Fentsüklidiin (lühendatud versioon keemilisest nimetusest fenüültsükloheksüülpiperidiin), mida tavaliselt nimetatakse PCP-ks, on ebaseaduslik narkootikum. PCP-d nimetatakse hallutsinogeenseks narkootikumiks: see põhjustab inimestel hallutsinatsioone ning näeb, kuuleb ja tajub asju, mis ei ole reaalsed. PCP on neurotoksiline. See põhjustab ajus muutusi, mis võivad jätta püsivaid kahjustusi. Enne kui inimesed hakkasid PCP-d illegaalse narkootuumina kasutama, kasutati seda anesteetikumina.

PCP on valge pulber, mis koosneb väikestest kristallidest. See lahustub kergesti vees või alkoholis. PCP-l on mitmeid slängi- või tänavanimesid; kõige levinum on "inglitolm". Teised slänginimetused PCP-le on ingliskarvad, inglissudu, aurora borealis, must värk, kristall, tsüklonid, kuradi tolm, nukker tolm, palsamiõli, hallutsinogeen, hobuse rahusti, reaktiivkütus, maagiline tolm, raketikütus või tähetolm. PCP-d segatakse mõnikord marihuaanaga ja seda nimetatakse armastuse paadiks või tapjarohuks. PCP-d võib segada ka crackiga; seda nimetatakse "space basing'iks".

Kuidas PCP-d kasutatakse

PCP-d võib manustada mitmel viisil:

  • Suitsetades – tihti segatakse taime (nt marihuaana) või eeterlike vedelikega ja suitsetatakse.
  • Inhalaatorina või ninna tõmmates – pulber võib olla inhaleeritav.
  • Suukaudselt – kapslites või lahusena.
  • Süstides – harvem, kuid võimalik peatundideks ja tugevamate mõjudega.

Välised ja viivitamatud mõjud

  • Hallutsinatsioonid ja tajuhäired (nägemis‑, kuuldus‑ või tunnetusmõjud).
  • Segasus, erutus, ärevus või paranoilised mõtted.
  • Liikumishäired, koordinatsiooni ja tasakaalu kaotus.
  • Keha tundlikkuse muutused – tuimus või valu tundmise kadu.
  • Suurenenud vererõhk, kiirenenud südametegevus, higistamine ja kontrollimatu liikumine.
  • Väga kõrge annuse korral krambid, kooma või äärmuslik käitumislik agressiivsus.

Pikaaegsed ja tõsised terviseriskid

PCP kasutamine võib põhjustada nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi kahjustusi:

  • Neurotoksilisus: PCP mõjutab aju keemiat ja võib viia kognitiivsete funktsioonide halvenemiseni (mälu- ja tähelepanuhäired).
  • Psühhoos: korduvad kasutamised võivad vallandada või süvendada psühhootilisi seisundeid (püsivad hallutsinatsioonid või paranoilised seisundid).
  • Füüsilised kahjustused: korduvad krambid või tõsised vererõhu ja südameprobleemid võivad jätta püsivaid tagajärgi.
  • Sotsiaalsed tagajärjed: sõltuvus, töö- ja suhteprobleemid, seaduslikud tagajärjed.

Ohtlikud koosmõjud ja riskid

PCP-d ei tohiks segada teiste ainete — eriti alkoholiga, opiaatidega, stimulantidega (nt amfetamiinid, kokaiin) või rahustitega (nt bensodiasepiinid) — sest kombinatsioonid võivad tugevdada keskse närvisüsteemi talitlushäireid, põhjustada eluohtlikke hingamis- või südameprobleeme ning raskendada arstiabi andmist.

Üledoos ja esmaabi

  • Tõsisteks üledoosi sümptomiteks on tugev ärevus, desorientatsioon, krambid, teadvushäire või kooma, tugev hingamisraskus, kõrge kehatemperatuur ja kontrollimatu vägivaldne käitumine.
  • Kui kahtlustate üledoosi: helistage kohe erakorralisele meditsiiniabile (nt 112) ja teavitage vastuvõtjat, et on tegemist PCP-ga. Püüdke ohutult eemaldada ravimit või selle pakendi, kui see on võimalik, ning hoidke kannatanu rahulikult ja turvaliselt kuni abi saabumiseni.
  • Meditsiinis võib esmaabi hõlmata hapnikku, vedeliku manustamist, krampe alandavaid ravimeid (nt bensodiasepiine) ja pidevat elutähtsate näitajate jälgimist.

Õiguslik staatus ja toetused

PCP on enamikus riikides keelatud ja selle omamine, müük või levitamine toob kaasa õiguslikke tagajärgi. Kui inimene otsib abi sõltuvuse või PCP-ga seotud psühholoogiliste probleemide korral, tasub pöörduda kohaliku tervishoiuteenuse, sõltuvusravi keskuse või kriisitelefoni poole.

Kahjude vähendamine (harm reduction)

  • Vältige aine segamist teiste uimastitega või alkoholiga.
  • Kui inimene on otsustanud kasutada, olgu selleksgi ohtlik: kasutage väikseimat võimalikku annust, ärge jääge üksi ja leidke usaldusväärne inimene, kes jääb kainena tähele panema.
  • Ärge juhtige ega kasutage masinaid pärast PCP tarvitamist.
  • Kui võimalik, kontrollige ainet laboritingimustes (keemilise analüüsi või testimise abil) — tänavatoodetel võib olla ootamatuid lisaaineid.
  • Kui esineb häireid pärast tarvitamist, otsige kiiresti meditsiinilist abi.

Kus otsida abi

Kui teie või keegi tuttav tarvitab PCP-d ja vajab abi, võtke ühendust perearstiga, kohaliku sõltuvusravi keskusega või erakorralise meditsiiniabiga. Toetusprogrammide ja nõustamise kaudu saab juhiseid katkestamise, võõrutuse ja taastumise kohta.

PCP on ohtlik aine, mille tarvitamine võib põhjustada nii vaimseid kui ka füüsilisi tervisekahjustusi. Teadlikkus riskidest, ohutusmeetmete järgimine ja vajadusel kohene abiotsimine vähendavad tõsiste tagajärgede tõenäosust.