Progeeria
Progeria ( /proʊˈdʒɪəriə/), mida nimetatakse ka Hutchinson-Gilfordi progeria sündroomiks ja HGPS progeria sündroomiks, on väga haruldane geneetiline häire. Progeriaga sündinud lastel esinevad vananemisele sarnased sümptomid. Nende hulka võivad kuuluda nahakortsud ja hallid juuksed või kiilaspäisus. Progeria on üks mitmest progeroidsündroomist. Sõna progeria tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "pro" (πρό), mis tähendab "enne" või "enneaegne", ja "gēras" (γῆρας), mis tähendab "vanadus".
See on väga haruldane, ainult 1 laps iga 8 miljoni elussünni kohta. Progeriahaiged elavad tavaliselt vaid teismeliste aastate keskpaigast kuni kahekümnendate aastate alguseni. See on geneetiline seisund, mis tekib uue mutatsioonina. See on harva pärilik, sest selle haigusega inimesed ei ela tavaliselt piisavalt kaua, et saada lapsi.
Teadlased uurivad progeriat, sest see võib paljastada vihjeid normaalse vananemisprotsessi kohta. Progeria kirjeldas esmakordselt 1886. aastal Jonathan Hutchinson. Seda kirjeldas 1897. aastal ka Hastings Gilford iseseisvalt. Hiljem nimetati seisundit Hutchinsoni-Gilfordi progeria sündroomiks.
Küsimused ja vastused
K: Mis on progeria?
V: Progeria on väga haruldane geneetiline häire, mille puhul selle haigusega sündinud lastel ilmnevad vananemise sümptomid, näiteks nahakortsud ja hallid juuksed või kiilaspäisus.
K: Kust tuleb sõna progeria?
V: Sõna progeria tuleneb kreekakeelsetest sõnadest "pro" (πρό), mis tähendab "enne" või "enneaegne", ja "gēras" (γῆρας), mis tähendab "vanadus".
K: Kui levinud on progeria?
V: Progeria on väga haruldane, seda esineb ainult 1 lapsel iga 8 miljoni elusündinu kohta.
K: Kui kaua elavad progeriahaiged tavaliselt?
V: Progeriahaiged elavad tavaliselt vaid teismeliste aastate keskpaigast kuni kahekümnendate aastate alguseni.
K: Kas progeriahaigetel on võimalik saada lapsi?
V: See on harva pärilik, sest selle haigusega inimesed ei ela tavaliselt piisavalt kaua, et saada lapsi.
K: Kes kirjeldas esimesena progeriat?
V: Progeria kirjeldas esmakordselt 1886. aastal Jonathan Hutchinson ja iseseisvalt 1897. aastal Hastings Gilford. Hiljem nimetati seisundit Hutchinsoni-Gilfordi progeria sündroomiks.
