Pneumotooraks (mõnikord nimetatakse ka "kokkuvarisenud kopsuks") on terviseprobleem, mille puhul õhk või gaas on pleura ruumides (kopsu ja kopsukelme vahelises ruumis). Pleura on õhuke membraan, mis katab kopsu. Kopsukelme kaks osa tavaliselt puutuvad kokku. Kopsu pinnal võib tekkida auk. Sellisel juhul siseneb õhk pleura ja kopsu vahele. Kops variseb kokku. Kui pleura ruumidesse satub piisavalt õhku, võib see suruda ka teisi rinnus olevaid organeid või osi, nagu süda või aortat. Pneumotoraks on meditsiiniline hädaolukord.

Pneumotooraks võib avalduda eri raskusastmetes ja põhjustatud erinevatel viisidel. Sõltuvalt tekkepõhjusest ja haiguse kulust eristatakse mitut tüüpi, mis vajavad erinevat lähenemist diagnoosile ja ravile.

Tüübid ja jagunemine

Peamised tüübid:

  • Spontaanne pneumotooraks
    • Primaarne spontaanne — tekib ilma varasema teadaoleva kopsuhaiguseta, sagedamini noortel, eriti pikka ja kõhnaehituselistel meestel ning suitsetajatel.
    • Sekundaarne spontaanne — tekib olemasoleva kopsuhaiguse (näiteks COPD, astma, kopsuinfektsioon, kopsesõlmed, kopsuemboolia jms) taustal ja on tavaliselt tõsisem.
  • Traumaatiline pneumotooraks — tekib rinnaeest või rindkere lähedalt saadud vigastuse (näiteks läbitegev trauma, luumurde terav ese) tõttu.
  • Avatud pneumotooraks — rinnakere ja väliskeskkonna vahel on avatud side (nt kuuliauk), mis võimaldab õhul siseneda ja väljuda; sageli nähtav traumaga.
  • Suletud (simple) pneumotooraks — pleura ruum täitub õhuga, kuid rindkere seina ja väliskeskkonna vahel otsest ühendust ei ole.
  • Pingeline (tension) pneumotooraks — ohtlik eriliik, kus ühesuunaline õhuliikumine pleuras viib rõhu kiirele tõusule, mis surub vastu südant ja kopsu ning põhjustab verevoolu häireid; vajab viivitamatut sekkumist.

Põhjused

  • Spontaansed pleuraalveoolide lõhed (bulla või emfüseem)**
  • Rinnatrauma (stseenaariumid, roidefraktuurid, läbitorked)
  • Meditsiinilised protseduurid (iatrogeenne) — näiteks kopsupunktsioon, keskkonna sisestamine, bronhoskoopia, keskveenikanüüli asetamine
  • Kopsuhaigused — krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (COPD), kopsuabstsessid, kopsutuberkuloos, kopsetuumorid
  • Suitsetamine märkimisväärselt suurendab spontaanse pneumotooraksi riski

Sümptomid

Sümptomid võivad olla kergetest kuni väljakannatamatuteni, sõltuvalt mahust ja tüübist:

  • Äkitselt algav terav rinnavalu, sageli ühepoolne
  • Häiritud hingamine ehk õhupuudus (rahutusastmest kuni raske hingamisapuuduseni)
  • Kuiv köha
  • Kiirenenud südamerütm (tahhükardia), madal vererõhk raskematel juhtudel
  • Huuled või nahk võivad muutuda sinakaks (tsüanoos) kui hapnikutase langeb
  • Kuulamisel hingamisvaikus või väheneed heli mõjutatud kopsupoolel; kopsukohal naksuv või hüperresonantne heli koputamisel
  • Pingelise pneumotooraksi korral võivad tekkida palavikuta šoki ja teadvusekaotuse tunnused — see on hädaolukord.

Diagnostika

  • Kiire kliiniline hinnang: hingamiskahise, pulsi, vererõhu ja hapnikutaseme (pulseoksümeetria) mõõtmine.
  • Rindkere röntgen (hädaolukorras eelistatud esimene pilt) — näitab õhu kogunemist pleura ruumis ja kopsu kokkukukkumist.
  • Kompuutertomograafia (CT) — tundlikum ja kasulik keerulisemate juhtumite või teiste rindkeres esinevate vigastuste hindamiseks.
  • Rinna ultraheli — kiire ja kliinikus kasutatav meetod, eriti intensiivravi- ja erakorralistes tingimustes.

Ravi

Ravi sõltub pneumotooraksi tüübist, suurusest ja patsiendi seisundist:

  • Väike ja sümptomitevaba primaarne pneumotooraks — sageli piisab puhkest, hapnikiravisest ja jälgimisest (ambulatoorne või haigla järelvalve).
  • Keskmise või suure mahuga pneumotooraks — nõuab õhu eemaldamist, näiteks nõelaaspiratsioon või torakuostoomia (rinnapumpa/toru asetamine).
  • Pingeline pneumotooraks — viivitamatu hädaabiprotseduur: nõeladekompressioon (kiire dekompressioon) ning seejärel kateetri või rindelekandi asetamine ja torakuostoomia.
  • Taastuvad või korduvad juhtumid — võib olla vajalik kirurgiline sekkumine (näiteks videotorakoskoopiline kirurgiline operatsioon, VATS) ja pleurodese (pleura kleepimine) retsidiivi vältimiseks.
  • Lisaks: valuvaigistus, hapnikravi ja vajadusel intensiivravi toe meetmed.

Järelhooldus ja prognoos

Paljudel juhtudel paraneb kops täielikult, kuid kordumise risk on märkimisväärne — eriti suitsetajatel ja neil, kellel esines algne pneumotooraks varasema kopsuhaiguse tõttu. Järelkontrollis tehakse tavaliselt kordus-rindkere röntgen, hinnatakse hingamisfunktsiooni ning nõustatakse elustiili muutuste osas (nt suitsetamisest loobumine).

Millal otsida abi

Võtke koheselt ühendust arstiga või pöörduge erakorralise meditsiiniabi poole, kui tekib äkiline tugev rinnavalu, tugev õhupuudus, teadvuse häired, tugev värin või nahavärvuse muutus — eriti juhul, kui sümptomid tekivad pärast rindkere vigastust või meditsiinilist protseduuri. Pingelise pneumotooraksi kahtlus on eluohustav ja nõuab viivitamatut sekkumist.

Ennetus

  • Suitsetamisest loobumine vähendab oluliselt primaarse spontaanse pneumotooraksi riski.
  • Krooniliste kopsuhaiguste aktiivne ravi ja regulaarne jälgimine.
  • Meditsiiniliste protseduuride korral hoolikas tehnika ja jälgimine iatrogeense pneumotooraksi vältimiseks.

Kui kahtlustate pneumotooraksit või teil on küsimusi selle seisundi kohta, konsulteerige oma arstiga, et saada kohandatud nõu ja kiiret abi.