Funk (muusikastiil): ajalugu, tunnusjooned ja kuulsaimad artistid

Funk: avasta muusikastiili ajalugu, rütmilised tunnusjooned ja kuulsaimad artistid — James Brown, Sly, George Clinton ning legendaarne tantsuenergia.

Funk on Ameerika Ühendriikidest pärit muusikatüüp, mille arendasid 1960. aastatel välja afroameerika muusikud ja lauljad nagu James Brown, Sly and the Family Stone, George Clinton ja The Meters. Funk-muusika rõhutab rütmi. Funk-muusika on tantsumuusika, mis segab rütmi- ja bluusimuusikat soul-muusikaga. Funkis on tähtis „groove” — korduv, köitev rütmimuster, mis hoiab kuulaja liigutuses ja loob laulu põhistruktuuri. Laulutekstid võivad olla nii lõbusad ja pidulikud kui ka sotsiaalselt või poliitiliselt laetud, sõltuvalt artistist ja ajastust.

Funkbändid kasutavad palju rütmiinstrumente, nagu elektrikitarr, basskitarr, trummid ja klahvpillid, peamiselt süntesaatorid ja elektroonilised orelid. Funk-bändides mängivad ka inimesed, kes mängivad sarved, sealhulgas saksofonid, trompetid ja tromboonid. Instrumentatsioon on sageli tihe ja polüfooniline: iga instrument loob oma väikese rütmi- või meloodiamotiivi, mis kokku moodustab täidlase ja kihilise heli.

Ajalooline taust

Funk tekkis 1960. aastate lõpus osana afroameerika muusika arengust, kus tähtsaks said kehale ja tantsule suunatud rütmid ning selgem rütmiline rõhk võrreldes varasema soul- või rhythm-and-bluesiga. James Browni looming ja tema ansambli rütmimäng olid selle stiili kujunemisel määravad. 1970. aastatel laienenud P-Funk (Parliament-Funkadelic) ja George Clintoni eksperimendid andsid funkile vihjed psühhedeeliast ja futurismist ning tõid kaasa suuremad live-show’d ja konseptuursed albumid.

Tunnusjooned

• Rütmiline rõhk — bassi- ja trummirütmid on esikohal, sageli sünkopaatilised ja „õhulised”.
• Slap- ja pop-bass — basskitarr mängib tihti löövalt ja percussiivselt, luues groove’i.
• Korduvus — riffid ja lühikesed motiivid korduvad, moodustades hüpnotiseeriva tausta.
• Vokaalstiil — sageli energiline, kõnelevale fraasile lähedane, kasutades ka „call-and-response” ehk kõne- ja vastuslauluvõtteid.
• Harmoonia — akordid võivad olla lihtsad ja korduvad; tähtsust saavad pigem rütm ja timbriline mitmekihilisus kui keerulised harmooniad.
• Tempo — enamik funk-loole jääb keskmisest tempost tantsule sobivasse vahemikku, kuid leidub nii aeglasemaid groov’iga lugusid kui ka kiiremaid tänavafunki või funk-rocki näiteid.

Instrumentatsioon ja tehnikad

Funkis kasutatakse palju eri tehnikasid, mis annavad iseloomuliku kõla:

• Rütmikitarr mängib lühikesi, percussiivseid akorde ja „choppe” ehk teravaid lööke; jutustav ja „lahutuslik” mänguvõte.
• Basskitarr — slap- ja pop-tehnikad, samuti käemõõdus groove’id ja liinid, mis juhivad laulu.
• Trummid — rõhutatud jäme löök (backbeat), sagedane kasutus hi-hat sünkopatsioonis ja tom-rütmides.
• Klahvpillid ja süntesaatorid — täidavad harmooniat, loovad padje ja funk-listiikke ridu, 1970. aastate lõpu poole tekkis rohkelt elektroonilisi efekte.
• Sarved — lühemad, lõikudena esitatavad puhkpillimotiivid, mis annavad energiat ja meloodia täiendust.

Mõju, alamžanrid ja populaarne areng

Funk mõjutas tugevalt disko, R&B, hip-hopi ja popmuusikat ning andis aluse paljudele alamžanritele: funk rock (näiteks osa Prince’i loomingust), P-Funk (Parliament/Parliament-Funkadelic), boogie ja 1980. aastate elektrofunk. 1980. ja 1990. aastatel hakati funkilikke bassiliine ja riffe ulatuslikult sample’ima hip-hopis, mis tõi vana funk-kataloogi uue publiku ette.

Kuulsamad artistid ja bändid

Lisaks eelpool nimetatud nimedele on funkil hulgaliselt mõjukaid esinejaid ja ansambleid, kes on stiili kujundanud või edasi viinud: Parliament-Funkadelic, The Meters, Sly and the Family Stone, James Brown, George Clinton, Earth, Wind & Fire, Tower of Power, Prince, Rick James, Kool & the Gang. Ka paljud ansamblid ja artistid on kombineerinud funki rock’i, souli, jazz’i ja funk-popiga, laiendades stiili piire.

Tuntud lood ja albumid

Funk-kataloogi kuuluvad mitmed sümboolsed lood ja albumid, mis aitavad mõista žanri olemust: James Browni megahitimid, Parliamenti ja Funkadelicu albumid, The Meters’i instrumentaallood ning Sly & the Family Stone’i looming. Need plaadid tõestavad, kuidas rütm ja groove saavad kandvaks jõuks nii tantsulugudes kui ka sotsiaalselt laetud lauludes.

Miks funk endiselt oluline on

Funk on jätkuvalt aktuaalne tänu oma rõhule rütmile ja kehale suunatud energiale. Tänapäeva produtsendid sampleivad funk-palasi, artistid kasutavad funk-elemente popis ja R&B-s ning live-ansamblid hoiab elus traditsiooni, kus muusika kutsub tantsima ja ühendab inimesi. Funki lihtsus ja jõuline groove teevad sellest stiili, mis on samaaegselt nii juurdepääsetav kui ka muusikaliselt rikkalik.

Küsimused ja vastused

K: Mis on funkmuusika?

K: Kes on kuulsad funk-muusikud?

K: Milliseid instrumente kasutatakse funkbändides?

K: Millal algas funk-muusika?

K: Kuidas funk segab erinevaid muusikaliike?

K: Millist tantsu saab teha funk-laulude järgi?

K: Kas on ka teisi funkist mõjutatud žanre?

Otsing