William Whewell (24. mai 1794 - 6. märts 1866) oli inglise polümaatik, anglikaani preester, filosoof, teoloog ja teadusajaloolane. Ta mõjutas oma aja suuri teadlasi: John Herschel, Charles Darwin, Charles Lyell ja Michael Faraday. Ta on tuntud nii oma teaduslike tööde kui ka keeleliste uuenduste poolest: tema tekste peetakse sageli üheks põhjuseks, miks levis sõna teadlane (inglise keeles "scientist"), mida ta kasutas oma 1830. aastate käsitlustes.
Puusepa poeg Whewell tõusis tippu. Ta oli 28 aastat professor ja 25 aastat Cambridge'i Trinity College'i juhataja. Ta oli üks Briti Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni asutajaliikmeid ja president, Kuningliku Seltsi liige ja Geoloogiaühingu president. Tema nimetamist Trinity kolledži magistriks soovitas peaminister Robert Peel ise. Whewell oli ülikoolis aktiivne õppejõud ja administratiivjuht, kes mõjutas Cambridge'i teaduslikku ja akadeemilist elu mitmekülgselt.
Tööd ja panus
Whewell tegeles väga mitmes valdkonnas: ta uuris ookeanide tõusu ja mõõna (mille eest ta sai kuningliku medali), avaldas uurimusi mehaanika, füüsika, geoloogia, astronoomia ja majanduse teemadel. Ta kirjutas ka luuletusi, tõlkis Goethe teoseid ning koostas jutlusi ja teoloogilisi traktaate. Whewell avaldas olulisi teadusfilosoofilisi teoseid, näiteks "History of the Inductive Sciences" (1837) ja "The Philosophy of the Inductive Sciences" (1840), kus ta käsitles teadusliku uurimise meetodeid, üldistuste loomist ja induktiivse tõestuse probleeme.
Üks Whewellile omistatud tähtsamaid panuseid teaduse arengusse on mõistete ja terminite kujundamine ning teaduskeele selgitamine. Ta kasutas ja populariseeris mõisteid nagu "colligation" (faktide sidumine ehk üldistuste kokkukogumine) ning "consilience" (erinevate andmekildude kokku langev kinnitamine), mis aitasid rõhutada teooriate rolli faktide mõistmisel. Samuti on tunnustatud tema roll ingliskeelse sõna teadlane (scientist) levitamisel − ta kasutas selliseid termineid 1830. aastatel, kui teaduse ja teadlaste institutsioonid olid kujunemas.
Akadeemiline mõju ja pärand
Whewell oli oluline mõtleja teaduse metodoloogia ja ajaloo alal. Tema töö pani aluse aruteludele selle üle, kuidas teadusprogess toimub, milline on teooriate ja vaatlusandmete vaheline suhe ning kuidas teaduslik terminoloogia aitab teadmisi struktureerida. Ta mõjutas nii oma õpilasi kui ka kaasaegseid teadlasi, olles kirjavahetuses ja koostöös paljude silmapaistvate teadlastega.
Kuigi mõned Whewlli seisukohad – eriti tema filosoofilised ja teoloogilised vaated – on tänapäeva teaduskesksetes aruteludes ümber hinnatud, jääb tema pärandiks see, et ta aitas kujundada nii teaduspraktikat kui ka keelt, millega teadusest räägitakse. Tema mitmekülgsus – ühendada matemaatika, loodus- ja humanitaarteadused ning religioon – teeb temast klassikalise näite 19. sajandi polümaatist.
