Käekäitumine: mis on paremakäelisus, vasakukäelisus ja kahekäelisus
Käekäitumine on eelistus kasutada teatud tegevusteks kas vasakut või paremat kehaosa. Inimesi nimetatakse vasakukäelisteks või paremakäelisteks, kui nad eelistavad kirjutada, visata või teha teisi oskustöid vastava käega. Käekäitumine võib hõlmata ka eelistusi silma, jala ja kõrva kasutamisel ning sageli ei ole need eelistused täielikult ühesugused kõikide tegevuste puhul.
Mis on paremakäelisus ja vasakukäelisus?
Enamik inimestest on paremakäelised — rahvusvahelised uuringud näitavad tavaliselt, et umbes 80–90% inimestest eelistab paremat kätt. Vasakukäeliste osakaal jääb ligikaudu 10–20% vahele, sõltuvalt populatsioonist ja mõõtmismeetodist. Paljudel inimestel on samuti eelistus kasutada paremat silma, paremat jalga ja paremat kõrva teatud ülesannete tegemisel.
Mis on kahekäelisus (ambidextrous) ja segakäelisus?
Kahe käe oskus ehk kahekäelisus tähendab, et inimene oskab kasutada mõlemat kätt ligikaudu võrdselt paljudes tegevustes. Tõeline, sünnipärane kahekäelisus on väga haruldane (vähem kui 1%). Sageli kasutatakse mõisteid:
- Segakäelisus — eelistused sõltuvad ülesandest (näiteks kirjutab inimene parema käega, kuid viskab vasaku käega).
- Õpitud kahekäelisus — inimene on teadlikult treeninud teist kätt teatud ülesannetes kasutama (näiteks muusikariistade mäng or spordialadel).
Põhjused ja ajuteadus
Käekäitumist mõjutavad mitmed, sageli üksteisega seotud tegurid:
- Geneetika — pärilikkus mängib rolli, kuid ei ole üksainsa geeni juhtimisel; erinevad geenivariandid suurendavad paremakäelisuse või vasakukäelisuse tõenäosust.
- Emakaväline areng — raseduse ajal esinevad tegurid (hormonaalne keskkond, platsenta asend, sünnituskomplikatsioonid) võivad mõjutada eelistusi.
- Ajulateraliseerumine — enamik paremakäelisi inimesi kasutab vasakut ajupoolkera kõne ja keeletoimingute jaoks, mis omakorda reguleerib parema käe oskusi. Vasakukäelistel võib keelefunktsioon olla sageli vasakul, paremal või jaotunud mõlema vahel.
- Kultuur ja kasvatus — mõnes ühiskonnas eelistati ajalooliselt õigekäelisust ja lapsi võideldi ümber suunata, mis muutis käekäitumise nähtuste levikut.
Kuidas käekäitumist hinnatakse ja kujuneb see lapseeas
Lapse käekäitumise eelistus võib hakata ilmnema juba imikueas (nt eelistus haarata mänguasju teatud käega) ja tavaliselt on püsivamaks muutunud umbes 3–5. eluaastaks. Käekäitumise hindamiseks kasutatakse lihtsaid ülesandeid (kirjutamine, viskamine, lusika kasutamine) või skaalasid nagu Edinburghi käekäitumise küsimustik.
Praktilised nõuanded ja müüdid
- Ära sunnita lapset ümber — kui laps eelistab üht kätt, on tavaliselt parem seda toetada; sunniviisiline ümberõpe võib tekitada stressi ja mõnel juhul häirida motoorseid või keelelisi oskusi.
- Ergonoomika ja tööriistad — paljud tööriistad, tööpingid ja käärid on disainitud paremakäelistele. Vasakukäelistele on olemas spetsiaalsed vahendid (vasakkäelised käärid, muusikariistade seaded jpm).
- Paber ja kirjutamine — vasakukäelised kirjutavad sageli teistmoodi paberi ja pliiatsi hoidmise tõttu; paberi kaldenurk ja sobiv pliiats võivad aidata vältida tindiplekke ja ebamugavust.
- Müüdid — vasakukäelisus ei tähenda tingimata suuremat loomingulisust, vaimuhaigust ega haigemust. Mõned väikesed seosed teatud neuroarenguliste häiretega on uuritud, kuid põhjus-tagajärg seos on sageli keeruline ja mitte üks-ühele.
- Eelised spordis ja igapäevaelus — vasakukäelised võivad teatud vastasseisusspordialadel (nt tennis, poks) saada üllatuslikku eelist paremakäeliste vastu, kuna vastaspool on harjunud paremakäelistega. Samas võib igapäevaelus olla takistusi tööriistade ja seadmete tõttu.
Kokkuvõte: Käekäitumine on loomulik eelistus, mida mõjutavad nii pärilikud kui ka keskkondlikud tegurid. Enamik inimesi on paremakäelised, vasakukäelisi on tunduvalt vähem ning tõeline kahekäelisus on haruldane. Oluline on toetada lapse loomulikku eelistust, kasutada vajadusel ergonoomilisi vahendeid ning mõista, et käekäitumise mitmekesisus on normaalne osa inimestevahelisest eripärast.
Käekäelisus ja ajufunktsioon
Kätekäitumise põhjuseks on ajufunktsiooni lateraliseerumine. Lateraliseerumist ei esine ainult inimestel: seda esineb paljudel loomaliikidel.
Näib, et kätelikkus tuleneb ajupoolkera tööjaotusest. Enamiku inimeste puhul juhib vasakpoolne ajupoolkera rääkimist ja vasakpoolne ajupoolkera kontrollib parempoolset kehaosa. 90-92%-l inimestest on vasakpoolne ajupoolkera keelepoolkera. Seetõttu on paremakäelisus ülekaalus. See teooria ennustab, et vasakukäeliste inimeste aju tööjaotus on vastupidine.
Ühiskonnas
Paljud ühiskonnad on püüdnud vasakukäelistele lastele parempoolsust peale suruda ("sunnitud lateraalsus"). Üldine kogemus on, et sellised katsed ei ole täiesti edukad ja põhjustavad häda. Kirjutamine on üks näide. Parempoolne kiri liigub paremale poole ja paremakäeline kirjutaja käsi näitab, mida just kirjutati, mis on hea tagasiside. Kui vasakukäeline inimene kirjutab parema käega käsikirja, varjab (peidab) tema käsi seda, mida just kirjutati. See segab kirjutajale loomulikku visuaalset tagasisidet. Seega on meie tähestiku kirjutamise viis, mis liigub paremale, paremakäeliste kirjutajate jaoks parem. Teisest küljest, klaviatuuri puhul ei ole käe oskus oluline. Seepärast ei ole käeoskus praegu enam nii oluline kui varem.
Siiski on palju tööriistu, mis on tavaliselt valmistatud paremakäeliste jaoks, ning vasakukäeliste versioonide ostmine võib olla keeruline ja kallim.
Käekäelisus ja varajane inimkond
Füüsilised antropoloogid on märkinud, et inimese võime visata selliseid relvi nagu kivid ja odad on üsna märkimisväärne. Šimpansidel on käteosavus, kuid nende viskamisvõime on palju kehvem. Kaitseks, saagi püüdmiseks ja tööriistade valmistamiseks on käteoskus kriitilise tähtsusega.
Muud loomad
Paljudel teistel loomadel on samuti käeosavus. Näiteks: elevantidel on sageli eelistused selle suhtes, kas nad kiigutavad oma kintse vasakule või paremale. Mesilastel on parempoolsed antennid, mis on lõhnade suhtes tundlikumad. Papagoid võivad olla vasak- või parempoolsed, ja mõnedel ei ole selle vastu midagi (nad on kahekäelised). Nii erinevatele loomadele nagu kanad ja minnalased meeldib ühe silmaga toitu otsida ja teise silmaga röövloomade järele valvata. See näib aitavat neil teha kahte asja korraga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on käekäik?
V: Käelisus on eelistus kasutada teatud ülesannetes kas vasakut või paremat kehapoolt.
K: Kuidas kirjeldatakse inimesi, kui tegemist on käelisusega?
V: Inimesi kirjeldatakse vasakukäelistena või paremakäelistena, kui nad eelistavad kirjutada vasaku või parema käega.
K: Mis on kõige tavalisem, kui tegemist on käelisusega?
V: Enamik inimesi on paremakäelised.
K: Mida tähendab kahe käe oskus?
V: Ambidexteriteedi all mõeldakse seda, et inimene oskab kasutada mõlemat kätt ja/või mõlemat kehaosa ligikaudu võrdselt.
K: Kas tõeline mõlemakäelisus on haruldane?
V: Jah, tõeline kahe käe oskus on väga haruldane.
K: Millisel viisil töötavad mõned spordialad mitte-domineerivate külgede tasandamise nimel?
V: Mõnel spordialal tehakse tööd mittedomineeriva poole mõju tasandamiseks. Jalgpall on hea näide.
K: Miks ei ole täielikult arusaadav, miks enamik inimesi on paremakäelised?
V: Põhjuseid, miks enamik inimesi on paremakäelised, ei ole täielikult mõistetud.
