Polüskleroos
Sclerosis multiplex (MS) on tõsine tervislik seisund, mis aja jooksul süveneb. Selle haiguse puhul kahjustab organismi loomulik kaitse haiguste vastu (immuunsüsteem) kesknärvisüsteemi närvirakkude (neuronite) ümber asuvaid rasvaseid katteid, mida nimetatakse müeliinikihideks. Haigusel on erinevatel inimestel erinev mõju ja see võib halvendada inimeste keha, nägemist, kõnet ja mõistust. MS-ga inimesed ei ela tavaliselt nii kaua kui terved inimesed.
Tervetel inimestel aitavad müeliinikihid neuronitel töötada. Neuronite elektrisignaalid liiguvad kiiresti läbi pikkade, kitsaste aksonite nagu elekter juhtmes. Müeliin on nagu isolaator juhtme ümber, mis hoiab signaali tugevana, takistades seda enne juhtme lõppu välja liikumast. MS-ga inimesel on müeliin liiga õhuke või täielikult kadunud. Ilma kaitsva katteta ei liigu signaalid neuronite vahel hästi. Selle tõttu ei saa keha ja mõistus töötada nii, nagu tavaliselt.
Terve neuron, mille pika, õhukese aksoni ümber on müeliinikest.
Võimalikud põhjused
Teadlased ja arstid ei tea kindlalt, mis on MS-i põhjus, kuid nad arvavad, et mõned asjad suurendavad mõne inimese riski haigestuda MS-i:
- inimese geneetika (omadused, millega ta on sündinud)
- Liiga vähe vitamiine organismis
- Liiga palju stressi inimese elus
- Sigarite või sigarettide suitsetamine
- Olles lapsena mitu korda haige
Uuringud MS-i põhjuste kohta on endiselt puudulikud. Mõned teadlased arvavad, et suhteliselt tundmatu haigustekitaja nimega Chlamydia pneumoniae võib põhjustada MS-i. Samuti võivad mõned viirused põhjustada müeliinikahjustusi, on ka teisi viirusi, mis on näidanud, et inimesed võivad tõenäolisemalt haigestuda MS-i. Kuigi teadlastel ja arstidel on teooriaid, ei ole keegi leidnud ühte põhjust, mis seletaks kõiki haiguse juhtumeid.
Sümptomid
On olemas üsna palju MS-i vorme, mis võib tekitada raskusi otsustamisel, kuidas haigusega toime tulla. Haigus kahjustab müeliini. Mõnikord suudab keha teha müeliinile piiratud parandusi. Kui see juhtub, kaovad sümptomid (haiguse põhjustatud probleemid) lühikeseks ajaks. Seda nimetatakse remissiooniks. Kui keha ründab müeliini uuesti, siis sümptomid taastuvad ja seda nimetatakse retsidiiviks. MS-i tüüpi, mille puhul esineb remissioone ja retsidiive, nimetatakse remissiooni-retsidiivseks MS-iks. Harvemini esinevatel juhtudel jätkab keha müeliini ründamist ja sümptomid halvenevad kiiresti, seda vormi nimetatakse "primaarselt progresseeruvaks MS-ks". Mõnikord võib esineda kahe haiguse tüübi kombinatsioon samaaegselt.
MS-ga inimestel on palju probleeme. Nende lihased on tavaliselt nõrgad, nad võivad kontrollimatult väriseda, neil on raskusi liikumisega ja tasakaaluhäired. MS-ga inimesed tunnevad sageli suurt valu ja väsivad kergesti. Nende kõne ja nägemine muutuvad mõnikord väga kehvaks. Mõtlemine ja probleemide lahendamine on MS-ga inimestel raskem kui tervetel inimestel.
Kehasiseselt põhjustab MS kahjustusi, mida ei ole võimalik näha ega mõõta ilma spetsiaalsete meditsiiniliste seadmeteta. Immuunsüsteem ründab kas müeliini rasvaseid või valgulisi osi. Keha võib rünnata ka rakke, mis toodavad müeliinikihti, mida nimetatakse gliarakkudeks. Kui müeliin on kahjustatud või puudub, on kahjustatud aksonite suured piirkonnad kesknärvisüsteemi kudedes nähtavad armide või kahjustustena, mis kogunevad organismi korduvate paranduskatsete käigus aja jooksul. Kahjustused ilmnevad kesknärvisüsteemi eri piirkondades sõltuvalt sellest, milline on inimese MS vorm.
Põletik on oluline osa MS-i sümptomitest. Põletik tekib alati, kui keha tuvastab vigastuse või haiguse. See on immuunsüsteemi vastuse esimene osa. MS-patsientidel põhjustab müeliini vastu suunatud põletik turset ja muid kahjulikke mõjusid närvisüsteemis. Põletik võib tekkida Chlamydia Pneumoniae infektsiooni tõttu.
Neli graafikut, mis näitavad, kuidas MS-sümptomite raskusaste võib aja jooksul erinevalt suureneda ja väheneda.
MS-ga inimesed
MS-i haigestuvad inimesed on tavaliselt 20-40-aastased, kuigi seda võib juhtuda ka vanemate või väga harva ka nooremate inimestega. MS on oluliselt sagedamini levinud maailma piirkondades, mis on ekvaatorist kaugel. Ekvaatorist kaugel asuvates piirkondades on päikesevalgust vähem kui ekvaatori lähedal asuvates piirkondades ja inimkeha vajab D-vitamiini tootmiseks päikesevalgust. See tähelepanek toetab mõtet, et MS on osaliselt põhjustatud liiga vähesest D-vitamiini sisaldusest. Inimestel, kes kolivad lapsena ühest maailmaosast teise, on suurem tõenäosus haigestuda MS-i kui inimestel, kes kolivad kaugele alles hilisemas eas või kes ei liigu kunagi kaugele.
Diagnoos
MS diagnoosimiseks või selle kindlakstegemiseks, kas inimesel on MS, määrab arst kindlaks, millised sümptomid esinevad ja kui sageli need esinevad. Kõige sagedamini kasutatakse selleks McDonaldi kriteeriume, mis määravad kindlaks, millised on MS-i sümptomid ja kui sageli need peavad diagnoosi panemiseks ilmnema. Arst võib tellida ka laboratoorsed testid, millega saab kindlaks teha, kui aktiivne on patsiendi immuunsüsteem. Spetsiaalne masin, mida nimetatakse MRT-ks, võib pildistada kesknärvisüsteemi sisemust, et näidata, kas inimesel on kahjustatud müeliini kahjustused. Teatud tüüpi neuroneid saab kontrollida, et näha, kui tundlikud need on. Neuronid, mille aksonite ümber on kahjustatud müeliin, reageerivad aeglasemalt kui normaalsed neuronid.
Ravi
Kui inimesel on diagnoositud MS, saab arst aidata sümptomeid leevendada. Teadlased ei ole veel leidnud viisi, kuidas MS-i ravida või seda täielikult ära võtta. MS-i vormi, mis tuleb ja läheb regulaarselt, saab ravida kergemini kui teisi vorme. Mõnda ravi kasutatakse ainult rünnakute ajal, et muuta rünnakud patsiendi jaoks kergemaks või aidata taastuda pärast rünnakute lõppemist. Teisi ravimeetodeid kasutatakse kogu aeg, et aidata rünnakuid harvemini esineda. Sellised ravimeetodid on tavaliselt süstid või infusioonid otse veenidesse, kuid uuemaid ravimeetodeid võib selle asemel võtta iga päev suu kaudu. Mõned inimesed otsivad muid ravimeetodeid väljaspool tavapärast meditsiini, kuid nende tõhusust ei ole teaduslikud uuringud näidanud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on hulgiskleroos?
V: Sclerosis multiplex (MS) on tõsine tervislik seisund, mille puhul organismi loomulik immuunsüsteem kahjustab kesknärvisüsteemi närvirakkude ümber asuvaid rasvaseid katteid, mida nimetatakse müeliinikihideks.
K: Kuidas MS mõjutab organismi?
V: MS võib erinevatel inimestel põhjustada erinevaid mõjusid, sealhulgas kehatöö, nägemise, kõne ja meele funktsiooni halvenemist.
K: Kas MS mõjutab inimeste eluiga?
V: Jah, MS-ga inimesed ei ela tavaliselt nii kaua kui terved inimesed.
K: Milline on müeliinikihi roll tervetel inimestel?
V: Müeliinikihid aitavad neuronitel korralikult töötada, hoides elektrilisi signaale kiiresti liikumas läbi pikkade, kitsaste aksonite.
K: Mis juhtub müeliinikihiga MS-ga inimestel?
V: MS-ga inimestel põhjustavad immuunrakud kesknärvisüsteemis põletikku ja põhjustavad kaitsva isoleeriva materjali kadumise, mida nimetatakse demüelinisatsiooniks.
K: Kuidas kahjustab müeliinikeste kadumine organismi võimet müeliini uuesti kasvatada?
V: Müeliinikesta ja müeliini tootvate rakkude progresseeruv kadu kahjustab organismi võimet müeliini tagasi kasvatada.
K: Miks põhjustab müeliinikihi kadumine probleeme meeltes ja kehas?
V: Ilma kaitsva katteta ei liigu neuronite vahelised signaalid hästi ning vaim ja keha ei saa normaalselt toimida.
