Migreen

Migreen on haigusseisund, mis tavaliselt põhjustab torkivat, pulseerivat peavalu ühel pool pead. Valu võib olla väga tugev ja nii valus, et inimesel võib olla raske midagi teha. Kuigi enamik inimesi, kellel on migreen, saavad peavalu, ei ole see kõigil nii. On olemas erinevaid migreeniliike ja mõned neist ei põhjusta peavalu, kuid neil on muid sümptomeid.

Enamik migreenist põhjustab peavalu ja iiveldust ning võib põhjustada pearinglust või muuta inimese väga tundlikuks ereda valguse või valju müra suhtes. Mõnedel inimestel on enne migreeni algust "aura", mis tähendab, et nende nägemisvõime muutub. Nad võivad näha kummalisi mustreid, nägemine võib olla hägune või ei pruugi üldse näha. Teised meeled võivad enne migreeni või selle ajal muutuda ning inimene võib tajuda veidraid lõhnu või maitseid. Migreen võib kesta kaua. Migreen kestab tavaliselt neli kuni 72 tundi.

Migreenid on klassifitseeritud selle alusel, kui sageli need ühe kuu jooksul esinevad: Kui inimesel on peavalu vähem kui viisteist päeva, nimetatakse migreeniks episoodilist migreenit (EM). Kui seda esineb rohkem kui viisteist päeva, nimetatakse seda krooniliseks migreeniks (CM). Krooniline tähendab, et see esineb pika aja jooksul. Mõned inimesed, kellel algul tekib episoodiline migreen, võivad hiljem hakata saama kroonilist migreenit. Krooniline migreen võib seejärel pöörduda tagasi episoodiliseks migreeniks.

Teadlased on avastanud, et migreeni põhjuseks on midagi, mida nimetatakse CGRP-ks. CGRP tähendab "kaltsitoniini geeniga seotud peptiidi". CGRP on valk, mis põhjustab migreeni, kui see vabaneb ajus. Mis CGRP teeb, on see, et see põhjustab palju põletikku ajukelmes, mis on aju kohal olev kate.

On erinevaid riskitegureid, mis muudavad migreeni tekkimise tõenäolisemaks. Naiseks olemine on riskitegur, samuti on riskiteguriks see, et pereliikmetel on olnud migreen. Migreeni põdeva inimese puhul on erinevaid vallandavaid tegureid, mis võivad vallandada migreenihooge. Suurel hulgal naistel, kellel on migreen, on üheks peamiseks vallandavaks teguriks see, kui hormooni östrogeeni kogus nende organismis kas langeb liiga madalale või kõigub (tõuseb ja langeb).

Maailma Terviseorganisatsiooni sõnul on migreeniga seotud peavalu Euroopa Liidus ja Ameerika Ühendriikides kõige kulukam ajuprobleem, mille ravi ja invaliidsus on kõige suurem.

Tüübid

Migreen koos auraga

Atsefalgiline migreen, mida nimetatakse ka vaikivaks migreeniks, on omamoodi migreen, millel on aura, kuid mille puhul puudub peavalu. Seda tüüpi migreen algab tavaliselt millalgi keskeas, st pärast 40. eluaastat, ja muutub vanuse kasvades üha sagedasemaks. Erinevalt teistest migreenidest on meestel äsjalgne migreen sagedamini kui naistel.
Basilaar-tüüpi migreen on auraga migreeni tüüp, mis põhjustab peavalu tavaliselt sakipitaalpiirkonnas koos neuroloogiliste sümptomitega, mis arvatakse pärinevat ajutüvest, sakipitaalkorteksist ja väikeajust ja/või mõjutab mõlemat ajupoolkera korraga. Enamikul inimestel, kellel on basilartüüpi migreen, esineb ka migreen koos auraga ilma basilartüüpi sümptomiteta. Seda tüüpi migreen esineb tavaliselt sagedamini alla 20-aastastel inimestel ja noortel naistel.
Perekondlik hemipleegiline migreen (FHM) on auraga migreeni tüüp, mis võib põhjustada ka keha ühe külje halvatust. Kui migreen lakkab, saab inimene taas normaalselt liikuda.
Võrkkesta migreeni puhul esineb korduvalt nägemiskadu ühes silmas, mis võib esineda enne peavalu või selle ajal. Inimestel, kellel on võrkkesta migreen, on tavaliselt varem esinenud üks teistest sagedamini esinevatest migreenitüüpidest.

Migreen ilma aurata

Menstruatsioonimigreen ehk katameniaalne migreen on migreeni tüüp, mis esineb perimenstruaalselt, st menstruatsiooni ajal naise igakuise menstruatsioonitsükli ajal. Menstruatsioonimigreen on tavaliselt ilma aurata migreen, kuid mõnikord esineb ka auraga menstruatsioonimigreen. Umbes 7%-14% naistest kannatab migreeni ainult menstruatsiooni ajal. Neid peetakse tõeliseks menstruatsioonimigreeniks. Enamikul naissoost migreenihaigetel esineb migreenihooge igal ajal menstruaaltsükli ajal, kusjuures nende arv suureneb perimenstruaalperioodil. Neid nimetatakse menstruatsiooniga seotud või menstruatsioonist tingitud migreeniks. Nii tõeline menstruatsiooniga seotud migreen kui ka menstruatsiooniga seotud migreen liigitatakse menstruatsiooniga seotud migreeni alla.

Östrogeeni roll

Östrogeen on hormoon, mida toodetakse peamiselt naise munasarjades. Östrogeeni on kolme tüüpi: östroon, östradiool ja östriool. Naistel, kellel on migreen, on see tavaliselt seotud nende menstruatsioonitsükliga. Umbes 60% naistest kannatab nende menstruatsiooni või menstruatsiooniga seotud migreeni all ja peamiseks vallandajaks peetakse vähenenud tsirkuleerivat östrogeeni taset, st östrogeeni, täpsemalt östradiooli, kogust organismis. Mõnel juhul võib migreeni vallandada ringluses oleva östrogeeni taseme kõikumine (tõus ja langus), st mitte ainult liiga vähe, vaid mõnikord ka liiga palju östrogeeni võib vallandada migreeni.

Lapsepõlve perioodilised sündroomid

Lapsepõlve perioodilised sündroomid on migreeni sündroomide rühm, mis võib esineda lastel. Kui lapsel on üks neist lapse perioodilistest sündroomidest, on suurem tõenäosus, et täiskasvanuks saades tekib tal üks teistest, sagedamini esinevatest migreenitüüpidest.

Kõhumigreen on migreeni liik, mis põhjustab väga tugevat valu kõhu piirkonnas, tavaliselt naba ümbruses, mida nimetatakse kõhupiirkonnaks. Kõhumigreen esineb tavaliselt lastel alates umbes 7. eluaastast, kuid see võib mõjutada ka nooremaid ja vanemaid lapsi ning mõnikord ka täiskasvanuid.

Lapsepõlve healoomuline paroksüsmaalne pearinglus (lühendatult BPVC): (see tähendab kahjutu pearinglus, mis kordub ikka ja jälle ja juhtub äkki) on meditsiiniline seisund, mis esineb lastel tavaliselt alates kahe kuni viie aasta vanusest; sageli kaob see kaheksa-aastaseks saades. BPVC põhjustab pearinglust.

Tsükliline oksendamise sündroom või tsükliline oksendamise sündroom (CVS) on meditsiiniline seisund, mille peamised sümptomid on iiveldus ja korduv oksendamine. CVS esineb sagedamini lastel, kuid see võib esineda igas vanuses.

Krooniline vs. episoodiline migreen

Episoodiline migreen (EM) on see, kui inimesel on migreenisümptomid 14 päeva või vähem ühe kuu jooksul, samas kui krooniline migreen (CM) on see, kui inimesel on migreenisümptomid 15 või rohkem päeva ühe kuu jooksul. Võrreldes episoodilise migreeniga isikutega oli CM-ga isikutel väiksem tõenäosus töötada täistööajaga ja neil oli suurem risk peavaluga seotud invaliidsuse tekkeks. CM-ga isikutel on peaaegu kaks korda suurem tõenäosus ärevuse, kroonilise valu ja/või depressiooni tekkeks; neil on ka 40% suurem tõenäosus südamehaiguste ja stenokardia tekkeks ning 70% suurem tõenäosus insuldi tekkeks.

Umbes 7,68% kõigist migreeni juhtudest on krooniline migreen ja umbes 1% Ameerika Ühendriikide inimestest kannatab CM-i all, kusjuures naiste, keskealiste inimeste ja madalaima aastase sissetulekuga leibkondade seas on see näitaja suurem. (The American Migraine Prevalence and Prevention Study)

Selline näeb välja tavaline inimese aju, kui te vaataksite inimese pealae pealt alla. (Ülaltvaade) On kaks külge, mida nimetatakse poolkeradeks. Enamiku migreeni peavalu puhul on valu ühepoolne, mis tähendab, et see on ühes poolkeral. Käesoleval juhul vasakpoolses poolkeral.

Kõhumigreen põhjustab tugevat valu kõhus,.

Aura

Aura (kreeka sõnast "tuul") on sõna, mida kasutatakse neuroloogiliste sümptomite seeria kirjeldamiseks, mis võib alata enne epileptilist krambihooga või migreeniga kaasnevat peavalu. Umbes 15% inimestest, kellel on migreen, on selline, millel on aura. Sümptomite hulka võivad kuuluda nägemishäired, nagu skotoomia (nägemise lühiajaline kadumine, siksakiliste joonte või hõljuvate punktide nägemine jne), pearinglus, kõrvaklappimine (tinnitus) ja kõnelemisprobleemid.

Skotoom (tuleneb kreekakeelsest sõnast pimedus: skotos): pime ala või vähenenud nägemise ala, mida ümbritseb normaalne nägemisväli. st: inimene näeb normaalselt, välja arvatud seal, kus on skotoom. Skotoom võib mõjutada ühte või mõlemat silma ja olla kas absoluutne, kui skotoomal ei näe midagi, või suhteline, kui skotoomal on mõningane nägemisvõime.

Skotoomidel võivad olla ka erinevad mustrid ja kujud, nagu näiteks fortifikatsiooniskotoom; seda nimetatakse fortifikatsiooniks, sest see näeb välja nagu vana linnuse piirjooned. Skotoomad võivad alata väikeselt ja muutuda suuremaks, liikuda inimese vaatevälja eri osadesse ja võivad ka näida nagu vilkuvad tuled.

Fortifikatsioonidcotoma

Laiendav kindlustusskootoom. See algab väikese laiguna, nagu vasakul üleval näha, ja muutub seejärel suuremaks.

Vertigo Vertigo on see, kui inimene tunneb, et ta ise või maailm tema ümber pöörleb ja ta kaotab tasakaalu.

Negatiivne scotomablank
spot

Positiivne scotomadark
koht

Riskifaktorid ja vallandajad

Meditsiinis on tegur aine, seisund või tegevus või selle puudumine, mis suurendab teatud tulemuse või seisundi tekkimise tõenäosust. Kui see suurendab millegi ebatervisliku tekkimise tõenäosust, on tegemist riskiteguriga. Käivitav tegur või lühidalt "vallandaja" on tegur, mis võib põhjustada mingi tegevuse või terviseseisundi tunnuste ja/või sümptomite tekkimist.

Riskifaktorid

Sugu: Naised kannatavad migreenipeavalu kolm korda sagedamini kui mehed.
Perekonna ajalugu: Kui ühel vanemal on olnud migreeni, siis on tõenäosus migreeni tekkeks suurem. Rahvusvaheline peavalukonsortsium on arstid paljudest eri riikidest, kes uurivad peavalu ja selle põhjuseid. Nad on leidnud neli geneetilist varianti - need on erinevused inimese geenides -, mis on ilma aurata migreeni riskiteguriks inimestel, kellel on need erinevused. Kahele neist geneetilistest variatsioonidest oli juba varem näidatud, et need mängivad rolli auraga migreeni puhul.
Hormonaalsed muutused
Rasvumine: on osutunud kroonilise migreeni, mitte episoodilise migreeni riskiteguriks.

Triggers

Toitumisharjumused: paastumine, dehüdratsioon või söögikordade vahelejätmine.
Toitumine: Teatud toiduained, näiteks need, mis sisaldavad türosiini, mida leidub teatavates toiduainetes ja mis on aminohappe türosiini loomuliku lagunemise lõpptulemus. Erinevad toiduained sisaldavad türamiini, näiteks laagerdunud juustud, suitsukala, mõned õllesordid. Arvatakse, et türamiin kui migreeni vallandaja mõjutab vähem kui 10% migreeni all kannatavatest inimestest.

Riskifaktor

Noor naine on migreeni riskitegur.

Käivitav tegur

Viha võib olla migreeni vallandav tegur.

Diagnoos

Migreeni diagnoosimiseks ei ole konkreetseid teste, kuid arst võib kasutada erinevaid teste, et välistada isiku sümptomite muud põhjused. Migreeni diagnoosimine on kliiniline diagnoos, mis tähendab, et see põhineb isiku anamneesis, millest isik arstile teatab. Haiguslugu võimaliku migreeni diagnoosi jaoks, mida võib nimetada peavalu anamneesiks, sisaldab sellist teavet nagu:

Kas kellelgi teisel isiku perekonnas on meditsiinilisi probleeme. Kui jah, siis millised?
Millised on kõik teie sümptomid?
Millises vanuses hakkasid sümptomid esmakordselt tekkima?
Kui sageli esinevad peavalud ja/või muud sümptomid?
Kui kaua sümptomid kestavad?
Kus on valu? Ühepoolne: kas vasak või paremal pool pead - kahepoolne: nii vasakul kui ka paremal pool.

Diferentsiaaldiagnoosid

Diferentsiaaldiagnoosid on erinevad meditsiinilised häired, mis võivad põhjustada samu sümptomeid. Enne kui arst teeb lõpliku diagnoosi, mis tähendab, et ta on kindel, milline meditsiiniline häire probleemi põhjustab, mõtleb ta, millistel teistel tervisehäiretel on samad või peaaegu samad sümptomid, ja veendub, et see ei ole üks neist.

Ajukasvaja
Clusterpeavalu
Sinusiit
Insult
Subarahnoidaalne verejooks
Pingepeavalu
Vaskulaarsed patoloogiad: veresoonkonda mõjutavad haigusseisundid, näiteks arteriovenoosne väärareng.

Peavalu päevik

Näide peavalupäeviku kohta. Peavalupäevikud võivad olla kasulikud erinevate peavalutüüpide, näiteks migreeni diagnoosimisel ja ravimisel.

Migreeni diagnoosimine

Voolukaart, mis näitab lihtsustatud migreeni diagnoosi näidet.

Migreeni puude hindamise küsimustiku lihtne ingliskeelne versioon

Häired, mis esinevad sageli koos migreeniga

Sageli suurendab ühe haiguse olemasolu tõenäosust, et inimesel on ka üks või mitu muud meditsiinilist või psühhiaatrilist häiret. Need teised häired on "kaasuvad häired" või "kaasuvad haigused". Migreeniga on seotud mitmesuguseid kaasuvaid meditsiinilisi ja psühhiaatrilisi haigusi. Migreeni ravi ja prognoosi (kas haigus paraneb, halveneb või jääb aja jooksul samaks) mõjutavad kaasuvad häired, mis võivad esineda ja/või võimalus saada kaasuvaid häireid.

Astma

Raynaud' tõbi: on vereringehäire, mille puhul väiksemad arterid, mis varustavad verega jäsemeid - kõige sagedamini käsi, kuid see võib mõjutada ka varbaid, ninaotsa ja kõrvu - ahenevad, vähendades verevoolu. Selle tagajärjel muutuvad jäsemed tuimaks ja jahedamaks kui keha sisetemperatuur. Seda võib vallandada stress ja külm.

Epilepsia

Fibromüalgia

Komorbiidsed psühhiaatrilised seisundid

Suur depressioonihäire

Ärevus

Bipolaarne häire

Migreeniga inimesel on suurem risk, et tal on üks või mitu muud meditsiinilist ja/või psühhiaatrilist häiret; need muud häired on migreeniga kaasnevad. Diagrammil on esitatud mõned peamised kaasuvad haigused.

Migreeni komplikatsioonid

Meditsiinis on tüsistus probleem, mis tekib protseduuri (nt operatsioon), ravi (nt ravimid) või haiguse (nt migreen) tõttu.

Krooniline migreen
Status migrainosus on termin, mida kasutatakse üle 72 tunni järjest kestva raske migreenihoo kirjeldamiseks.
Püsiv aura ilma insuldita
Migreeni insult
Migreenist põhjustatud krambid

Epidemioloogia

Meditsiinis on epidemioloogia uurimine, mis põhjustab haigusi ja tervisehäireid, kui sageli need esinevad, kus need esinevad ja kellega need esinevad.

Migreen on poistel sagedamini kui tüdrukutel kuni puberteedi alguseni, mil tüdrukud hakkavad migreeniga sagedamini kokku puutuma kui poisid. Teismeliseea lõpupoole saavad tüdrukud migreeni peaaegu kaks korda sagedamini kui poisid. Migreenihaigete arv on kõige suurem nii meestel kui ka naistel vanuses 25-55 aastat, mille järel väheneb migreeni tekkerisk vanuse kasvades.

65-75% täiskasvanud migreenihaigetest on naised ja neist naistest umbes kaks kolmandikku kannatavad menstruatsiooniga seotud migreeni all. Migreeni esineb sagedamini inimestel, kes teenivad vähem, selle põhjuseks võivad olla erinevad põhjused, näiteks stress.

Umbes kaks kolmandikku migreenist on migreen ilma aurata ja ülejäänud kolmandik juhtudest on migreen koos auraga.

Püstgraafik, mis näitab, kui sageli esineb peavalu ja migreen USAs üle 18-aastastel meestel ja naistel. (CDC,2004)

Ajalugu

Migreeni sümptomeid jäljendavaid sümptomeid on registreeritud erinevates kultuurides läbi kogu kirjaliku ajaloo. Esimene teadaolev mainimine leiti Babülooniast pärit kiilkirjatahvlitelt, mis pärinevad aastatest 2000-1880 eKr. Migreeni ravi võib leida Ebersi papüürusest, Vana-Egiptuse meditsiinilisest tekstist, mis on nime saanud selle avastanud Saksa eigptoloogi George Ebersi järgi. Vanas tekstis, mis pärineb aastast 1552 eKr, nimetatakse migreeniks "kannatusi poole peaga".

Veel üks abinõu kannatuste vastu poole peaga. Kalamari kolju, mis on praetud õlis. Salvida pea sellega. -Ebersi papüürus,1552 eKr.

Vana-Kreeka arsti Aretaeus Kappadookia kirjeldust peavalu tüübist, mida ta nimetas heterokraniaks, peetakse migreeni kirjelduseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on migreen?

V: Migreen on haigusseisund, mis tavaliselt põhjustab ühel pool pead valutavat, pulseerivat peavalu. Valu võib olla väga tugev ja nii valus, et inimesel võib olla raske midagi teha. Kuigi enamik inimesi, kellel on migreen, saavad peavalu, ei ole see kõigil nii. On olemas erinevaid migreeniliike ja mõned neist ei põhjusta peavalu, kuid neil on muid sümptomeid. Enamik migreenist põhjustab peavalu ja iiveldust ning võib põhjustada pearinglust või muuta inimese väga tundlikuks ereda valguse või valju müra suhtes.

K: Mis on "aura"?

V: Aurad on muutused nägemises, mida mõned inimesed kogevad enne migreeni tekkimist. Nad võivad näha kummalisi mustreid, neil võib olla hägune nägemine või nad ei pruugi üldse näha. Ka muud meeled võivad enne migreeni või selle ajal muutuda ning inimene võib tajuda veidraid lõhnu või maitseid.

K: Kui kaua migreen kestab?

V: Migreen kestab tavaliselt neli kuni 72 tundi.

K: Mis vahe on episoodilise migreeni (EM) ja kroonilise migreeni (CM) vahel?

V: Episoodiline migreen (EM) tekib siis, kui kellelgi on olnud vähem kui 15 päeva peavalu mis tahes kuu jooksul, samas kui krooniline migreen (CM) tekib siis, kui kellelgi on olnud rohkem kui 15 päeva peavalu mis tahes kuu jooksul pikema aja jooksul. Mõned inimesed, kellel algselt esineb episoodiline migreen, võivad hiljem hakata saama ka kroonilist migreeni.

K: Mis on CGRP?

V: CGRP tähendab kaltsitoniiniga seotud peptiidi. See on valk, mis põhjustab aju ümbruses põletikku, mis põhjustab migreeni, kui see vabaneb ajupiirkonna ümber.

K: Kas migreeniga on seotud mingeid riskitegureid?

V: Jah, üks riskitegur on see, et olete naine, samuti suurendab see, et teie pereliikmetel on varem või praegu olnud/on migreen, samuti suurendab see teie enda migreeni tekkimise tõenäosust.

K: Kas migreeni tekkimisega on seotud mingid vallandavad tegurid?

V: Jah, eriti naiste puhul näib üks peamine vallandav tegur olevat see, kui nende östrogeeni tase langeb liiga madalale või kui see kõigub lühikese aja jooksul kiiresti üles ja alla.