AlegsaOnline.com

Hulgiskleroos (sclerosis multiplex, MS) – määratlus, sümptomid ja ravi

Hulgiskleroos (sclerosis multiplex, MS) — määratlus, sümptomid ja ravi, varased tunnused, diagnoos, kaasaegsed ravivõimalused ning praktilised nõuanded

Autor: Leandro Alegsa

24-08-2025

Sclerosis multiplex (MS) on pikaajaline ja sageli progresseeruv haigus, mis mõjutab inimese närvisüsteemi. Selle korral kahjustab organismi loomulik kaitse haiguste vastu (immuunsüsteem) kesknärvisüsteemi ehk aju ja seljaaju ning närvirakkude ümber olevat müeliinikilet. Müeliin aitab närviimpulssidel kiiresti ja korrektselt liikuda; kui see on õhenenud või ära kadunud, ei edastu signaalid korralikult ja see põhjustab erinevaid vaevusi. Tervislik eluviis, varajane diagnoos ja kaasaegne ravi võivad haiguse kulgu pidurdada ning parandada patsiendi elu kvaliteeti.

Mis on MS ja kuidas see toimib

MS on autoimmuunhaigus: kehva põhjuse tõttu rünnatakse oma organismi kudesid — antud juhul müeliini. Müeliin toimib nagu isolaator juhtme ümber, mis hoiab närviimpulsi tugevana ja suunatuna. Kui müeliinkate kahjustub, aeglustuvad või katkevad signaalid neuronite vahel, mis väljendub kehalistes, sensoorsetes ja mõtlemisega seotud häiretes. Haigus võib kulgeda väga erinevalt: mõnel inimesel esinevad perioodilised süvenemised (löögid) vaheldumisi paranemistega, teistel läheb kulg järk-järgult halvemaks.

Põhjused ja riskifaktorid

MSi täpne põhjus pole teada, kuid mõjutavad mitmed tegurid:

pärilikkus: teatud geenivariandid suurendavad riski;
autoimmuunne reaktsioon: immuunsüsteem ründab müeliini;
keskkonnategurid: madal D-vitamiini tase, vähene päikesevalgus;
viirusnakkused: Epstein–Barr viirus (EBV) on seotud kõrgema riskiga;
elustiil: suitsetamine suurendab haigestumise riski ja halvendab kulgu.

Sümptomid

Sümptomid sõltuvad sellest, millised närviraod on kahjustatud. Levinumad vaevused on:

väsimus ja üldine jõuetus;
tuimus või kipitus jäsemetes;
lihaste nõrkus või jäikus (spastilisus);
koordineerimis- ja tasakaaluhäired;
nägemishäired (näiteks ühekülgne nägemise hägustumine või topeltnägemine);
mõtlemise, mälu ja tähelepanu raskused;
valud, tundlikkuse muutused ja suurenenud tundlikkus soojusele;
uroloogilised sümptomid: sage või keeruline urineerimine, pidamatus;
suguelu- ja viljakusprobleemid ning meeleolu ja unehäired.

Haiguse vormid

Relapsing-remitting MS (RRMS): korduvad ägenemised ja osalised või täielikud paranemised.
Secondary progressive MS (SPMS): algselt RRMS, hiljem järk-järgult progresseeruv faas.
Primary progressive MS (PPMS): alates algusest järk-järgult halvenev kulg ilma selgete ägenemisteta.

Diagnoos

Diagnoos põhineb arstliku läbivaatuse, haigusloo ja täiendavate uuringute koosmõjul. Tavaprotseduurid:

MRI-uuring ajust ja seljaajust, mis näitab demüeliniseerivaid lõike (plaastreid);
seljaajuvedeliku (lülisambavee) analüüs — oligoklonaalsed immuunpoolsed tõendid;
evokeeritud potentsiaalid (nägemis- või somaatilised) närviimpulsside edasikandumise hindamiseks;
verianalüüsid, et välistada teisi sarnaseid haigusi.

Ravi ja hooldus

Kuigi MS-i täielikult ravida praegu ei osata, on olemas meetodid haiguse kulgu pidurdamiseks ja sümptomite leevendamiseks:

Haiguse kulgu modifitseerivad ravimid (DMT): nende hulka kuuluvad interferoonid, glatirameeratsetaat, fingolimod, natalizumab, ocrelizumab ja teised — need vähendavad ägenemiste sagedust ja aeglustavad kahjustuste tekkimist.
Kõrvalnähude ja ägenemiste ravi: lühikesed steroidikuurid (näiteks prednisoon) aitavad ägedail süvenemistel.
Sümptomaatiline ravi: valu-, lihasspasmide- ja väsimusravimid; neuroloogilised ja uroloogilised spetsialistid aitavad konkreetsete probleemide puhul.
Taastusravi: füsioteraapia, tegevusteraapia, kõne- ja nägemisteraapia aitavad säilitada funktsioone ja iseseisvust.
Psühhosotsiaalne toetus: nõustamine, tugigrupid ja psühhoteraapia aitavad toime tulla emotsionaalse koormusega.

Elukvaliteet ja eneseabi

lihtne regulaarne liikumine ja individuaalselt kohandatud treeningprogramm;
tervislik toitumine, piisav uni ja stressi juhtimine;
suitsetamisest loobumine ja D‑vitamiini taseme jälgimine;
kodused abivahendid ja töökorralduse kohandused, et säilitada igapäevaste tegevuste iseseisvust;
rasedus: paljud naised saavad sünnitada; raseduse planeerimisel konsulteerida neuroloogi ja rasedusravijuhistega, sest mõned ravimid ei ole raseduse ajal sobivad.

Prognoos

MS kulg on väga individuaalne. Tänapäevane ravi ja varajane sekkumine on parandanud paljude inimeste prognoosi: paljudel on hea elukvaliteet ja nad elavad peaaegu tavalise eeldatava eluiga. Raskemate ja kiiresti progresseeruvate juhtude puhul võib tekkida püsiv liikumispuue ja töövõimelangus, kuid ka siin aitavad mitmed ravimeetodid ja rehabilitatsioon.

Kui kahtlustad MSi sümptomeid, pöördu esmalt perearsti poole, kes suunab vajadusel neuroloogi vastuvõtule. Varajane diagnoos ja õige ravi võivad oluliselt mõjutada haiguse kulgu ja elukvaliteeti.

Terve neuron, mille pika, õhukese aksoni ümber on müeliinikest.

Võimalikud põhjused

Teadlased ja arstid ei tea kindlalt, mis on MS-i põhjus, kuid nad arvavad, et mõned asjad suurendavad mõne inimese riski haigestuda MS-i:

inimese geneetika (omadused, millega ta on sündinud)
Liiga vähe vitamiine organismis
Liiga palju stressi inimese elus
Sigarite või sigarettide suitsetamine
Olles lapsena mitu korda haige

Uuringud MS-i põhjuste kohta on endiselt puudulikud. Mõned teadlased arvavad, et suhteliselt tundmatu haigustekitaja nimega Chlamydia pneumoniae võib põhjustada MS-i. Samuti võivad mõned viirused põhjustada müeliinikahjustusi, on ka teisi viirusi, mis on näidanud, et inimesed võivad tõenäolisemalt haigestuda MS-i. Kuigi teadlastel ja arstidel on teooriaid, ei ole keegi leidnud ühte põhjust, mis seletaks kõiki haiguse juhtumeid.

Sümptomid

On olemas üsna palju MS-i vorme, mis võib tekitada raskusi otsustamisel, kuidas haigusega toime tulla. Haigus kahjustab müeliini. Mõnikord suudab keha teha müeliinile piiratud parandusi. Kui see juhtub, kaovad sümptomid (haiguse põhjustatud probleemid) lühikeseks ajaks. Seda nimetatakse remissiooniks. Kui keha ründab müeliini uuesti, siis sümptomid taastuvad ja seda nimetatakse retsidiiviks. MS-i tüüpi, mille puhul esineb remissioone ja retsidiive, nimetatakse remissiooni-retsidiivseks MS-iks. Harvemini esinevatel juhtudel jätkab keha müeliini ründamist ja sümptomid halvenevad kiiresti, seda vormi nimetatakse "primaarselt progresseeruvaks MS-ks". Mõnikord võib esineda kahe haiguse tüübi kombinatsioon samaaegselt.

MS-ga inimestel on palju probleeme. Nende lihased on tavaliselt nõrgad, nad võivad kontrollimatult väriseda, neil on raskusi liikumisega ja tasakaaluhäired. MS-ga inimesed tunnevad sageli suurt valu ja väsivad kergesti. Nende kõne ja nägemine muutuvad mõnikord väga kehvaks. Mõtlemine ja probleemide lahendamine on MS-ga inimestel raskem kui tervetel inimestel.

Kehasiseselt põhjustab MS kahjustusi, mida ei ole võimalik näha ega mõõta ilma spetsiaalsete meditsiiniliste seadmeteta. Immuunsüsteem ründab kas müeliini rasvaseid või valgulisi osi. Keha võib rünnata ka rakke, mis toodavad müeliinikihti, mida nimetatakse gliarakkudeks. Kui müeliin on kahjustatud või puudub, on kahjustatud aksonite suured piirkonnad kesknärvisüsteemi kudedes nähtavad armide või kahjustustena, mis kogunevad organismi korduvate paranduskatsete käigus aja jooksul. Kahjustused ilmnevad kesknärvisüsteemi eri piirkondades sõltuvalt sellest, milline on inimese MS vorm.

Põletik on oluline osa MS-i sümptomitest. Põletik tekib alati, kui keha tuvastab vigastuse või haiguse. See on immuunsüsteemi vastuse esimene osa. MS-patsientidel põhjustab müeliini vastu suunatud põletik turset ja muid kahjulikke mõjusid närvisüsteemis. Põletik võib tekkida Chlamydia Pneumoniae infektsiooni tõttu.

Neli graafikut, mis näitavad, kuidas MS-sümptomite raskusaste võib aja jooksul erinevalt suureneda ja väheneda.

MS-ga inimesed

MS-i haigestuvad inimesed on tavaliselt 20-40-aastased, kuigi seda võib juhtuda ka vanemate või väga harva ka nooremate inimestega. MS on oluliselt sagedamini levinud maailma piirkondades, mis on ekvaatorist kaugel. Ekvaatorist kaugel asuvates piirkondades on päikesevalgust vähem kui ekvaatori lähedal asuvates piirkondades ja inimkeha vajab D-vitamiini tootmiseks päikesevalgust. See tähelepanek toetab mõtet, et MS on osaliselt põhjustatud liiga vähesest D-vitamiini sisaldusest. Inimestel, kes kolivad lapsena ühest maailmaosast teise, on suurem tõenäosus haigestuda MS-i kui inimestel, kes kolivad kaugele alles hilisemas eas või kes ei liigu kunagi kaugele.

Diagnoos

MS diagnoosimiseks või selle kindlakstegemiseks, kas inimesel on MS, määrab arst kindlaks, millised sümptomid esinevad ja kui sageli need esinevad. Kõige sagedamini kasutatakse selleks McDonaldi kriteeriume, mis määravad kindlaks, millised on MS-i sümptomid ja kui sageli need peavad diagnoosi panemiseks ilmnema. Arst võib tellida ka laboratoorsed testid, millega saab kindlaks teha, kui aktiivne on patsiendi immuunsüsteem. Spetsiaalne masin, mida nimetatakse MRT-ks, võib pildistada kesknärvisüsteemi sisemust, et näidata, kas inimesel on kahjustatud müeliini kahjustused. Teatud tüüpi neuroneid saab kontrollida, et näha, kui tundlikud need on. Neuronid, mille aksonite ümber on kahjustatud müeliin, reageerivad aeglasemalt kui normaalsed neuronid.

Ravi

Kui inimesel on diagnoositud MS, saab arst aidata sümptomeid leevendada. Teadlased ei ole veel leidnud viisi, kuidas MS-i ravida või seda täielikult ära võtta. MS-i vormi, mis tuleb ja läheb regulaarselt, saab ravida kergemini kui teisi vorme. Mõnda ravi kasutatakse ainult rünnakute ajal, et muuta rünnakud patsiendi jaoks kergemaks või aidata taastuda pärast rünnakute lõppemist. Teisi ravimeetodeid kasutatakse kogu aeg, et aidata rünnakuid harvemini esineda. Sellised ravimeetodid on tavaliselt süstid või infusioonid otse veenidesse, kuid uuemaid ravimeetodeid võib selle asemel võtta iga päev suu kaudu. Mõned inimesed otsivad muid ravimeetodeid väljaspool tavapärast meditsiini, kuid nende tõhusust ei ole teaduslikud uuringud näidanud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hulgiskleroos?

V: Sclerosis multiplex (MS) on tõsine tervislik seisund, mille puhul organismi loomulik immuunsüsteem kahjustab kesknärvisüsteemi närvirakkude ümber asuvaid rasvaseid katteid, mida nimetatakse müeliinikihideks.

K: Kuidas MS mõjutab organismi?

V: MS võib erinevatel inimestel põhjustada erinevaid mõjusid, sealhulgas kehatöö, nägemise, kõne ja meele funktsiooni halvenemist.

K: Kas MS mõjutab inimeste eluiga?

V: Jah, MS-ga inimesed ei ela tavaliselt nii kaua kui terved inimesed.

K: Milline on müeliinikihi roll tervetel inimestel?

V: Müeliinikihid aitavad neuronitel korralikult töötada, hoides elektrilisi signaale kiiresti liikumas läbi pikkade, kitsaste aksonite.

K: Mis juhtub müeliinikihiga MS-ga inimestel?

V: MS-ga inimestel põhjustavad immuunrakud kesknärvisüsteemis põletikku ja põhjustavad kaitsva isoleeriva materjali kadumise, mida nimetatakse demüelinisatsiooniks.

K: Kuidas kahjustab müeliinikeste kadumine organismi võimet müeliini uuesti kasvatada?

V: Müeliinikesta ja müeliini tootvate rakkude progresseeruv kadu kahjustab organismi võimet müeliini tagasi kasvatada.

K: Miks põhjustab müeliinikihi kadumine probleeme meeltes ja kehas?

V: Ilma kaitsva katteta ei liigu neuronite vahelised signaalid hästi ning vaim ja keha ei saa normaalselt toimida.