Quickstep (tants) – inglise päritolu kiire rahvusvaheline standardtants

Quickstep — inglise päritolu kiire rahvusvaheline standardtants: dünaamilised chassés, sünkoopilised sammud ja võistlustantsu keerukus. Õpi ajalugu, tempot ja tehnikaid.

Autor: Leandro Alegsa

Quickstep on rahvusvahelise stiili tants, mis järgib 4/4 taktimõõtu, umbes 50 takti minutis.p62 Quickstep on oma algusest kui kiirem Foxtrot muutunud üsna erinevaks. Seda tantsitakse tantsusaalide kiireimas tempos.

Quickstep arenes 1920. aastatel Foxtrotti, Charlestoni ja teiste tantsude kombinatsioonist. Tants on inglise päritolu ja standardiseeriti 1927. aastal. Kuigi see pärineb Foxtrotist, on Quickstep nüüdseks üsna eraldiseisev. Erinevalt tänapäevasest Foxtrotist on jalad sageli lähestikku ja sageli esinevad sünkoopilised (split-beat) sammud. Quickstepi kolm iseloomulikku tantsufiguuri on chassés, kus jalad tulevad kokku, veerandpöörded ja lukusamm. p126

Sellest tantsust sai väga dünaamiline, kus tantsupõrandal oli palju liikumist, palju arenenud mustreid, sealhulgas hüpped, jooksud, kiired sammud suure hooga ja pöörlemine. Quickstepi tantsu tempo on üsna tempokas, kuna see on välja töötatud ragtime'i ajastu jazzmuusika järgi, mis oli võrreldes muu tantsumuusikaga kiire tempoga.

Tänapäeval on Quickstepi keerukus, nagu seda teevad võistlustantsijad, kasvanud. Nad kasutavad rohkem sünkoopilisi samme. Kui vanematel aegadel loeti quickstep'i mustreid "quick" (üks takti) ja "slow" (kaks takti) sammudega, siis tänapäeval loendatakse paljud arenenud mustrid jagatud taktidega, näiteks "quick-and-quick-and-quick, quick, slow", kusjuures "and's" on edasised sammud.

Ajalooline taust

Quickstep sündis 1920. aastate lõpu ja 1930. aastate alguse Inglismaal, kui Ameerikast pärit Foxtrot ning populaarsemad ragtime'i ja Charleston-stiilis sammud kohanesid Euroopa tantsusaalide maitsega. Kiire tempo ja energilised mustrid muutsid selle kiiresti nii sotsiaalseks tantsuks kui ka laval nähtavaks soorituseks. 1927. aasta standardiseerimine pani aluse figuuride, rütmi ja tehnikaga seotud reeglitele, mis hiljem levisid üle maailma.

Muusika ja tempo

Quickstep tantsitakse 4/4 taktimõõdus muusikale, tavaliselt üsna kiirel tempol — sageli ligikaudu 48–52 takti minutis (artiklis mainitud umbes 50 takti minutis). Algupärane muusikaline taust tuli ragtime'ist ja varajasest jazzist; tänapäeval sobivad kiiremad swing-, big band- ja jazz-loigud. Rütmiline ülesehitus tugineb "quick" (1 löök) ja "slow" (2 lööki) põhisüsteemile, kuid sageli kasutatakse sünkoopiat ja pool- või jagatud löökidel baseeruvaid "quick-and-..." loendusi, mis annavad tantsule erilise driv'i ja nüansse.

Tehnika ja kehahoid

  • Kehahoid: hoitakse sirget, veidi ette kallutatud ülakeha ja tugev partneriraam (frame). Standardtantsu raam peab jääma stabiilseks, et võimaldada kiiresti liikuvat partneri paaristamist ja pöördeid.
  • Jalatehnika: sammud on kerged ja kiired, tihti tehakse samme ette ja küljele, jalad liiguvad tihedalt üksteise kõrval (especially chassés ja locks). Tantsitakse enamasti kogu jalal või varba-toe kandmisega, sõltuvalt konkreetsest figuurist ja stiilist.
  • Rütm ja energia: rõhk on rütmi selgel tajumisel ning kiiretel jooksudel ja chassé-del ühe jalga järel liikumisel. Quickstep ei kasuta oluliselt rise-and-falli nagu vals; liikumine on pigem värske, hüplev ja ettepoole suunatud.
  • Ohutus ja kontroll: kiirus nõuab head kehatunnetust — hüpete ja suuremahuliste sammude puhul jälgitakse tasakaalu ja partneri juhtimist, eriti võistluslikus soorituses.

Levinumad figuurid ja variatsioonid

Quickstepi repertuaaris on palju erinevaid mustreid, millest mõned näited:

  • Chassé – kiire külgsammude seeria, kus jalad tulevad sageli kokku.
  • Lukusamm (lock step) – samm, kus üks jalg läheb teise ette nii, et tekib "lukustus" ja edasi kiire üleminek.
  • Whisk – külgpööre, kus keha laieneb ja liigub diagonaalselt.
  • Quarter turn (veerandpööre) – lühike pöördenurk, mis ühendab erinevaid liikumissuundi.
  • Running steps ja chassés with quicks – progressiivsed jooksu- või chassé-mustrid, mis annavad tantsule dünaamilisust.
  • Hüpped ja pikemad jooksud – sagedamini sotsiaal- või lavastiilis; võistlusreeglid võivad hüpetel piiranguid seada.

Võistluslik külg ja vormiriietus

Võistlustantsus on Quickstep üks standardtantsudest, kus hinnatakse tehnilist täpsust, rütmitunnet, partneritöö head juhtimist ning koreograafilist variatiivsust. Rahvusvahelised ja riiklikud federatsioonid (nt WDSF/WDC jms) võivad kehtestada täpsed reeglid figuuride, astmike ja liikuvuse kohta.

Võistlusriietus on formaalne: mehed kannavad tavaliselt frakki või tumedat ülikonda, naised elegantset pikka kleiti, millel sageli on volangid või laiad seelikud, mis rõhutavad pöördeid ja liikumist. Tippvõistluste puhul on oluline ka spetsiaalsed tantsukingad, mis võimaldavad kontrollitud, libedat ja ohutut liikumist.

Kuidas õppida ja arendada Quickstepi oskust

  • Alusta rütmitööga: harjuta loendust "quick, quick, slow" ja sünkoopiat "quick-and-quick-and..." aeglaselt, seejärel tempo järk-järgult suurendades.
  • Tööta partneriraami kallal — püsiv ja paindlik frame võimaldab ohutut juhtimist kiiretes mustrites.
  • õpi põhilisi figuure (chassé, lock, whisk, quarter turn) ja seejärel liida need kokku voolavaks koreograafiaks.
  • Küsi õpetajalt või treenerilt tagasisidet videote alusel — kiired sammud võivad visuaalselt peita tehnilisi vigu, mida on parem varakult korrigeerida.
  • kuula sobivat muusikat ja harjuta tasakaalu- ning põhiestetikat — sujuv liikumine ja õige energia annavad esinemisele professionaalse ilme.

Kokkuvõte

Quickstep on energiline ja elegantne standardtants, mille juured on 1920. aastate Foxtrotis ja ragtime'i ajastu muusikas. Tänapäeval on see arenenud keerukaks võistluslikuks tantsuks, mis nõuab head rütmitunnet, tugevat partneriraami ja oskust sooritada sünkoopilisi ning kiireid mustreid. Sõltuvalt stiilist võib tantsu sooritada lihtsamatest sotsiaalsetest variantidest aina keerulisemate ja kiiremate võistlusversioonideni.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Quickstep?


V: Quickstep on rahvusvahelise stiili tants, mis järgib 4/4 taktimõõdu, umbes 50 takti minutis. See arenes 1920. aastatel Foxtrotti, Charlestoni ja teiste tantsude kombinatsioonist.

K: Mille poolest erineb see tants Foxtrotist?


V: Quickstep on muutunud üsna erinevaks võrreldes oma algusaegade kiirema Foxtrotiga. Erinevalt tänapäevasest Foxtrotist on jalad sageli tihedalt kokku pandud ja tihti esineb sünkoopilisi (split-beat) samme.

K: Millised on Quickstepi mõned iseloomulikud tantsufiguurid?


V: Quickstepi kolm iseloomulikku tantsufiguuri on chassés (kus jalad lähevad kokku), veerandpöörded ja lock step.

K: Millise muusikaga sobib see tants?


V: Quickstep töötati välja ragtime'i ajastu jazzmuusika järgi, mis oli võrreldes muu tantsumuusikaga kiire. Tänapäeval käib see rohkem sünkoopiliste sammudega kui vanematel aegadel loeti quickstepi mustreid "quick" (üks takt) ja "slow" (kaks takti).

K: Milline liikumine toimub tantsupõrandal seda stiili tehes?


V: Sellest tantsust sai väga dünaamiline tants, kus tantsupõrandal toimub palju liikumist, sealhulgas hüpped, jooksud, kiired sammud koos hooga ja pöörlemine.

K: Millal see stiil tekkis?


V: Quickstep sai alguse 1927. aastal Inglismaal ja standardiseeriti samal aastal.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3