Dis-moll
Dis-moll on moll skaala, mis põhineb D ♯-l. Harmoonilise molli puhul tõstetakse C♯ C-ni
. Selle võtmesignatuuris on kuus tertsi.
Es-moll on selle enharmooniline ekvivalent. Selle suhteline duur on Fis-duur ja selle paralleelne duur on Dis-duur. See asendatakse tavaliselt Es-duuriga, sest Dis-duur on kahe topeltkõrge tõttu ebapraktiline.
Kuna nii dis-moll kui ka selle enharmooniline ekvivalent on mõlemad kuue aktsidentaaliga, ei kasutata selgelt kumbagi teise asemel. Näiteks on dis-molli
meloodilise molli versiooni kasutamine harfil väga keeruline. B-pedali saab seada teravasse asendisse, kuid C-pedali jaoks ei ole olemas topelt-dušš positsiooni, kuhu seada C-pedali. Bach otsustas "Hästi tempereritud klaveri" I raamatus kirjutada kaheksanda prelüüdi es-mollis, kuid saatva fuua dis-mollis. (II raamatus kirjutas Bach nii kaheksanda prelüüdi kui ka fuuga dis-mollis).
Selles võtmes kirjutatud muusikat peetakse väga raskesti loetavaks, mis tähendab, et klassikalise ajastu jooksul kirjutati peamiselt selles võtmes vähe muusikat. Es-moll on paljude puhkpillide ja puupuhkpillide jaoks lihtsam.
Kõige kuulsam teos selles võtmes on Skrjabini kuulus Etüüd op. 8, nr. 12. Ka vene heliloojale Ljapunovile pidi see võti meeldima, sest ta kirjutas selles võtmes oma teise etüüdi op. 11 ja viisteist aastat hiljem ka oma "Variatsioonid vene teemal" op. 49. Ka tema varajane klaverikontsert nr 1 op. 4 oli enharmoonilises võtmes es-moll.
Mõnes partituuris on 6-dis võtmesignatuurid bassiklahvides kirjutatud nii, et A-dis on ülemisel real. Seda ei tehta sageli, sest see erineb diskantseerimisvõttest.
Seda võtit ei kasutata sageli orkestrimuusikas, vaid pigem klahvimuusikas. Selle klaverimuusika orkestrile arranžeerimisel soovitavad mõned inimesed transponeerida muusikat d-moll või e-moll. Kui tuleb kasutada dis-moll, siis tuleks b-moll puhkpillide osad kirjutada f-mollis, mitte es-mollis.
Skaalad ja võtmed
| · v · t · e Diatoonilised skaalad ja võtmed | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
| ||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
| Tabelis on näidatud terade või terade arv igas skaalas. Miinusskaalad on kirjutatud väikseima tähega. | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on dis-moll?
V: Dis-moll on mollskaala, mis põhineb D♯-l. Selle võtmesignatuuris on kuus terti ja selle enharmooniline ekvivalent on es-moll.
K: Milline on dis-molli suhteline duur?
V: Dis-duur-molli suhteline duur on Fis-duur.
K: Milline on dis-molli paralleelne duur?
V: Dis-duur-molli paralleelne duur asendatakse tavaliselt Es-duuriga, sest Dis-duuri kaks topeltkõrget teevad selle kasutamise ebapraktiliseks.
K: Miks Bach kirjutab kaheksanda prelüüdi es-mollis, kuid sellega kaasneva fuuga dis-mollis?
V: Bach otsustas kirjutada kaheksanda prelüüdi es-mollis, kuid saatva fuuga dis-mollis, sest selles võtmes kirjutatud muusikat peeti väga raskesti loetavaks, mistõttu klassikalise ajastu jooksul kirjutati peamiselt selles võtmes vähe muusikat.
Küsimus: Kes kirjutas Etüüdi op 8 nr 12?
V: Etüüdi op 8 nr 12 kirjutas vene helilooja Skrjabin.
Küsimus: Mitu pala kirjutas Ljapunov, kasutades kummaski variandis seda võtmesignatuuri?
V: Ljapunov kirjutas kolm teost, milles kasutas kummalgi kujul seda võtmesignatuuri - tema teine etüüd op 11, "Variatsioonid vene teemale" op 49 ja Klaverikontsert nr 1 op 4.
K: Kuidas tuleks märkida puhkpillid, kui nad mängivad muusikat, mis on kirjutatud klaverile selles võtmesignatuuris?
V: Kui puhkpillid mängivad muusikat, mis on kirjutatud klaverile selles võtmes, tuleks nende osad kirjutada f-mollis, mitte es-mollis.
