Keemilised sünapsid

Keemilised sünapsid on sünapsid, mis kasutavad signaalide edastamiseks keemilisi sõnumitoojaid, mida nimetatakse neurotransmitteriteks. Neid leidub kogu kehas. Eriti kesknärvisüsteemis ja ajus.

Neuronid kasutavad teabe edastamiseks elektrilisi signaale. Neid signaale nimetatakse tegevuspotentsiaalideks. Inimese keskmises ajus on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit. Neuronid ei tegutse üksi. Nad peavad ühenduma teiste neuronitega ja edastama üksteisele sõnumeid. Elektriline signaal ei saa neuronite vahelist lõhet üksi läbida. Seetõttu on vaja neurotransmittereid, et edastada signaale ühelt neuronilt teisele. Selles mõttes erinevad nad elektrilistest sünapsidest, mis edastavad elektrilisi signaale otse järgmisele neuronile. Keemilised sünapsid võib liigitada edasi sõltuvalt funktsioonist ja struktuurist.

Tüüpiline keemiline sünaps

Struktuur

Tüüpilise keemilise sünapsi struktuur koosneb kolmest osast:

Eelsünaptiline terminal on tavaliselt aksonil. See vabastab neurotransmitterid sünaptilisse pilusse. Eel-sünaptiline terminal on sünaptilise ülekande esimene osa ja seetõttu on tal eesliide "pre-".
Sünapsijärgse raku sünaptiline membraan on tavaliselt järgmise neuroni dendriidil. See imab neurotransmitterid postsünaptilisse neuronisse (neuron, mis võtab signaali vastu). Postsünaptiline rakk on ülekandeprotsessi viimane osa ja seetõttu on tal "post-" järelliide.
Sünaptiline lõhe on kahe membraani keskel asuv osa. See ruum on täidetud rakuvälise (extra- = väljaspool. cellular = elusraku.) valkude maatriksiga, mis peamiselt hoiab kaks neuronit koos.

Kahte tüüpi keemiline sünaps

I tüüpi sünapsid on inimese ajus levinumad keemilised sünapsid. Need sünapsid erutavad (vallandavad) järgmist neuronit. Järgmine neuron tekitab selle sünaptilise ülekande toimel aktsioonipotentsiaali. Need sünapsid asuvad tavaliselt sünapsijärgse raku dendriitidel. Eel-sünaptiline terminal asub selle neuroni aksonil, mis saadab ülekande (eel-sünaptiline rakk). I tüüpi sünapsid on sümmeetrilise kujuga.
II tüüpi sünapsid on inimese ajus vähem levinud. Need sünapsid on asümmeetrilise kujuga. Nad inhibeerivad. Selle asemel, et tekitada toimepotentsiaali järgmises neuronis, peatavad need sünapsid toimepotentsiaali. Need on vähem levinud kui I tüüpi sünapsid.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keemilised sünapsid?

V: Keemilised sünapsid on sünapsid, mis kasutavad neurotransmitterite abil neuronite vaheliste signaalide edastamiseks.

K: Kus asuvad keemilised sünapsid?

V: Keemilisi sünapse leidub kogu kehas, eriti kesknärvisüsteemis ja ajus.

K: Kuidas edastavad neuronid teavet?

V: Neuronid edastavad teavet elektriliste signaalide, nn toimepotentsiaalide kaudu.

K: Kui palju neuroneid on hinnanguliselt keskmises inimese ajus?

V: Inimese keskmises ajus on hinnanguliselt 86 miljardit neuronit.

K: Miks on neuronitel vaja ühendada teisi neuroneid?

V: Neuronid peavad omavaheliste sõnumite edastamiseks ühenduma teiste neuronitega.

K: Miks on vaja neurotransmittereid keemilistes sünapsides?

V: Neurotransmitterid on keemilistes sünapsides vajalikud selleks, et edastada signaale ühelt neuronilt teisele, sest elektriline signaal üksi ei suuda neuronite vahelist lõhet ületada.

K: Mille poolest erinevad keemilised sünapsid elektrilistest sünapsidest?

V: Keemilised sünapsid kasutavad neurotransmittereid signaalide edastamiseks neuronite vahel, samas kui elektrilised sünapsid edastavad elektrilisi signaale otse järgmisele neuronile.