Cis-duur
C♯-duur (või C-duur) on C♯-duuril põhinev duurskaala. Selle põhisignatuuris on seitse terti.
Selle suhteline moll on a♯-moll ja paralleelne moll on c♯-moll. Selle enharmooniline ekvivalent on D♭-duur.
Kui harf on häälestatud Cis-duurile, on kõik pedaalid alumisse asendisse seatud. Kuna kõik keeled on sel viisil lühemaks tehtud, muudab see harfi vähem resoneerivaks.
Enamik heliloojaid eelistab kasutada enharmoonilist ekvivalenti D-duur, sest selles on vaid viis diagonaali. Kuid Johann Sebastian Bach valis tegelikult Cis-duur prelüüdi ja fuuga nr 3 jaoks "Hästi tempereritud klaveri" mõlemas raamatus. Franz Liszt vahetab Ungari rapsoodias nr. 6 teose alguse lähedal D-duurist Cis-duurile. Maurice Ravel kasutas Cis-duur tonaalseks toonikaks oma klaverisüvendi "Ondine" ("Gaspard de la nuit").
Louis Vierne kasutas Messe solennelle'i viimases osas Cis-duuri.
Tõusev ja langev C-duur skaala.
Küsimused ja vastused
K: Mis on C♯ major?
V: C♯-duur (või Cis-duur) on C♯-duuril põhinev duurskaala. Selle põhisignatuuris on seitse terti.
K: Milline on C♯-duuri suhteline moll?
V: C♯-duuri suhteline moll on a♯-moll.
K: Mis on C♯-duuri paralleelmoll?
V: C♯-duuri paralleelmoll on C♯-moll.
K: Milline on Cis-duuri enharmooniline ekvivalent?
V: Cis-duuri enharmooniline ekvivalent on D♭-duur.
K: Kuidas mõjutab harfi häälestamine selles võtmes mängimiseks selle heli kvaliteeti?
V: Kui harf on häälestatud selles võtmes mängimiseks, on kõik pedaalid asetatud alumisse asendisse, mis muudab harfi vähem resoneerivaks, kuna kõik keeled on lühemad.
K: Miks eelistab enamik heliloojaid kasutada hoopis D-duur?
V: Enamik heliloojaid eelistab kasutada D-duur, sest selles on ainult viis diis-duurt, võrreldes seitsme teraga samas noodis Cis-duuris.
K: Kas on olemas tuntud teoseid, mis on kirjutatud spetsiaalselt selle põhitooni jaoks?
V: Jah, Johann Sebastian Bach kirjutas Prelüüdi ja fuuga nr 3 "Hästi tempereritud klaveri" mõlemast raamatust selles võtmes, Franz Liszt vahetas võtmed D-duurist selle vastu oma "Ungari rapsoodia nr 6" alguse lähedal, Maurice Ravel kasutas seda tooniliseks võtmeks "Ondine" oma klaverisarjas "Gaspard de la nuit" ja Louis Vierne kasutas seda "Messe solennelle" lõpupalana.
