Neurotransmitter
Neurotransmitterid on keemilised sõnumitoojad. Nad saadavad teavet neuronite vahel, ületades sünapsi. Elektrilised signaalid ei suuda enamiku neuronite vahelist lõhet ületada. Lõhe ületamiseks muudetakse need keemilisteks signaalideks. Neurotransmitterid toimivad peamiselt keemilistes sünapsides. Kui nad jõuavad järgmisesse neuronisse, imenduvad nad. Seejärel muudab neuron selle keemilise signaali tagasi elektriliseks signaaliks, mida nimetatakse tegevuspotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaal liigub üle järgmise neuroni ja järgmise sünapsi.
Paljud neurotransmitterid valmistatakse aminohapetest, mis on osa teie toidust ja nende muundamiseks on vaja vaid paar sammu. Neurotransmitterid mängivad olulist rolli igapäevaelu ja funktsioonide kujundamisel. Teadlased ei tea veel täpselt, kui palju neurotransmittereid on olemas, kuid on tuvastatud üle 100 keemilise sõnumitooja.
Igal neurotransmitteril on erinev funktsioon. Näiteks: dopamiini kasutatakse tasu ja naudingu saamiseks ning noradrenaliini kasutatakse looma "võitle või põgene" reaktsioonis. Neurotransmitterid reguleerivad ka sõnumite edastamist. Seda seetõttu, et enne neurotransmitterite vabanemist peab toimepotentsiaal olema teatud tugevusega. Neurotransmitteri vabastamiseks vajalikku tugevust nimetatakse läveks.
Kõige tavalisem saatja on glutamaat, mis on erutav üle 90% inimaju sünapsi. Järgmine levinuim on GABA, mis inhibeerib enam kui 90% sünapsi, mis ei kasuta glutamaati.
Neurotransmitterid transporditakse neuronites väikeste "kotikestega", mida nimetatakse vesikliteks. Kui need vesiklid puutuvad kokku neuroni rakumembraaniga, avaneb see. See vabastab neurotransmitterid sünaptilisse pilusse.
Sünapsi ristumiskoht (terminid on prantsuse keeles)
Discovery
Kuni 20. sajandi alguseni eeldasid teadlased, et suurem osa aju sünaptilisest kommunikatsioonist on elektriline. Kuid Ramón y Cajal (1852-1934) hoolikate histoloogiliste uuringute abil avastati neuronite vaheline 20-40 nm suurune lõhe, mida tänapäeval tuntakse sünaptilise lõhe nime all. Selle lõhe olemasolu viitas sellele, et sünaptilises lõigus liiguvad keemilised sõnumitoojad. 1921. aastal kinnitas Saksa farmakoloog Otto Loewi (1873-1961), et neuronid võivad suhelda kemikaalide vabanemise teel. Loewi suutis konnade vagusnärvidega tehtud katsete abil aeglustada konnade südame löögisagedust, kontrollides vagusnärvi ümber oleva soolalahuse kogust.Loewi väitis, et südamefunktsiooni sümpaatiline reguleerimine võib toimuda keemiliste kontsentratsioonide muutuste kaudu. Otto Loewi avastas ka atsetüülkoliini (ACh) - esimese teadaoleva neurotransmitteri. Mõned neuronid suhtlevad siiski elektriliste sünapside kaudu, kasutades selleks vaheühendusi, mis võimaldavad spetsiifiliste ioonide otse ühest rakust teise liikumist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on neurotransmitterid?
V: Neurotransmitterid on keemilised sõnumitoojad, mis saadavad teavet neuronite vahel, ületades sünapsi. Nad toimivad peamiselt keemilistes sünapsides ja kui nad jõuavad järgmisesse neuronisse, imenduvad nad ja muutuvad tagasi elektriliseks signaaliks, mida nimetatakse tegevuspotentsiaaliks.
K: Kui palju neurotransmittereid on tuvastatud?
V: On tuvastatud rohkem kui 100 keemilist transmitterit.
K: Milline on dopamiini funktsioon?
V: Dopamiini kasutatakse tasu ja naudingu saamisel.
K: Milleks kasutatakse noradrenaliini?
V: Noradrenaliini kasutatakse looma "võitle või põgene" reaktsioonis.
K: Milline on neurotransmitterite vabanemiseks vajalik lävi?
V: Neurotransmitteri vabastamiseks vajalikku tugevust nimetatakse läveks.
K: Mis on kõige levinum transmitter inimesel?
V: Kõige tavalisem transmitter inimestel on glutamaat, mis on erutav üle 90% inimaju sünapsi.
K: Kuidas transporditakse neurotransmitterid neuronites?
V: Neurotransmitterid transporditakse neuronites väikeste "kotikestega", mida nimetatakse vesikliteks, mis puutuvad kokku neuroni rakumembraaniga ja avanevad, vabastades neid sünaptilisse lõhe.
