Polümüalgia rheumatica (PMR): sümptomid, diagnoos ja ravi

Polümüalgia rheumatica (PMR) — sümptomid, kiire diagnoos ja tõhus prednisoonravi; õppige tunnuseid, testid (ESR) ja kuidas taastada liikumisvabadus üle 50-aastastel.

Polymyalgia rheumatica ("PMR", mõnikord nimetatakse ka lihtsalt polümüalgiaks) on sündroom või seisund, mis põhjustab peamiselt valutunnet ja jäikust ülakeha lihastes ja liigestes. Tavaliselt algab see kiiresti — päevade kuni nädalate jooksul — ja mõjutab kõige sagedamini õlgu, reite ülaosas (puusa- või reie piirkond) ning ka kaela ja õlavöötme lihaseid. Üldise haigustundega võib kaasneda väsimus, palavik ja kehakaalu langus.

Sümptomid

Peamised kaebused on:

• Hommikune jäikus ja valu õlgades ja puusades, mis kestab sageli üle 30 minuti ja piirab igapäevategevusi;
• Valu, mis võib olla halvem hommikuti, kuid mõnikord ka õhtul või hilisõhtul;
• Üldine halb enesetunne, väsimus, väike palavik ja soovimatus söögiisu;
• Mõnel patsiendil (umbes 10–20%) esineb samaaegselt temporaalne arteriit (suurema veretoe põletik), mis võib anda peavalu, näo- või kuklapoolse tundlikkuse, lõualuude valu närimisel (jaw claudication) ja harvadel juhtudel nägemishäireid.

Kes võib haigestuda

PMR mõjutab sagedamini naisi kui mehi ja esineb peamiselt inimesel üle 50. eluaasta; harva tekib see noorematel. Haiguse esinemissagedus suureneb vanusega.

Diagnoos

PMR-i diagnoos põhineb peamiselt kliinilisel pildil (iseloomulikud valud ja hommikune jäikus) ning põletikunäitajate tõusus. Üks vereanalüüs, mida tavaliselt tehakse, on erütrotsüütide settimise kiirus (ESR), mis mõõdab, kui kiiresti patsiendi punased verelibled settivad katseklaasis. Mida kiiremini vererakud settivad, seda kõrgem on ESR väärtus, mis tähendab, et tegemist on põletikuga. Samuti mõõdetakse tihti C‑reaktiivset valku (CRP) — see on samuti tõusnud PMR‑is.

Olulised diagnostilised märgid

• Kõrge ESR ja CRP (tavaliselt märgatavalt tõusnud).
• Musklite ensüümid nagu kreatiinkinaas (CK) on tavaliselt normaalsed — see aitab eristada PMR‑i põletikulist lihaspõletikust (polümüosiidist).
• Pildiuuringud: ultraheli võib näidata bursiiti ja sünoviiti õlaliigeses või puusas; mõnikord kasutatakse ka kompuutertomograafiat või PET‑CT‑d, kui kahtlustatakse suurtveresoonte vaseliiti.

Diagnoos on sageli kliiniline — kui sümptomid ja põletikunäitajad sobivad ning patsient reageerib kiiresti ravile, kinnitab see diagnoosi. Kui pärast ravi ei tule oodatud paranemist (näiteks kolm päeva 10–20 mg prednisooni päevas) tuleb diagnoos uuesti läbi vaadata.

Ravi

Peamine ravimeetod on kortikosteroidid. Prednisoon on PMR‑i puhul valitud ravim. Algannus sõltub sümptomite raskusest, tavaliselt kasutatakse 12,5–25 mg päevas (paljudel juhul 15 mg ±). Paljud patsiendid tunnevad märgatavat leevendust juba mõne tunni kuni paari päeva jooksul pärast ravi alustamist.

Ravi kestus on sageli üle ühe aasta ja aeglane annuse vähendamine (titrimine) on vajalik, sest äkiline katkestamine võib viia retsidiivini. Mõned patsiendid vajavad ravi mitu aastat; teistel õnnestub steroidid täielikult lõpetada varem.

Täiendavad ravimeetodid ja kaalutlused:

• Osteoprofülaktika: pikaajalise steroidhooldusega tuleb ennetada luuhõrenemist — soovitatakse piisavalt D‑vitamiini ja kaltsiumi ning vajaduse korral bisfosfonaate vastavalt arsti juhistele.
• Steroidi kõrvaltoimed (võib tekkida kõrge vererõhk, veresuhkur, kaalutõus, osteoporoos, meeleolu muutused) nõuavad jälgimist ja vajadusel ravi korrigeerimist.
• Steroidi‑säästvad ravimid: korduvad retsidiivid või tugevad kõrvaltoimed võivad viia lisaravimeid (näiteks metotreksaat) kasutamisele; raskemate juhtumite ja suurte veresoonte põletiku korral kaalutakse ka bioloogilisi ravimeid (nt tsitokiini blokaatorid) spetsialisti juhtimisel.

Jälgimine ja prognoos

Enamik inimesi paraneb oluliselt kiiresti pärast steroidravi alustamist. Siiski on kordused suhteliselt tavalised ja ravi kohandamine võib olla vajalik. Arst jälgib kliinilist seisundit ja põletikunäitajaid (ESR, CRP) ning hindab steroidide võimalikku pikaajalist mõju.

Millal pöörduda arsti poole kohe

Kui tekivad nägemishäired, tugev pea- või kuklapoolne valu, lõualuude valu närimisel või äkiline nägemise halvenemine, tuleb pöörduda viivitamatult arsti poole, sest need võivad viidata temporaalsele arteriidile (suure veresoone põletik), mis võib põhjustada püsiva silmanägemise kaotuse ilma kiireta ravita.

Muud soovitused

• Liigu regulaarselt ja tee sobivaid harjutusi — füsioteraapia võib aidata säilitada liigeste liikuvust ja lihaste tugevust.
• Aja jooksul õpi tunnetama sümptomite halvenemist ja hoia rutiinset jälgimist arsti juures, et vähendada tüsistuste riski.
• Konsulteeri reumatoloogi või perearstiga, kui tekivad raviga seotud probleemid või kui diagnoos on ebaselge.

Kui pärast kolmepäevast 10–20 mg prednisooni suukaudset manustamist ööpäevas patsient ei parane oluliselt, tuleb diagnoos uuesti läbi vaadata ja kaaluda täiendavaid uuringuid või alternatiivseid diagnoose. Mõnel juhul võib sümptomeid leevendada juba mõne tunni jooksul.

Küsimused ja vastused

K: Mis on polymyalgia rheumatica?

K: Millal tekib enamikul PMR-i põdevatel inimestel valu?

K: Mis on temporaalne arteriit?

K: Keda PMR kõige enam mõjutab?

K: Mis on erütrotsüütide settereaktsiooni (ESR) vereanalüüs?

K: Milline on PMR-i raviks valitud ravim?

K: Kui kaua peavad patsiendid PMR-i raviks tavaliselt prednisooni võtma?

Otsing