Kättesaadavus }}.
Kätekäitumine on eelistus kasutada teatud asjade puhul kas vasakut või paremat kehaosa. Inimesi nimetatakse vasakukäelisteks või paremakäelisteks, kui nad eelistavad kirjutada vasaku või parema käega. Nad võivad eelistada teatud käte kasutamist teatud ülesannete täitmiseks.
Enamik inimesi on paremakäelised. Paljud eelistavad kasutada parempoolset silma, parempoolset jalga ja parempoolset kõrva, kui nad on sunnitud nende kahe vahel valima). Selle põhjused ei ole täielikult arusaadavad.
Kahe käe oskus on see, kui inimene oskab kasutada mõlemat kätt ja/või mõlemat kehaosa ligikaudu võrdselt. Tõeline kahe käe oskus on väga haruldane.
Käekäelisus ja ajufunktsioon
Kätekäitumise põhjuseks on ajufunktsiooni lateraliseerumine. Lateraliseerumist ei esine ainult inimestel: seda esineb paljudel loomaliikidel.
Näib, et kätelikkus tuleneb ajupoolkera tööjaotusest. Enamiku inimeste puhul juhib vasakpoolne ajupoolkera rääkimist ja vasakpoolne ajupoolkera kontrollib parempoolset kehaosa. 90-92%-l inimestest on vasakpoolne ajupoolkera keelepoolkera. Seetõttu on paremakäelisus ülekaalus. See teooria ennustab, et vasakukäeliste inimeste aju tööjaotus on vastupidine.
Ühiskonnas
Paljud ühiskonnad on püüdnud vasakukäelistele lastele parempoolsust peale suruda ("sunnitud lateraalsus"). Üldine kogemus on, et sellised katsed ei ole täiesti edukad ja põhjustavad häda. Kirjutamine on üks näide. Parempoolne kiri liigub paremale poole ja paremakäeline kirjutaja käsi näitab, mida just kirjutati, mis on hea tagasiside. Kui vasakukäeline inimene kirjutab parema käega käsikirja, varjab (peidab) tema käsi seda, mida just kirjutati. See segab kirjutajale loomulikku visuaalset tagasisidet. Seega on meie tähestiku kirjutamise viis, mis liigub paremale, paremakäeliste kirjutajate jaoks parem. Teisest küljest, klaviatuuri puhul ei ole käe oskus oluline. Seepärast ei ole käeoskus praegu enam nii oluline kui varem.
Siiski on palju tööriistu, mis on tavaliselt valmistatud paremakäeliste jaoks, ning vasakukäeliste versioonide ostmine võib olla keeruline ja kallim.
Käekäelisus ja varajane inimkond
Füüsilised antropoloogid on märkinud, et inimese võime visata selliseid relvi nagu kivid ja odad on üsna märkimisväärne. Šimpansidel on käteosavus, kuid nende viskamisvõime on palju kehvem. Kaitseks, saagi püüdmiseks ja tööriistade valmistamiseks on käteoskus kriitilise tähtsusega.
Muud loomad
Paljudel teistel loomadel on samuti käeosavus. Näiteks: elevantidel on sageli eelistused selle suhtes, kas nad kiigutavad oma kintse vasakule või paremale. Mesilastel on parempoolsed antennid, mis on lõhnade suhtes tundlikumad. Papagoid võivad olla vasak- või parempoolsed, ja mõnedel ei ole selle vastu midagi (nad on kahekäelised). Nii erinevatele loomadele nagu kanad ja minnalased meeldib ühe silmaga toitu otsida ja teise silmaga röövloomade järele valvata. See näib aitavat neil teha kahte asja korraga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on käekäik?
V: Käelisus on eelistus kasutada teatud ülesannetes kas vasakut või paremat kehapoolt.
K: Kuidas kirjeldatakse inimesi, kui tegemist on käelisusega?
V: Inimesi kirjeldatakse vasakukäelistena või paremakäelistena, kui nad eelistavad kirjutada vasaku või parema käega.
K: Mis on kõige tavalisem, kui tegemist on käelisusega?
V: Enamik inimesi on paremakäelised.
K: Mida tähendab kahe käe oskus?
V: Ambidexteriteedi all mõeldakse seda, et inimene oskab kasutada mõlemat kätt ja/või mõlemat kehaosa ligikaudu võrdselt.
K: Kas tõeline mõlemakäelisus on haruldane?
V: Jah, tõeline kahe käe oskus on väga haruldane.
K: Millisel viisil töötavad mõned spordialad mitte-domineerivate külgede tasandamise nimel?
V: Mõnel spordialal tehakse tööd mittedomineeriva poole mõju tasandamiseks. Jalgpall on hea näide.
K: Miks ei ole täielikult arusaadav, miks enamik inimesi on paremakäelised?
V: Põhjuseid, miks enamik inimesi on paremakäelised, ei ole täielikult mõistetud.
