Magnetresonantstomograafia (MRI) või tuumamagnetresonantstomograafia (NMRI) on tehnika, mida arstid kasutavad keha sees olevate pehmete kudede (liha) visuaalseks kujutamiseks. Magnetresonantstomograafia kasutab nende piltide loomiseks tuumamagnetresonantsi.

MRT-kujutise tegemiseks lamab patsient liikuval voodil. Voodi satub tugevasse magnetvälja ja seejärel rakendatakse lühiajaliselt raadiolained erinevas suunas. See järsk nihe paneb teatud aatomid patsiendi kehas andma erilisi signaale. MRT-skanner tuvastab need erisignaalid. Seejärel saadab magnetresonantstomograaf signaaliteabe arvutisse ja arvuti loob signaaliteabe abil keha sisemuse kujutise.

Kuidas MRT täpsemalt toimib

MRT põhineb peamiselt keha vesinikuaatomite (prootonite) käitumisel tugevas magnetväljas. Peamised sammud on:

  • Magnetvälja mõju: tugev magnet välistab prootonid ühesuunaliselt (nad „orienteeruvad”).
  • Raadiolainete lühike impuls: skänner saadab spetsiaalseid raadiolainete pulse, mis „väljatõmbavad” prootoneid tasakaalust.
  • Relaxatsioon ja signaal: kui pulse lõpetatakse, naasevad prootonid algolekusse ja kiirgavad tagasi signaale, mida skänner mõõdab. Erinevad koed annavad erineva kiirusega signaale (T1, T2), mis võimaldavad eristada kudetüüpe.
  • Ruumiinfo: gradientmagneedid annavad signaalile ruumilise informatsiooni, nii et arvuti saab seejärel 2D ja 3D kujutisi taastada.

Milleks MRT-d kasutatakse

MRT on väga kasulik pehmete kudede uurimiseks. Levinud kasutusvaldkonnad:

  • Aju ja närvisüsteem: kasvajad, põletikud, insuldijärgsed kahjustused, paljud neuroloogilised seisundid.
  • Selg ja liigesed: ketaste kahjustused, närvipõletikud, liigeseõõne patoloogia ja kõõlusevigastused.
  • Südame- ja veresoonkonna uuringud: südame struktuur, südamefunktsioon, MR-angiograafia veresoonte hindamiseks.
  • Kõht ja vaagen: maksahaigused, neerud, kõhunääre, reproduktiivorganid.
  • Onkoloogias: kasvajate leidmine, lokaliseerimine, leviku hindamine ja ravijärgne jälgimine.
  • Erivõtted: funktsionaalne MRI (fMRI) ajuaktiivsuse uuringuteks ja difusioonimagnetresonants (DWI) näiteks insuldi hindamiseks.

Kuidas uuringuks valmistuda

  • Eemalda kõik metallist esemed: ehetest ja juuksenõeltest kuni metalltaskurätikute ja krediitkaartideni — metall võib kahjustada pilti ja olla ohtlik.
  • Räägi eelistest: teata uuringu tellinud arstile või tehnikule, kui sul on südamestimulaator, kunstliiges, cochlear-implantaat, metallne klamber peas, insulinipump või mõni muu implantaadi tüüp — mõned implantaadid on MRT-s käimiseks vastunäidustatud.
  • Rasedus: kui oled rase või kahtlustad rasedust, anna sellest teada; MRT-d vältitakse esimesel trimestril kui ei ole absoluutset näidustust.
  • Söök ja ravimid: paljudel juhtudel pole vaja spetsiaalset ettevalmistust, kuid mõnel uuringul võidakse paluda olla paastunud või tarbida vedelikku vähem. Järgi esmalt antud juhiseid.

Uuringu käik ja mugavus

Tavauuring kestab tavaliselt 15–60 minutit, keerukamad uuringud võivad võtta kauem. Skänner teeb tugevat kolistavat heli — tehnik pakub kõrvatroppe või kõrvaklappe. Uuringu ajal tuleb võimalikult liikumatult püsida, sest liikumine häirib kujutist.

Kontrastaine ja selle kasutamine

Teatud juhtudel kasutatakse MRT-s kontrastaineid (tavaliselt gadoliniumipõhised), et esile tuua veresoonte eripära või rõhutada haiguskoldeid. Kontrastaine manustatakse tavaliselt veeni kaudu. Kuigi enamikul inimestel on see ohutu, tuleb arvestada:

  • Neerufunktsiooni hindamine: raskelt vähenenud neerufunktsiooniga patsientidel on gadoliniumil risk tekitada harvaesinevat seisundit nimega neeru-assoitseeritud süsteemne fibroos (NSF).
  • Allergilised reaktsioonid on harvad, kuid võimalikud; sellest tuleks enne uuringut rääkida.

Ohud ja piirangud

  • Ei kiirga ioniseerivat kiirgust: MRT ei kasuta röntgenikiirgust, seega ei ole see kiirgusriskiga nagu CT.
  • Tugev magnetväli: saab meelitada lahtisi metallesemeid ja mõjutada mõningaid implantaate — seetõttu on implantaatide kontroll oluline.
  • Klaustrofoobia: kitsas toru võib mõnele inimesele olla ebamugav; mõnel pool pakutakse avatuma disainiga skännereid või rahusteid vajadusel.
  • Mõned patsiendid ei sobi MRT-sse implantaadi või seadme tõttu (nt teatud südamestimulaatorid, neurostimulaatorid).

Tulemuste tõlgendamine

Pildid analüüsib radioloog, kes koostab aruande ja saadab selle uuringu tellinud arstile. Arst räägib tulemuste tähendusest ja edasistest sammudest. Mõnikord on vajalik täiendav pildiuuring või biopsia täpsema diagnoosi saamiseks.

Milleks eelistada MRT-d?

MRT on eriti väärtuslik siis, kui on tarvis head pehmete kudede kontrasti ja detailset kujutist ilma ioniseeriva kiirguseta. See on sageli parem valik, kui kahtlustatakse närvikahjustust, pehmete kudede kasvajat, liigeseprobleeme või südame struktuurset patoloogiat.

Kui sul on konkreetseid küsimusi uuringu kohta või vajad abi ettevalmistamisel, pöördu oma arsti või pildidiagnostika keskuse poole.