Haigutamine: refleks, põhjused, nakkuslikkus ja pandikatsioon
Haigutamine: avasta haigutamise refleks, põhjused, nakkuslikkus ja pandikatsiooni seos — miks haigutame, kuidas see levib ning mis selle bioloogiline funktsioon on.
Haigutamine on refleks, mille tavapärane käik hõlmab sügavat sissehingamist, suukaare ja lõualuu avanemist, keele või kurguosade venimist ning lõpuks lühikest ja mõnikord valju väljahingamist. Haigutamisega kaasneb sageli ka lihaspingete leevenemine ja silmalaud võivad sulguda. Selle nähtusega seostatakse ka mitu võimalikku bioloogilist ja sotsiaalset funktsiooni, mille täpne olemus ei ole täielikult lahti seletatud (vt funktsioon).
Põhjused ja vallandajad
Haigutamist seostatakse tavaliselt järgmiste seisunditega:
- Väsimus ja uinumise eelne staadium — sageli haigutatakse enne uinumist ja pärast ärkamist;
- Igavus ja stimuleerimise puudumine — nähtus on levinud, kui inimene ei ole vaimselt aktiivne (igavusega).
- Stress ja ärevus — pinged ja närvilisus võivad samuti haigutamist soodustada (stressi).
- Ärksuse reguleerimine ja aju jahutamine — kaasaegsed teooriad näitavad, et haigutamine aitab reguleerida aju aktiivsust ja temperatuuri, parandades tähelepanu ja ärksust;
- Füsioloogilised tegurid — teatud ravimid (nt mõned antidepressandid), neuroloogilised haigused või hormonaalsed muutused võivad tekitada liigset haigutamist.
Pandikatsioon
Pandikatsioon on termin, mida kasutatakse siis, kui haigutamine toimub koos keha venitamisega: lihased, eriti kaela-, selja- ja jäsemete lihased, venivad ja keha kostub sageli sirutuse või õõtsumisega. Pandikatsioon aitab lihastel ja liigeste liikuvusel taastuda pärast paigalseisu ning suurendab verevarustust lihastes.
Nakkuslikkus ehk käitumuslik „nakkus“
Haigutamine on tuntud kui käitumuslikult nakkav nähtus: ühe inimese haigutamine võib vallandada teistes haigutamise soovi. Inimesel kutsub haigutamist sageli esile teiste inimeste haigutamine (näiteks kui näed kedagi teist haigutamas või kuuled sellest rääkides), mis on näide positiivsest sotsiaalsest tagasisidest. Sellist käitumuslikku "nakkust" on täheldatud ka teistes liikides: šimpansidel ja koertel on dokumenteeritud vastavad reaktsioonid. Kassid võivad samuti haigutada ja venitada, kuigi mitte alati samaaegselt või sama „nakkuslikkusega“ nagu inimestel.
Uuringud seostavad nakkuslikku haigutamist sotsiaalse empaatia ja peegelneuronite süsteemi tööga: tõenäosus haigutada teiste peale on suurem lähedaste või tuttavate inimeste puhul ning väiksem patsientidel, kellel on teatud empaatiavõime häired.
Närvisüsteem, neurotransmitterid ja meditsiinilised tähelepanekud
Haigutamisega on seotud mitmed aju piirkonnad ja neurotransmitterid, sealhulgas hüpotalamus, aju pagasiruumi struktuurid ning aju isula (insula). Dopamiin, serotoniin ja oksütotsiin võivad mõjutada soovi haigutada. Liigne või sagedane haigutamine võib olla märk meditsiinilisest probleemist või ravimitest tingitud kõrvalnähust — seda on seostatud näiteks Parkinsoni tõve, migreeni, mitmete kognitiivsete või aju-aluse kahjustustega ning hormonaalsete või psühhotroopsete ravimitega.
Kuidas haigutamist leevendada või ennetada
- Parim on piisav uni ja regulaarne une-hügieen;
- Vähenda stressi ja ärevust lõõgastustehnikate abil (sügav hingamine, lühike jalutuskäik);
- Säilita mõõdukas füüsiline aktiivsus — regulaarne liikumine vähendab päevasel ajal tekivat väsimust;
- Kui haigutamine on äärmiselt sage või kaasneb muude sümptomitega (näiteks tugev unesegasus, koordinatsiooni langus), konsulteeri arstiga, et välistada ravimi kõrvalmõju või närvisüsteemi haigus.
Kokkuvõtlikult: haigutamine on tavaline ja mitmetahuline refleks, millel on nii füsioloogilised kui ka sotsiaalsed tahud. Kuigi see on tihti kahjutu ja ajutine, võib sagedane või häiriv haigutamine vajada meditsiinilist tähelepanu.
Suu avatud, võib-olla haukumas.
Haukuv tiiger
Haukuv hunt
Kaks naist triikimas Edgar Degas'i poolt
Nakkavus
Juba ammu on täheldatud, et haukumisrefleks on nakkav. Erasmus kirjutas 1508. aastal: "Ühe inimese haukumine paneb teise haukuma." ja prantslased on selle mõtte vanasõnaks muutnud: "Un bon bâilleur en fait bâillier deux". ("Üks hea gapper paneb kaks teist gapperdama"). Sageli, kui üks inimene haugub, võib see põhjustada teise inimese "empaatilise" haukumise. Teise inimese haigutavat nägu (eriti silmi) jälgides, isegi lugedes või mõeldes haigutamisele või vaadates haigutavat pilti, võib inimene hakata haigutama.
Nakkava haukumise otsene põhjus võib olla teatud selgroogsete loomade eesmise koore peegelneuronid, mis stiimuli mõjul aktiveerivad ajus samu piirkondi. Peegelneuroneid on pakutud jäljendamise liikumapaneva jõuna, mis on paljude inimlike õppimisviiside, näiteks keele omandamise aluseks. Haukumine võib olla sama jäljendamisimpulsi järglane.
Põhjused, funktsioonid
Charles Darwin väitis oma teoses "Emotsioonide avaldumine inimestel ja loomadel", et kui mingi käitumine esineb paljudes kultuurides, siis peab see olema (täielikult või osaliselt) pärilik. Kõigil tunnustel, mis esinevad paljudel loomadel, peab olema mingi funktsioon, mida toetab (või toetas) looduslik valik. Enamikul juhtudel on funktsioon ilmne, kuid haukumise puhul ei tea me, milline see funktsioon on. On tehtud oletusi, kuid need ei näi seletavat selle laialdast esinemist imetajatel ja võimalik, et ka teistel selgroogsetel.
Muud selgroogsed
Kuna imetajatel on sarnased emotsioonid ja nad suudavad oma emotsioone väga selgelt näidata, siis on kokku lepitud, et kui nad näevad välja, nagu nad haukuksid, siis on see igas mõttes haukumine. Selle põhjused on sarnased põhjustega, miks me arvame, et teised inimesed tunnevad sama, kui nad näitavad samu märke.
Küsimused ja vastused
K: Mis on jass?
V: Haukumine on refleks, millega kaasneb suure hulga õhu sissevõtmine, kõrvatropide venitamine, kui lõualuu avaneb laiaks, ja (mõnikord valjuhäälne) väljahingamine.
K: Mis on pandikulatsioon?
V: Pandikulatsioon on samaaegne haukumine ja venitamine.
K: Miks inimesed haukuvad?
V: Keegi ei tea kindlalt, mis on haukumise funktsioon, kuid seda seostatakse tavaliselt väsimuse, stressi, ületöötamise, stiimulite puudumise ja igavusega.
K: Mis võib inimestel haukumist esile kutsuda?
V: Haukumist kutsub sageli esile teiste inimeste haukumine (nt kui näeme kedagi haukumas, kui räägime telefonis kellegagi, kes haukub) ja see on tüüpiline näide positiivsest tagasisidest.
K: Kas on täheldatud, et ka teised loomad haukuvad?
V: Jah, "nakkuslikku" haukumist on täheldatud šimpansidel ja koertel.
K: Kas kassid haukuvad ja venitavad?
V: Jah, kassid hauguvad ja venitavad, kuid mitte tingimata samal ajal.
K: Mis juhtub haukumise ajal trummikõrvadega?
V: Kõrvaklapid venivad, kui lõualuu avaneb laiaks haukumise ajal.
Otsige