Gis-duur
Gis-duur on duurskaala, mis põhineb muusikalisel noodil Gis. Selle võtmesignatuuris on kuus terti ja üks topelt teris.
Lugemise hõlbustamiseks kirjutatakse Gis-duur tavaliselt kui selle enharmooniline ekvivalent As-duurile. Siiski esineb see sekundaarse võtmevööndina mitmes teravmõõtmelises teoses, näiteks Prelüüdis ja fuugas Cis-duuris Bachi "Hästi tempereritud klaveri" 1. raamatust. Gis-moll prelüüdi ja fuuga samast komplektist lõpeb gis-duuris Picardi-tertsiga. Gis-duur on lühikest aega kasutusel mitmes Chopini cis-moll noktüüris.
Skaalad ja võtmed
· v · t · e Diatoonilised skaalad ja võtmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Tabelis on näidatud terade või terade arv igas skaalas. Miinusskaalad on kirjutatud väikseima tähega. |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Gis-duur?
V: Gis-duur on duurskaala, mis põhineb muusikalisel noodil Gis.
K: Mitu terti ja topelt terti on selle võtmesignatuuris?
V: Selle võtmesignatuuris on kuus terti ja üks topelt teris.
K: Kas see kirjutatakse tavaliselt kui As-duur?
V: Jah, lugemise hõlbustamiseks kirjutatakse Gis-duur tavaliselt selle enharmoonilise ekvivalendina As-duur.
K: Kus see veel esineb?
V: See esineb sekundaarse võtmealana mitmetes diis-toonides teostes, näiteks Prelüüdis ja fuugas Cis-duur Bachi "Hästi tempereritud klaveri" 1. raamatust. Gis-moll prelüüdi ja fuuga samast komplektist lõpeb gis-duuris Picardi-tertsiga.
Küsimus: Kas seda on kasutanud Chopin?
V: Jah, gis-duur on lühikest aega kasutusel mitmes Chopini cis-moll-noktüüris.