Obsessiiv-kompulsiivne häire

Sümptomid

Obsessioonid

Kellegi obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesel on mõtteid, mida nimetatakse kinnisideedeks. Mõtted, mis on kinnisideed, esinevad mitu korda ja on mõtted, mida inimene ei taha. Erinevatel inimestel on erinevad kinnisideed. Mõnedel inimestel on kinnisideed sellest, et Jumal, kurat või mõni muu religioosne tegelane teeb neile või kellelegi, keda nad armastavad, haiget. Teistel inimestel on kinnisideed seksi kohta. Nad võivad mõelda sellistele asjadele nagu suudlemine, seksimine või ümbritsevate inimeste puudutamine. OCD-ga inimesed võivad muretseda, et nad tegutsevad nende mõtete järgi.

Mõnedel inimestel on obsessiiv-kompulsiivne häire ilma sundmõteteta. Seda nimetatakse "peamiselt kinnisideelseks OCD-ks" või "puht-O-ks". Arvatakse, et kuni pooltel inimestest, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire, on peamiselt obsessiiv-kompulsiivne OCD. Inimesed, kellel on peamiselt obsessiivne OCD, võivad omada kolmandat tüüpi kinnisideed; see on agressiivsed mõtted. Agressiivsete mõtetega inimestel võivad olla kinnisideed enda või ümbritsevate inimeste vigastamise või tapmise kohta. Selle asemel, et sooritada sundmõtteid, võivad inimesed, kellel on peamiselt obsessiivne OCD, mõtetes sundmõtteid teostada või vältida asju ja kohti, mis põhjustavad sundmõtteid.

Compulsions

Paljud inimesed, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire, tegutsevad teatud viisil, et peatada kinnisidee. Neid konkreetseid tegevusi nimetatakse sundmõteteks. Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimese jaoks on nende sundmõtete tegemine viis kinnisidee peatamiseks. Nad võivad ka arvata, et sundmõtete tegemine peatab midagi halba, mis nendega või kellegagi, kellest nad hoolivad, juhtub.

Paljud sundmõtted sarnanevad kehatikkudega ja kuni 40%-l obsessiiv-kompulsiivse häirega inimestest on tikihäire. Mõned näited kompulsioonide kohta on järgmised:

• Käte pesemine
• Puhastavad ennast või asju enda ümber
• Teeme midagi (näiteks lülitame tuled sisse ja välja) teatud arv kordi.
• Objektide paigutamine teatud järjekorda
• Mitu korda teatud arvuni lugemine
• Kontrollimine, et nad tegid mingi toimingu, tavaliselt kontrollitakse teatud arvu kordi.

Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed teavad tavaliselt, et nende sundmõtted ei ole mõistlikud, kuid teevad neid ikkagi, et peatada paanika- või ärevustunne. Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed võivad teha oma sundmõtteid tundide kaupa iga päev. Nende sundmõtted võivad neile ka haiget teha, näiteks sunduslik kätepesu, mis muudab nende käed punaseks ja lõigatuks.

Põhjustab

Obsessiiv-kompulsiivse häire põhjus on teadmata. On tõendeid selle kohta, et geenidel on tugev roll häire tekkimisel. Kui häire algab lapsepõlves, on tõenäolisem, et teistel pereliikmetel on OCD, kui kui häire algab täiskasvanueas. Arvatakse, et obsessiiv-kompulsiivne häire on tingitud asjadest, mida inimesed tegid, kui nad arenesid.

Diagnoos

DSM-i järgi on neli obsessiiv-kompulsiivse häire diagnostilist kriteeriumi:

1. Isikul peavad olema kinnisideed, sundmõtted või mõlemad. DSM määratleb kinnisideed kui mitu korda esinevad mõtted, mida inimene ei taha. Isik peab püüdma neist mõtetest vabaneda. DSM määratleb sundmõtteid kui tegevusi, mida tehakse mitu korda kinnisidee tõttu. Neid tegevusi tehakse selleks, et vähendada kinnisideest põhjustatud stressi.
2. Need kinnisideed või sundmõtted võtavad palju aega või põhjustavad inimese elus palju probleeme.
3. Sümptomeid ei põhjusta ravim või mõni muu meditsiiniline probleem.
4. Probleemid ei ole lähemal teiste psüühikahäirete, näiteks ärevushäire või kehadüsmorfilise häire põhjustatud probleemidele.

Diferentsiaaldiagnostika

On veel üks psüühikahäire, mis sarnaneb obsessiiv-kompulsiivse häirega, mida nimetatakse obsessiiv-kompulsiivseks isiksusehäireks ehk OCPD. Nende kahe erinevus seisneb selles, et obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesed teavad, et midagi on valesti, ja muutuvad oma kinnisideede tõttu stressirohkeks. Obsessiiv-kompulsiivse isiksusehäirega inimesed ei tea, et midagi on valesti, ja neile meeldivad nende kinnisideed ja sundmõtted.

Juhtimine

Teraapia

Obsessiiv-kompulsiivse häirega inimeste aitamiseks kasutatakse käitumisteraapiat ja kognitiivset käitumisteraapiat. Teraapia toimib nii, et inimesed viibivad kohtades, kus neil on oma kinnisideed. Seejärel pannakse nad oma sundmõtteid mitte tegema. Aja jooksul harjub inimene koha või asjadega, mis tekitab tema kinnisideed. Näide selle kohta on see, kui keegi, kes kardab mustust, saab mustuse oma kätele, ilma et ta saaks seda maha pesta.

Ravimid

Tavaliselt kasutatavaid ravimeid nimetatakse "selektiivseteks serotoniini tagasihaarde inhibiitoriteks" ehk SSRI-deks. Need ravimid toimivad, peatades ajus oleva kemikaali, mida nimetatakse serotoniiniks, toimimist. Selle tagajärjel tekivad kinnisideed vähem. Täiskasvanute puhul kasutatakse SSRI-d mõõdukate või raskete probleemidega inimeste puhul. Lastel kasutatakse SSRI-sid pärast või koos teraapiaga raskete probleemidega inimeste puhul.

Kui SSRI-d ei toimi, on võimalik, et arst annab inimesele, kellel on obsessiiv-kompulsiivne häire, antipsühhootilisi ravimeid. Arstid võivad häirega inimeste puhul kasutada nii ravimeid kui ka nõustamist ning nad leiavad, et see lähenemisviis toimib kõige paremini.

Menetlused

Operatsiooni võib kasutada inimeste aitamiseks, kui muud ravimeetodid ei toimi. Ameerika Ühendriikides ei tehta operatsiooni, välja arvatud juhul, kui ravimid ja ravi ei ole mitu korda toiminud. Ühendkuningriigis ei saa operatsiooni teha, kui kognitiivne käitumisteraapia ei ole toiminud.

Lapsed

Lastel ja noortel täiskasvanutel võib sundmõtete vähendamiseks kasutada teraapiat. Perekonna kaasamine on laste ravimisel väga oluline. Perekond võib anda lapsele ka positiivset kinnitust, et ta ei teeks oma kompulsiivset käitumist.

Ajalugu

14.-16. sajandil arvati Euroopas, et inimesed, kellel olid kinnisideed, olid riivatud. Neid inimesi raviti mõnikord ohtlike eksortsismide abil, et eemaldada kurat või kuri vaim inimesest. 1910. aastatel väitis arst Sigmund Freud, et kinnisideed on tingitud kellegi peas toimuvast võitlusest. Ta ütles, et need võitlused algavad lapsepõlves, kui keegi omandab "puudutusfoobia", mis võitleb loomuliku sooviga asju puudutada.

Ühiskond ja kultuur

On mitmeid filme ja telesaateid, kus näidatakse obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesi. Filmis "Lennumees" näidatakse Howard Hughesi elu. Hughes kartis mikroobe ning tema kinnisideed ja sundmõtted olid seotud mikroobide eemalhoidmisega. Inglise jalgpallur David Beckham on rääkinud oma obsessiiv-kompulsiivsest häirest. Ka telesaatejuhid Howie Mandel ja Marc Summers on rääkinud oma kinnisideedest ja sundmõtetest.