Paresteesia
Paresteesia (hääldus /ˌpɛɹɪsˈθiʒə/; briti keeles paresteesia, hääldus /ˌpæɹɪsˈθiʒə/) on kihelus, kipitustunne või tuimus, millel ei ole püsivaid tagajärgi. Seda nimetatakse tavaliselt "nõelatundeks". See tunne võib kesta lühikest aega või olla kauem kestev. Pikaajaline mõju tähendab, et kehas on neuronitega midagi valesti.
Näiteks võib seda tunnetada, kui istute pikalt ristisuunas ja teie jalg "uinub". Liikumisel tekkiv kipitustunne on paresteesia.
Põhjustab
Paresteesial on mitmeid teadaolevaid põhjuseid, sealhulgas järgmised:
- Alkoholism
- Krambivastased ravimid, nagu topiramaat, sultiame ja atsetasolamiid.
- Ärevushäire ja/või paanikahäire
- Dekompressioonihaigus
- Dehüdratsioon
- Fabry haigus
- Fibromüalgia
- Guillain-Barre'i sündroom (GBS)
- Raskmetallid
- Hüperventilatsioon
- Hüperkaleemia
- Hüpotüreoidism
- immuunpuudulikkus, näiteks krooniline põletikuline demülineeriv polüneuropaatia (CIDP).
- Beeta-alaniini allaneelamine
- Lidokaiinimürgistus
- Lomotil
- Madal veresuhkur (hüpoglükeemia)
- Menopausi
- Migreenid
- Sclerosis multiplex
- Lämmastikoksiid, pikaajaline kokkupuude
- Obdormition
- Kiirgusmürgistus
- B5-vitamiini puudus
- B12-vitamiini puudus
- Teatud SSRI-de, näiteks paroksetiini, kasutamise lõpetamine.
