Lisaks sellele koguvad meie rakud aja jooksul DNA-le kahjustusi, mis põhjustab meie vananedes järk-järgult kehvemat füüsilist vormi.

K: Kas protistid vananevad?

V: Ei - nad jagunevad ja järgmine põlvkond on sama hea kui eelmine.

K: Kuidas kasutatakse aktuaarseid tabeleid?

V: Aktuaaria tabelid näitavad surma tõenäosust igas eluetapis ning kindlustusseltsid kasutavad neid elukindlustuspoliiside ja pensionide määrade hindamiseks.