Sir Peter Brian Medawar OM CBE FRS (28. veebruar 1915 – 2. oktoober 1987) oli Briti bioloog, kelle uurimistöö oli määrava tähendusega kaasaegse immunoloogia ja transplantatsiooniteaduse arengule.
Uurimistöö ja toime
Tema teadustöö keskendus eeskätt sellele, miks teisest isikust pärit naha siirdamise ja elundisiirdamise korral organism tavaliselt siirdise tagasi lükkab. See vastus on immuunsüsteemi toimimine: organism tunneb ära „mitte-oma“ ja aktiveerib selle vastu immuunreaktsiooni, mis viib siirdise hülgamisele.
Medawar näitas sarjas olulisi eksperimente ja loogilisi tõlgendusi, kuidas mõnikord võib seda hülgamise reaktsiooni vältida — sündida või tekitada immuuntolerantsust vastava väliskehaga. Tema tööd hõlmasid katseid, kus vastuvõtja kokkupuude võõra koe või rakkudega varases elufaasis võis hiljem tagada siirdise vastuvõtmise. See avastus andis teadusliku aluse mõistele omandatud immuunsüsteemi tolerantsus ja selgitas, kuidas organismi immuunsüsteem õpib „tundma“ enda ja võõrast.
Mõju meditsiinile
Medawari töö oli otseselt tähtis praktilise transplantatsiooni arendamises: tema ja tema kolleegide tulemused aitasid arendada strateegiaid, kuidas vähendada hülgamist, parendada haige valikut ja kujundada immunosupressiivseid lähenemisi. Tema teadustöö tõi selgust ka immuunsüsteemi üldiste põhimõtete kohta, mis mõjutas laiemalt nii immunoloogia teooriat kui ka kliinilist praktikat.
Nobeli preemia ja koostöö
Peter Medawar pälvis 1960. aastal koos Sir Frank Macfarlane Burnetiga Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemia oma töö eest immuunsuse omandamise ja tolerantsuse alal. Burnet ja Medawar panid koos aluse selgitusele, kuidas organism eristab „oma“ ja „mitte-oma“ ning kuidas tolerantsuse tekkimist võib seletada ja mõnikord ka tekitada.
Karjäär ja tunnustus
Medawar juhtis pikka aega Londoni Mill Hillis asuvat riiklikku meditsiinilise uurimise institutti ja oli teadlikult seotud nii põhiteaduslike kui ka praktiliste probleemide lahendamisega transplantatsioonis ja nahahaavade ravi vallas. Tema töö ja kirjutised — nii teaduslikud artiklid kui ka kergemini loetavad esseed ja raamatud — tõid talle laialdast tunnustust ning mitmeid autasusid (sh OM, CBE, FRS).
Medawar oli tuntud ka selge ja sageli vaimuka kirjastiili poolest; tema sulest ilmusid mitmed populaarsed teaduslikud ja nõuandvad kirjutised, mis on mõjutanud järgmisi teadlaste põlvkondi.
Hilisem elu
Medawar jäi direktoriks Londoni Mill Hillis asuvas instituudis kuni ajani, mil ta pidi tööst loobuma insuldi tõttu, mis jättis ta osaliselt puudega. Ta suri 2. oktoobril 1987. Tema teaduslik pärand elab edasi — nii teoreetilises immunoloogias kui ka praktilistes transplantatsioonimeetodites, mis on tänu tema töösse tehtud panusele muutnud paljude patsientide elu.
Valitud tööd ja pärand
- Nobeli preemia koos Burnetiga (1960) — tunnustus omandatud immuunsuse tolerantsi alaste avastuste eest.
- Mitmed populaarteaduslikud raamatud ja esseed, mis käsitlevad teaduslikku mõtlemist ja uurimistööd (nt raadios ja kirjasõnas tuntud essee- ja nõuandvate kirjutistega autorina).
- Töö mh. naha siirdamise ja transplantatsioonibioloogia alal, mille praktiline mõju on siirdamistaktikate ja patsiendihoolduse parandamine.
Peter Medawari töö aitas muuta transplantatsiooni võimalikuks ja ohutumaks ning jättis püsiva jälje kaasaegsele immunoloogiale.